( Taani, Norra, Saksamaa ) 22500 374000 187000 5. Sihturule suunatud messid ning püsiekspositsiooni eksponeerimise kava 5.1 Püsiekspositsioon Läti Vabariigis Hr S.Zibo Hr I.Saks 2011 jaan-dets 40000 5.1.1 Püsiekspositsioon Leedu Vabariigis Hr S.Zibo Hr I.Saks 2011 jaan-dets 42000 5.2 Osalemine Müncheni messil 06-11. jaanuar 2011 ( 4 inimest ) Hr S.Zibo 292000 5.2.1 Osalemine Kopenhaageni messil 2011 ( 4 inimest ) Hr S
a. Eesti Põllumajandusmuuseumi juurde filiaal Eesti Piimandusmuuseum. Kahjuks ei aidanud see kaasa muuseumi kapitaalremondi lõpetamisele ja avamisele. 1997.a. võeti endine Imavere Ühispiimatalituse hoone ajaloomälestisena riikliku kaitse alla. 01.10.2000.a. iseseisvus muuseum jällegi, nimetuseks jäi Eesti Piimandusmuuseum EV Põllumajandusministeeriumi alluvuses. 14.juuli 2001.a. kujunes muuseumi suurpäevaks täpselt 25 aastat peale asutamist avati uksed. Valmis esimene püsiekspositsioon, mis esialgu oli vahendite puudumise tõttu poolik...
on Kalju Reitel ja arhitekt Eha Reitel. Paul ja Kristjan Raua kunagise ateljee lähedal Tallinna Neitsitornis on vendadele püstitatud kivist mälestustahvel. Majamuuseum Avati 1984. aastal Nõmmel, Tallinnas nimeka eesti arhitekti Herbert Johansoni poolt 1920-ndate lõpul projekteeritud väikeses elamus. See rahvusromantilises stiilis maja oli kunstnik Kristjan Raua kodu 1929. aastast surmani. Majamuuseumis on avatud püsiekspositsioon Kristjan Raua loomepärandist. Täielikult on taastatud elutuba ja ateljee. Tänan kuulamast !
Näituse retsensioon Kondase Keskus Viljandis Paul Kondase püsiekspositsioon Viljandi, Pikk tn. 8 Kunstiliik naivism Kunstnikust: Paul Kondas oli Suure-Jaanis ja Viljandis tegutsenud nn. pühapäevamaalija. Kondas töötas Viljandis õpetajana, vabal ajal aga maalis, musitseeris, kirjutas luuletusi ja tegi näitemänge. Kondase mitte eriti arvukas naivistlik looming sündis enamasti pensionieas 1950. aastatest kuni 1980. aastate alguseni. Kunstniku eluajal ei toimunud Viljandis ühtki tema isiknäitust, esmakordselt sai tema loominguga tutvuda 1983
vioolad, tsellod, kontrabassid; puupuhkpillid: flöödid (sh. pikoloflööt), oboed (sh. inglissarv), klarnetid (sh. bassklarnet), fagotid (sh. kontrafagott); vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba löökpillid (sh. timpanid). Vastavalt vajadusele lisatakse ka teisi pille (harf, orel, klaver). tutu (loe: tuutuu) baleriini mitmekihilisest tüllist kostüüm, mis võib olla väga lühike (klassikaline) või ulatuda üle põlve (romantiline) Püsiekspositsioon ,,Muusikainstrumente läbi mitme sajandi" Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi püsiekspositsioon on koostatud 1993. aastal ning seda täiendatakse pidevalt. Välja on pandud ligi 125 instrumenti. Põhitähelepanu on eesti meistritel ning Eesti ajaloo seisukohalt tähtsatel pilliliikidel, kuid eksponeeritud on ka uudispille ning pilliehituse ajaloos olulist rolli mängivaid näidisinstrumente. Ekspositsiooni eesmärgiks on
Sissejuhatus Aastal 1946 tegevust alustanud väikesest Tartu Puu- ja Aedviljatehasest kasvas välja Eesti Vabariigi üks suuremaid konservitööstuse ettevõtteid- Tartu Konservitehas ehk praeguse AS Salvest eelkäija. Missioon on teha tarbijate elu maitsvamaks ja mugavamaks. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat, mis näitab töötajate suhtumist ja lojaalsust. Ettevõtte eesmärk hoida kõrget tootmiskultuuri, väljastatava toodangu suurepärast kvaliteeti ja tarbijate usaldust. Salvesti ajalugu 1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja aedviljatehas, kus algselt töötas 26 töölist ja tootmisvahendiks olid pada, katel ning ämbrid. Oma aiandite saadustest keedetud hoidised ja soolatud kurgid-kapsad viidi hobusega tartu turule. 1951. aa...
Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad teosed on aastast 1885, viimased aga 1943. aastast. Kristjan Raua majamuuseum avati 1984. aastal Nõmmel, Tallinnas nimeka eesti arhitekti Herbert Johansoni poolt 1920-ndate lõpul projekteeritud väikeses elamus. See rahvusromantilises stiilis maja oli kunstnik Kristjan Raua kodu 1929. aastast surmani. Majamuuseumis on avatud püsiekspositsioon Kristjan Raua loomepärandist. Täielikult on taastatud elutuba ja ateljee.
a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum on ehitatud koos Otsa koolida, kus õpetati kõrgelt haritud muusikat. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms. Meie külastasime klassiga ainult muusikaosakonda. Muusikaosakonnas on arvel ligi 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetide, dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt. muusikaga tegelnud ja tegelevate isikute kohta. Siin on enam kui 300 fondi eesti laulukooride, orkestrite, ühingute ja seltside tegevusest, üld- ja piirkondlikest laulupidudest ning festivalidest
Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Tulevikus on plaan muuseumi pinda ka laiendada, et külastajal oleks võimalik saada Eesti looduse mitmekesisusest palju täiuslikum ülevaade. Pilet muuseumisse maksis õpilasele 15 krooni, mis on küllaltki soodne. Kogu muuseumi ekspositsioon asub kolmel korrusel. Esimesel korrusel asuvad Eesti geoloogiat tutvustav püsiekspositsioon ja näitusesaal, teisel on Läänemere ja randade, Eesti siseveekogude ja soode väljapanek ning väga kokkusurutud maailma loomastiku ekspositsioon, kolmandal paiknevad Eestimaa ,,kuivad kooslused": metsad ja niidud. Läänemere ja randade kohta võib lisainformatsiooni leida II korruse saalis paiknevast arvutist. Muuseumis on väga palju eksponaate ning külastaja saab oma silmaga teha vahet näiteks naaritsal ja tuhkrul ning oraval ja lendoraval
veebruaril kunstikogude külastamise tunni raames. Eesti Kunstimuuseumi filiaal Adamson-Ericu muuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lühike jalg 3- tänaval. Keskajal asusid hoones vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lesest naise suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas žanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust modernistlikust loomingust aastatel 1924–1968. Esimesel korrusel toimuvad mitu korda aastas vahetatavad näitused. Näitus, mida käisime vaatamas, oli kujundatud Inga Heamäe poolt ja see kandis nime „Jumalate jälgedes.“ Seal eksponeeriti jaapani kunstniku Torii Rei maale (nimi tähendab otseses tõlkes kummardust värava ees). Maalimiseks kasutab kunstnik Jaapani klassikalisi
Kunstiinstituudis, selle sulgemisel Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1953 diplomitööga "D. Mendelejev tervitab Tartu Ülikooli 100. juubeli puhul". Muuga pälvis peatselt tähelepanu andeka kompositsioonimaalijana. Mõned tema 1950. aastate kompositsioonid olid väljas Kumu kunstimuuseumi näitusel "Romantiline ja edumeelne: stalinistlik impressionism". Maalita "Kohvikus 1940. aastal" (1956) tundub mõeldamatuna muuseumi püsiekspositsioon. Üleliidulise kuulsuse tõi "Protest sõja vastu" (1959), 1960. aastate eesti maali tippteoseid on kunsti sümbolkujundina mõjuv "Orkester" (1962). Tugev realistlik aluspõhi, impressionismikogemus ning 1950ndate lõpupoolele ja 1960ndatele iseloomulik üldistuspüüe, ühtaegu isikupärase väljenduslaadi väärtustamine olid tegurid, mis kujundasid tema kunsti. Viimane arenes rahulikult ja väärikalt raamides, mille määrasid kunstniku temperament ja väärtushinnangud
mida dekoreerivad Ants Mölderi pronksskulptuurid ,,Tööline" ja ,,Kolhoositar", ja mõned täiendavad näituseruumid. Lossi endisesse suvesaali telliti tolleaegse kultuuriministri poolt ajastu vaimule vastav pannoo ,,Rahvaste sõprus" (tempera, 1987), autoriks Evald Okas. Loss ühendati galerii kaudu 19. sajandi esimesest poolest pärineva klassitsistliku kõrvalhoonega, kuhu ehitati tööruumid. 1987. aasta lõpus avati Revolutsioonimuuseumi nime saanud lossis püsiekspositsioon, mis tutvustas Eesti ajalugu 19. sajandi keskpaigast tänapäevani. See oli viimane Eestis avatud püsiväljapanek, kus veel oldi sunnitud jälgima tolleaegse EKPKeskkomitee ideoloogide otseseid korraldusi. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel uuendati kiirkorras kogu endine püsiekspositsioon. Maarjamäe kaldarinnatisel olevad kõrvalhooned renoveeriti muuseumi hoidlateks ning järge ootab kogu territooriumi heakorrastatamine. 2008. aastal uuendati II korruse püsinäitus, kus
Fifth level Kristjan Raua Majamuuseum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kristjan Raua Majamuuseumi rajamise idee tekkis Kristjan Raua 100.sünniaastapäeva tähistamisega. K.Raua majamuuseumis on avatud püsiekspositsioon tema loomepärandist. K.Raua majamuuseumi kuulub kunstniku looming ning samuti tema eluteed kajastavad fotod,kirjad ja dokumendid. "nõid" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HUVITAVAID FAKTE.
Tsiviilkoostöö Merevägi teeb aktiivselt koostööd kohalike omavalitsustega - laevadel on sõlmitud sõpruslepingud erinevate valdade ja linnadega. Mereväe laevade meeskonnad püüavad vähemalt korra aastas külastada oma sõpruslinnu ja võimaldada sealsetel elanikel oma riigi sõjalaevadega tutvuda. Koostöös Meremuuseumiga on läbi viidud mereväeteemalisi näitusi. Koos avati ka Miiniladu - erinevate meremiinide püsiekspositsioon. Eesti sõjamuuseumi kindral Laidoneri muuseumiga tähistatakse Briti eskaadri Vabadussõja ajal Tallinna reidile saabumise aastapäeva. Vabadussõjast Teise maailmasõjani 1920 osteti Soomest ratasaurikud Ristna ja Suurop, mis kohandati miinitraaleriteks. Alates 1921. aastast kuulus merejõudude koosseisu merejõudude staap, millele allusid rannavalve-, tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel Meeme, mis on Eesti
sedavõrd selge veega, et serval seistes tundub põhi suisa käeulatuses olevat. Purskav allikas samas lähistel on tekkinud kunstlikul teel maaparandustööde käigus - oma tekkeajal olnud allikas pea meetrikõrgune fontään. Norra allikad toidavad oma veega Põltsamaa jõge ning piirkonna teisi jõgesid. Vargamäel leiame Anton Hansen Tammsaare mälestuspaiga, mis sümboliseerib tema suurteost ,,Tõde ja Õigus". Taastatud rehielamutes ja kõrvalhoonetes on avatud püsiekspositsioon, piirkonda rajatakse ka järjest uusi temaatilisi vaatamisväärsusi. Vargamäelt viivad matkarajad Kõrvemaale üle Kautla, Seli ja Kakerdaja rabade. Laugaste vahel looklevad matkarajad, maalilised rabajärved ning kõrgemad luiteharjad rabades pakuvad rännuelamusi tundideks. Valgehobusemäe juures Kõrvemaal arendatakse suusakeskust, suvel on samas mõnusad matkarajad. Mäe tipule püstitatud vaatetornist avaneb üüratu vaade kümnete kilomeetrite
vahel. Laevu mahub sadama sisekai äärde kuni 35, vastu saab võtta laevu pikkusega kuni 40 m ja süvisega kuni 3m. Suveperioodil töötavad sadamakõrts ja majutus ning paadikuuris toimuvad kontserdid, lähedal on ka 1939.aastal valminud puust kolmemastiline purjelaev Alar. Sõru Merekeskuses koondab endasse mitmeid erinevaid merendusega soetud huviobjekte: vanade purjelaevade restaureerimise hall, merekultuuri muuseumi ja ka sadamahoone. Muuseumihoones asub kohaliku merekultuuri püsiekspositsioon, erinevad näitused ja ruumid seminaride ja konverentside korraldamiseks. 5.2 Emmaste kirik Pühale Immanuelile pühendatud luteri kirik on tehtud kivist ja seda hakati ehitama 1866.a Kirikut vajati, sest Emmaste mõisa lähedal asub puukabel ei olnud enam kasutuskõlbulik ja inimesed pidid kirikus käima 15-20 versta eemal Käinas.
Täpsemat infot saab internetist muusemumi kodulehelt kui ka kohapealt. Aastas neli korda on ka tasuta külastuspäevad muuseumisse, mille infot saab leida muuseumi kodulehelt internetist kui ka kohapealt uurida. Järgmiseks tasuta külastuspäevaks on 18 mai. Kokkuleppel saab koos giidiga külastada muuseumi ja teisi hooneid väljaspool ametlikku lahtolekuaega. Sel juhul kehtib piletitele kahekordne hind ning lisandub giiditasu. Muuseumi püsiekspositsioon jätkub muuseumimaja kolmel korrusel. Hullu teadlase kabinetis on aga kõik need uskumatult hullumeelsed vidinad käega katsutavad. Perpetuum mobile, fenakistoskoop, automata ja Magdeburgi poolkerad. Asjad mis on minevikus aidanud mõista füüsika-ja loodusseadusi inimese ümber ninga rajanud teed teadussaavutustele. Hull teadlane pole mingi omaette laboris nokitseja. Vastupidi, ta armastab seltskonda ning võõrustab tihti külalisi
Keskajal asusid kinnistus vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson-Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati vaimukus
kasutamiseks Eesti Põllumajanduse Akadeemialt. 21 1. juulist 1967 sai ühiskondlikust muuseumist riiklik Eesti NSV Kultuuriministeeriumile alluv Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum. Muuseumi asukohaks sai Pauluse kiriku tiibhoone Riia tänaval. Riikliku muuseumi esimeseks direktoriks sai Olaf Langsepp, kelle 1971. aastal vahetas välja Enn Mainla. Spordimuuseumi esimene püsiekspositsioon avati 26.novembril 1971. aastal. 1974. aasta märtsis püsiekspositsioon suleti algas pikk remondi- ja laienemise protsess, mis lõppes alles 1986. aastal. Remondiperioodil tegutseti aktiivselt väljaspool maja korraldati ajutisi näitusi, erinevaid üritusi ja peeti spordiajalooalaseid loenguid. 18.detsembril 1987 aastal avati muuseumi II püsiekspositsioon. Eesti taasiseseisvumine tõi paljudele kultuuriasutustele vabamad käed ja uued võimalused, kuid ka palju probleeme
Seega oli "lõviauk" kaitsefunktsiooni kõrval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse põrandas näeme metallvõrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega. Tänapäev Linnuses asub Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon, mis koosneb ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast (avatud järkhaaval 1985. ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993. aastal) ja konvendihoone kirdetiivas asuvas ekspositsiooniosas, mis tutvustab Saaremaa ajalugu aastail 1939-1949 (avatud 2005. aastal). Osa linnuse ruume on kasutusel ajutiste näituste eksponeerimispaigana, kapiitlisaal on kasutusel kontserdisaali ja mitmesuguste esindusürituste toimumispaigana.
eraomanduses ning mille korrastustöid ja renoveerimist jõudumööda jätkatakse. Maja lahtioleku aeg ja aktiivsem tegutsemisperiood on seni langenud suvisele ajale, kuid Okase perekonna nägemuses peaks muuseumist tulevikus saama aastaringselt tegutsev rahvusvaheliselt tunnustatud ja mitmeid ülesandeid täitev kunstikeskus vajalike ateljeede, näitusesaalide, hoidla, tehnika ning materjalidega. Peamiseks magnetiks külastajatele on pidevalt täiendatav püsiekspositsioon Evald Okase arvukatest teostest, väljapanekud tema pereliikmete loomingust ning erinevad näitused teistelt kunstnikelt. Muuseumile lisab eripära algselt kõrtsiks ehitatud hoone 19. sajandi keskpaika ulatuv ajalugu ning sellest tulenev isikupärane õhkkond majas. Lisaks mitmekesisele näitusetegevusele on muuseum paik, mis pakub kvaliteetseid kunstikursusi, õpitubasid ning muid huvitavaid sündmusi nii täiskasvanutele kui lastele.
sajandi algul, mil osaliselt hävisid ülemised korrused ja ,,Pika Hermanni" torni ülemine osa. Linnust on 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel kasutatud viljalaona, kusjuures on teostatud mõningaid väiksemaid ümberehitusi. Aastal 1898 paigutati linnusesse vaestekodu ning seoses sellega ehitatu osa ruume ümber. Aastail 1905-1908 restaureeriti linnus, kuid kahjuks küllaltki asjatundmatult. Tänapäev: Praegusel ajal asub linnuses Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon, mis koosneb ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast (avatud järkhaaval 1985. ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993. aastal) ja konvendihoone kirdetiivas asuvas ekspositsiooniosas, mis tutvustab Saaremaa ajalugu aastail 1939-1949 (avatud 2005. aastal). Osa linnuse ruume on kasutusel ajutiste näituste eksponeerimispaigana, kapiitlisaal on kasutusel kontserdisaali ja mitmesuguste esindusürituste toimumispaigana. Hoone arhitektuur ja ruumid
Keskajal asusid kinnistus vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson- Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati vaimukus
Näha saab huvitavaid 19.saj taluehitisi, külaseppade tööriistu ja palju muud. Muuseumis on võimalus töötada vanaaegsete esemetega - puurida, saagida, kedrata, pesu vaalida, köit valmistada ning õppida, kuidas puud-põõsad aitasid vanasti valu ja viha vastu. Toimuvad talutööde õppepäevad: piima-, puutöö-, leiva-, oina-, lina-ja hobusepäev (Mõniste muuseum... 2009). · Võrumaa muuseum - Püsiekspositsioon annab ülevaate Võrumaa ajaloost, kiviajast tänapäevani. Huvitavalt on kujundatud etnograafiliste esemete väljapanek, orelimeistrite Kriisade nurk, rätsepa ja kingsepa töökoda, setu tare ja metsavenna punker. Muuseumi näitustesaalis korraldatakse sisukaid fondi-, kunsti- ja käsitöönäitusi (Võrumaa muuseum... 2009). Looduskaunid kohad ja vaatamisväärsused · Haanja looduspark (pindala 17 000 ha) - on loodud selleks, et tagada Haanja
Modern Olympic Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal maineka Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateelia Muuseumi nime all ning pärast laiendamist 1972. aastal sai see nimeks Olümpiamängude Ajaloo Muuseum.Muuseumi väärtuslikuma osa moodustabki just Papastefanou margikollektsioon, kus muu hulgas on ka täiskomplekt 1896. aasta Ateena mängude olümpiamarke. Muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate kaasaegsete olümpiamängude ajaloost alates Kreeka niinimetatud Zappase olümpiamängudest kuni viimaste kaasaegsete rahvusvaheliste mängudeni.Lausanne´is (Sveits), kus asub Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) peakorter, on ka Olümpiamuuseum (inglise keeles The Olympic Museum), mis tegutsebki otse ROK-i egiidi all.Esmakordselt tekkis olümpiamuuseumi idee Pierre de Coubertinil 1915. aastal kohe, kui ROK-i peakorter Lusanne´i kolis. Olümpiamängude taaselustamise 40
Eesti Tervishoiu Muuseum pakub noortele ja täiskasvanutele anatoomia ning füsioloogia alaseid teadmisi ning kujundab väärtushinnanguid tervislikust eluviisist läbi püsiekspositsiooni, näituste ja muuseumis toimuvate tegevuste ning talletab ja eksponeerib Eesti meditsiini ajaloolist pärandit. Eesti Tervishoiu Muuseum temaatilise keskmuuseumina on 2015 aastaks kutsuv ja atraktiivne koht külastajatele, samuti tuntud, usaldusväärne ja huvitav koostööpartner teistele asutustele. Püsiekspositsioon on saanud uue kujunduse. Seinapinda on kasutatud ruumide atraktiivsuse tõstmiseks ja ka miljöö loomiseks fotosuurendustega, videoinstallatsioonidega, erinevate värvilahenduste ja helidega. Toimib võõrkeelne audio-giidiprogramm. Ekspositsiooni käsutusse on antud kõik ruumid II korrusel. Külastajatele on loodud võimalus kohviku kasutamiseks. Täielikult on välja arendatud juurdepääs erinevatele korrustele ja saalidesse ratastoolis muuseumi külastajatele.
Eesti Tervishoiu Muuseum pakub noortele ja täiskasvanutele anatoomia ning füsioloogia alaseid teadmisi ning kujundab väärtushinnanguid tervislikust eluviisist läbi püsiekspositsiooni, näituste ja muuseumis toimuvate tegevuste ning talletab ja eksponeerib Eesti meditsiini ajaloolist pärandit. Eesti Tervishoiu Muuseum temaatilise keskmuuseumina on 2015 aastaks kutsuv ja atraktiivne koht külastajatele, samuti tuntud, usaldusväärne ja huvitav koostööpartner teistele asutustele. Püsiekspositsioon on saanud uue kujunduse. Seinapinda on kasutatud ruumide atraktiivsuse tõstmiseks ja ka miljöö loomiseks fotosuurendustega, videoinstallatsioonidega, erinevate värvilahenduste ja helidega. Toimib võõrkeelne audio-giidiprogramm. Ekspositsiooni käsutusse on antud kõik ruumid II korrusel. Külastajatele on loodud võimalus kohviku kasutamiseks. Täielikult on välja arendatud juurdepääs erinevatele korrustele ja saalidesse ratastoolis muuseumi külastajatele.
Narva linnus Narva linnus on linna üks peamisi vaatamisväärsusi. XIII (13) saj. 70-ndatel aastatel rajasid taanlased Taani kuninga asehalduri residentsi tarbeks linnuse. Liivi Ordu võimutulekuga Eestis sai linnus Ordu esindajate peakorteriks. Narva kindlus on kõige mitmekülgsem ja kõige paremini säilinud kaitseehitis Eestis. Kindluse pindala on 3,2 hektarit, mille kõrgeimaks punktiks on Pika Hermanni torn (51 meetrit). Käesoleval ajal asub linnuses Narva Muuseumi püsiekspositsioon Narva linna ajaloost. Kindluse territooriumil korraldatakse erinevaid kontserte ja üritusi. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster (Kuremäe klooster) Kuremäe keskuses olev Kuremäe klooster on 1891.a. rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saab ka kümmelda.
keskuses on Viljandi naivistide, põhiliselt Paul Kondase loomingu püsinäitus, Joann Sõstra puuskulptuuride väljapanek. Galeriiruumis näitused vahelduvad. · Viljandi Jaani koguduse praegune pastoraadimaja ehitati 1895. aastal. Nõukogude võimu aastatel seadis end seal sisse raamatukogu. Pärast uue raamatukogumaja valmimist hakkas Jaani kogudus oma pastoraati lahkelt jagama naivistliku kunsti maja - Kondase Keskusega. · Keskuse püsiekspositsioon koosneb Viljandi muuseumi kogusse kuuluvatest kunstnik Paul Kondase maalidest, samuti Joann Sõstra puuskulptuuridest. Mõlemad mehed on oma töödega suurepärased Eesti naivistliku kunsti esindajad. Trepimägi. · On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal
kunstikogu natsionaliseerimisest. Galerii peahoone projekteeris William Wilkins klassitsistlikus stiilis ja see valmis 1832–1838. Sellest vasakul asub uus 1991. aastal avatud Sainsbury tiib, mille projekteerisid arhitektid Robert Venturi ja Denise Scott Brown. Ruumipuuduse tõttu asutati 1897 Tate'i galerii, kus esitletakse briti kunsti. Rahvusgalerii kogudes on rohkem kui 2300 maali, suuremalt jaolt püsiekspositsioon. Kogud ulatuvad Cimabue varastest töödest (13. sajandist) impressionistideni. Eriti esinduslik on muuseumi Madalmaade, Itaalia vararenessansi ja 17. sajandi Hispaania maalikunsti kogu. 8. Orsay muuseum (Pariis) Orsay muuseum (prantsuse Musée d'Orsay) on kunstimuuseum Pariisis. Asub Seine'i vasakul kaldal. Muuseumis on esindatud põhiliselt õhtumaade maalikunst ja skulptuur aastatest 1848– 1914, eriti palju impressionistide loomingut. Seal leidub tuntud
Muuseumile pani aluse kunstnik Adamson- Ericu lese Mari Adamsoni hinnaline, ligi tuhandest kunstiteosest koosnev kingitus. Ekspositsioon avati 2. detsembril 1983. aastal. Isikumuuseumina kogub, säilitab, uurib ja tutvustab Adamson-Ericu muuseum Eesti ühe mitmekülgseima kunstniku loomingut. Adamson-Eric oli tuntud eelkõige virtuoosse maalijana, kuid tegeles peaaegu kõigi tarbekunstialadega. Muuseumi teise korruse näitustesaalides asuv püsiekspositsioon annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. 3)Nimeta veel Eesti kunstimuuseume 1) Ants Laikmaa majamuuseum – Asub Läänemaal, Kadarpiku külas. Maalikunst. 2) Hal´ as kunn aga ka Kalju maja – Võrumaal, Obinitsa külas asuv 2004 aastal avatud kunstigalerii. Peamiselt kaasaegne seto kunst, kuid eksponeeritakse ka teiste põlisrahvaste kunsti hooajanäitusi. 3) Kalame talumuuseum (ka: Karepa Kalame talumuuseum, Karepa Sagritsa muuseum)
Vanimad leiud on dateeritud XIV sajandi 2. poolde. Silmapaistvaim leid on arvatavalt XIV sajandi 2. poolel või XV sajandi alguses valmistatud haruldane rootsuga ammunooleots. Huvitava leiuna väärib äramärkimist ka konvendihoone kaguküljelt mitme meetri sügavuselt maapõuest leitud linnukujuline vilepill, mis oli pärast puhastamist igati töökorras (Projekt "Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine", kuupäev puudub) 3.3. Kultuur Linnuses asub Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon, mis koosneb konvendihoone ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast (avatud järkhaaval 1985. ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993. aastal) ja kirdetiivas asuvast ekspositsiooniosast, mis tutvustab Saaremaa ajalugu aastail 19391949(avatud 2005. aastal) Osa linnuse ruume on kasutusel ajutiste näituste eksponeerimispaigana, konvendihoone kapiitlisaal on kasutusel kontserdisaali ja mitmesuguste esindusürituste toimumispaigana
sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon, mis tutvustab maaharimist mõisaajal kuni leiva küpsetamiseni välja. Rukkileib, seemneleib, seemnekarask, kanepiseemneleib. käsitööliste külastuskeskus, kus tegutsevad erinevad käsitöökojad. Käsitööna valmis vanasti ka eestlase põhitoit ehk rukkileib. Turist saab Olustvere mõisas tegutsevas leivakojas leivategu oma kätega proovida. Lisaks näeb mõisakompleksis täies hiilguses säilinud kõrge korstnaga viinavabriku hoonet, kus täna tegutseb keraamika ja käsitöökoda. 3
Prantsumaa piirist. Bilbao on Baskimaa ja baskide tähtsaim metropol. Baske elab ka Prantsusmaal. Kui kunagi iseseisev Baski riik tekib (baske on rohkem kui eestlasi, u. 1,5 miljonit), sobib Bilbao pealinnaks oivaliselt, eriti veel nüüd, mil seal seisab püsti maailma popim kultuurikeskus GUGGENHEIMI MUUSEUM. Projekti autor on s ameeriklane Frank O. Gehry [geeri]. Eemalt meenutab hoone kosmoselaeva ulmefilmist. Titaaniga kaetud välisseinad annavad kogu hoonele hõbedase läike. Muuseumi püsiekspositsioon on väike, kuid nagu kõikides Guggenheimi muuseumides saab siin tihti näha huvitavaid näitusi. Baski keel ei ole suguluses ühegi teise Euroopas kõneldava keelega. Baskid on siinsete põliselanike ibeeride järeltulijad. Vanima rahvana Euroopas puudub neil iseseisvus. Sellest annavad nad aegajalt märku pommiplahvatustega Madridis või mujal. Salomon Guggenheim [gugen´haim] oli ameerika tööstur, kelle harrastuseks sai 20. saj. kunsti kogumine
annaabi.ee 
