KUMU - Referaat (0)

KUMU KUNSTIMUUSEUM
Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus (Weizenbergi 34 / Valge 1). Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 1945–1991.
Hoone kavandas soome arhitekt Pekka Vapaavuori ja see ehitati aastatel 2002–2006. Muuseum paikneb 7 korrusel ja seal on 5000 ruutmeetrit näituste pinda.
Kumu pidulikul avamisel 17. veebruaril 2006 osalesid teiste seas ka Eesti president Arnold Rüütel ja Soome president Tarja Halonen. Külastajatele avati hoone 18. veebruaril 2006.
MUUSEUMIST
Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone – uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.–1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006.
Uue muuseumihoone asukoha valik
1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima . Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti . 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine.
Arhitektuurikonkurss
1993.–1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museet’i ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi ( Kiasma ) hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks.
Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli Soome Vabariigist ja kõik 7 auhinnalist kohta läksid soomlastele. Rahvusvahelise žürii otsus oli üsna üksmeelne ja võit läks soomlasele Pekka Vapaavuorile töö Circulos eest.
Ehituslugu
13. mail 1994. aastal sõlmiti Kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist.
Aastatel 1995–2001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel.
1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt . Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad.
1995.–1998. a. projekti riiklikult ei finantseeritud. Neil aastatel jätkas Kunstimuuseum uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5. novembril 1996. aastal võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitust 1999. aastal. Eesti Valitsusele pandi selles otsuses kohustus leida nii eelarvelisi kui eelarveväliseid vahendeid. Teatud määral seda otsust ka täideti, sest aastal 1995 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest.
2001. aastal töötati EV Rahandusministeeriumi ja EV Kultuuriministeeriumi poolt välja uue muuseumihoone ehitamise rahastamise skeem, mille aluseks oli hasartmänguseaduse muudatus , mis ka Riigikogu poolt 13. märtsil 2002 vastu võeti. 2001. aastal asutati valitsuse korraldusega Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus ülesandega jätkata uue muuseumihoone projekteerimistöid professionaalsel tasemel ning käivitada ehitustegevus 2002. aastal. Kunstimuuseumi uue hoone ehitus lõpetati 2005. aasta septembris.
Selleks, et olla kindel kunstimuuseumi uue hoone parameetrite õigsuses, kutsus muuseum projekti ja ehitust üle vaatama rahvusvahelise konsultatsioonifirma LORD (Hr. Barry Lord – rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu.
2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude erinevate pakkumiste hulgast kõige sobivamaks peeti Kumu – KUnsti Muuseum.
NÄITUSED
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest
Teise maailmasõja lõpuni
VARAMU
Püsiekspositsiooni ruume kolmandal korrusel täidab varasem eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Liikudes ühelt teemalt teisele, anonüümse baltisaksa portretisti teose juurest Johann Köleri, Kristjan Raua ja Konrad Mäeni, üle Eesti Kunstnikkude Ryhma Pallase koolkonna kunstnikeni, avanevad eesti kunsti loo taustal ka kogu Euroopale iseloomulikud arengud ja kultuuriprotsessid. Mentaliteedimuutusi ja kunstistiilide vaheldumist jälgiv väljapanek koosneb nii eestlaste kollektiivses mälus juurdunud ikoonidest kui ka tänini fondides eksponeerimisjärge oodanud teostest.
Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust
taasiseseisvumiseni
RASKED VALIKUD
Ekspositsioon neljandal korrusel on 20. sajandi teise poole eesti kunsti päralt. Seda aega iseloomustavad suured murrangud, mille paremaid ja tõepärasemaid jäädvustajaid on kunst oma erakordse võimega ühtaegu kajastada sündmusi, teha laiaulatuslikke kokkuvõtteid ning väljendada poolehoidu või hukkamõistu.
Sel korrusel on mitmeid eriilmelisi ülesandeid. Vaatluse alla võetakse nõukogude riigi ja kunsti vahekorrad , kõige ilmekamalt kõneleb neist sõjajärgse sotsialistliku realismi väljapanek. Järgnevas kunstistiilide ja kunstiliikumiste tutvustuses teeb ekspositsioon sissevaateid erinevatesse kunstinähtustesse 1960., 1970. ja 1980. aastatel ( modernism , popkunst, hüperrealism jmt.). Tähelepanuta ei jää arengud rahvuslikus maalikoolis ja graafikas.
RUUMIDE JAOTUS
1. korrusel on auditoorium ja kohvik.
2. korrusel on suur saal , hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran .
3. korrusel on eesti kunsti klassikakogu ja nii-öelda rahvuslike sümbolite kogu.
4. korrusel on Nõukogude Eesti ja tänapäeva alternatiivse kunsti kogu.
5. korrusel on galerii ja lugemisnurk.
Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele).
KOGUD
Eesti Kunstimuuseumi ligi 55 135 kunstiteosest koosnevat kollektsiooni tutvustatakse järgmistes filiaalides:

• muuseumi vanakunsti kogu – haruldasi kirikukunsti näiteid keskajast barokini (13.–18. saj.) ja tsunftide , gildide, kirikute ning Mustpeade Vennaskonna hõbevarasid Niguliste Muuseumis ;
  
• 16.–20. sajandi Euroopa ja Vene kunsti pärleid Kadrioru lossis ja Johannes Mikkeli poolt muuseumile kingitud hinnalist 16.–20. saj. Lääne-Euroopa, Vene ja Hiina kunsti kogu Mikkeli muuseumis – Kadrioru Kunstimuuseumi hoonetes;
  
• eesti ühe mitmekülgsema kunstniku Adamson- Ericu ( 1902 –1968) kujutavat kunsti ja tarbekunsti Adamson-Ericu muuseumis;
  
• eesti suure rahvusromantiku ja ühiskonnategelase, kunstnik Kristjan Raua (1865–1943) töid Kristjan Raua Majamuuseumis.
  
• Muuseumi uues peahoones, Kumu Kunstimuuseumis, on ulatuslik eesti kunsti püsiväljapanek, kus võib nautida eesti kunsti klassikat 18. sajandist kuni Teise maailmasõjani ning vaadelda nõukogude perioodil loodud eesti kunsti (1945–1990) kõige erinevamaid väljendusvorme: sõjajärgsete aastate kunsti, sotsialistlikku realismi, erinevaid suundumusi rahvuslikus maalikoolis ja graafikas ning privaatselt toimunud kunstieksperimente ning uuendusstsenaariumeid. Lisaks toimuvad Kumus vahetuvad näitused nii eesti kui rahvusvahelisest kunstist ja tegutseb kaasaegse kunsti galerii.