Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste
Imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng. · Germain Pilon [zer'mä(n) Pi'lo(n)] o Hauamonumentidele uue, renessansliku lahenduse andja. o Tema loodud on Herni II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument Saint-Denis' kirikus Pariisi äärelinnas. o Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. o Piloni teoseks peetakse ka marmorgruppi ,,Diana hirvega". Prantsuse renessanssmaal o Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvad olid prantlased siiski portreekunstis. · Jean Clouet [za(n) Kluee] ja tema poeg François o Töötasid õukonnas ja portreetasid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis on realistlikud, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi. o Henri III portree, Austria Elisabethi portree, François I hobusel, François I
· 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. · Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. · 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. Louvre muuseum · Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. · Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. · Esialgu oli väljas 537 maali. Need olid varem kuulunud kas kuningale või konfiskeeritud kirikult. · 17961801 oli muuseum suletud, seejärel avati Napoleoni muuseumi nime all. · 1815 sai muuseum tagasi praeguse nime. · Louvre on üks maailma suurimaid muuseume.
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst,
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur
. 17 18 Renessanss Prantsusmaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Renessanss Saksamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Renessanss Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . 22 2 Sissejuhatus Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Itaalias oli ja on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega, sest sel ajal loodi
Rosetta kivi, mis leiti 1799 ja mille abil dešifreeriti egiptuse hieroglüüfiline kiri. Kui Napoleoni väed inglastele kapituleerusid, viidi Prantsuse teadusliku ekspeditsiooni leiud, sealhulgas Rosetta kivi, Londonisse. Hindamatute muististe seas on Elgin Marbles, aastal 1816 lord Elginilt ostetud 1801–1803 peamiselt Ateena Akropolilt kogutud marmorskulptuurid, sealhulgas Pheidiase kuulus Parthenoni friis. Olulised on ka keskaja kogud Ilberti kogu (kellad) ning vaaside, gemmide, müntide ja vaselõigete kogud. Etnograafilised kogud
Renessansi teke 15. sajandil 1. Kust tuleb ja mida tähendab mõiste renessanss? Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 2. Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3. Nimeta renessansi perioodid? Vararenessanss, kõrgrenessanss 4. Mida iseloomustab humanism? Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle
Kõik kommentaarid