sealhulgas ka päevaraamatu täita. Varem sedamoodi tegelikult enamasti tehti, kuigi raamatupidamise seaduse järgi oleks päevaraamatut pidanud täitma aasta sees pidevalt. Pärast raamatupidamise kokkupanemist täidetakse päevaraamatu alusel tuludeklaratsioon, mis tuleb esitada hiljemalt 31. märtsiks. Peamisi eksimusi on arvepidamise juures kolm: · päevaraamatusse kantud algdokumentidel pole kõiki nõutud andmeid; · kuludesse kantakse asju, mis sinna ei kuulu ja suuremas ulatuses, kui ettevõtlusega seotud, või · kuludesse kantakse asju, mille eest ettevõtja pole raha välja andnud. Ettevõtluse kuludesse kantava osa määrab ettevõtja ära alles tuludeklaratsiooni täites, seega on tal aega asja üle mõelda ja nõu küsida. Kui ettevõtja abikaasa midagi oma pangakaardiga kinni maksab, ei saa FIE seda kuludesse kanda, sest ta pole ise raha kulutanud. Et oleks
36 (2 * 3170) 1 tk. Nr. 42 (3500) V: KOKKU SALDO (lao jääk) 9840 (soetusmaksu hinnad) 3. Varude arvestamise kaalutud keskmise meetod Ettevõte kasutab varude arvestamisel kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Laos on 124 m riiet 1 meetri hind on 5,1. Saabub juurde 2 partiid sama riiet: 1. partii 200 m 1 m hind 4,64 2. partii 355 m 1 m hind 4,26 Tootmises kasutati ja tootmiskuludesse kanti 250 meetrit riiet. • Kui palju riiet kantakse kuludesse? • Kui palju riiet ja millises summas jääb riiet lattu? 124 * 5,1 = 632,4 200 * 4,64 = 928,0 355 * 4,26 = 1512,3 679 30 72,7 30 72,7/679 = 4,52533 Kuludesse 250 * 4,52533 = 1131,33 Saldo: 679 – 250 = 429 * 4,52533 = 19 41,67 4. Varude arvestamise FIFO meetod Kaupluses kasutatakse varude arvestamisel FIFO meetodit. Saldo: 43 pintslit ühiku hind 3,43 Kauplusesse saabus 2 partiid samasuguseid pintsleid. 1. partii 100 tk
pearoaks valmistan maksastrooganovi kartulipüree ning mustrõika-peedi-õunasalatiga ning järelroaks pakun kohvikreemi. Toiduvalmistamisel kasutan erinevaid külm- ja kuumtöötlemisvõtteid, jälgin et toitudel oleks hea maitse ning välimus ja et portsjoni suurus vastaks nõuetele. Klienti teenindan ise. Koka üleminekueksam Tehnoloogilised kaardid Eelroog Maitseained kantakse sisseostmisel ettevõtte kuludesse ja kaetakse juurdehindluse arvelt. Koka üleminekueksam Valmistamine Koka üleminekueksam Pearoog Maitseained kantakse sisseostmisel ettevõtte kuludesse ja kaetakse juurdehindluse arvelt. Valmistamine Koka üleminekueksam 1. Puhasta veisemaks soontest ja kelmetest ning ribasta 2. Koori ja haki sibul 3. Kuumuta potis õli ja passeeri sibul 4. Seejärel lisa maks 5
Konto algsaldo + konto sama poole käive – konto vastaspoole käive = lõppsaldo Deebet algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsaldo Kreedit algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo 7. Selgita amortisatsiooni mõistet ja loetle amortisatsiooni meetodid. Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks. Lineaarne meetod – kuludesse kantakse konstantne summa põhivara maksumusest ajaühikus. Põhivaral on likvideerimismaksumus kasutusaja lõpus Lihtstustatud lineaarne meetod – kuludesse amortiseeritakse kogu soetusmaksumus (laialt levinud)
peatamise ajal laekunud ettevõtlustulu võetakse maksustamisel arvesse. Ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutusi ettevõtlustulust maha ei arvata, sest kui võtaksime arvesse ka ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutused, siis oleks ettevõtluse tulude ja kulude käsitlus sama, mis ettevõtluse jätkamisel ning ettevõtluse peatamine kaotaks oma mõtte. Peab arvestama, et kui FIE tegevus on peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse vara, mille soetamismaksumus on kantud ettevõtluse kuludesse isiklikku tarbimisse võetuks ning ettevõtlustulule lisatakse vara turuhind. Samuti peab FIE teadma, et vastavalt ravikindlustuse seadus § 10 lõikele 4 petub ravikindlustuskaitse kahe kuu möödumisel pärast ettevõtluse peatamist Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatamist. Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama haigekassale ettevõtlusega tegelemise peatamisest kümne kalendripäeva jooksul.
a` 11 summas 1100 II 300 tk. a` 8 summas 2400 Väljaminekud perioodi jooksul: I 200 tk. a` 10 summas 2000 II 50 tk. a` 11 summas 550 III 50 tk. a` 11 summas 550 Varude jääk perioodi lõpul: arvestusandmetel 300 tk. a` 8 summas 2400 Aruandeperioodi lõpul läbiviidud inventuuri andmetel selgus, et varude tegelik jääk on 280 tk. a`8 summas 2240 eurot ning puudujääk 20 tk. Puudujäägi põhjused ja süüdlane selgitatakse. Aruandeperioodi kuludesse kantakse antud näite põhjal 300 tk. (200+50+50) summas 3100 eurot (2000+550+550). Arvestuses kajastatud varude jääk viiakse vastavusse tegeliku jäägiga (280 tk. a`8 summas 2240 eurot). Puuduoleva 20 tk. maksumus nõutakse ettenähtud korras sisse süüdlaselt. Ettevõttes on kasutusel varude perioodiline arvestussüsteem. Ettevõtte arvestusandmetel: Varude jääk perioodil algul 200 tk. a` 10 summas 2000 Sissetulekud perioodi jooksul: I 100 tk. a` 11 summas 1100
pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned – 25 aastat masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise
1. AS Ränduri kassasse laekub ostjatelt 7080 koos 20% käibemaksuga summas. Arvet eelnevalt esitatud ei ole. 2. AS Rändur ostab ehitusmaterjale. Tarnijalt laekub materjali ostuarve. Materjal kantakse koheselt remondikuludesse. Arve on tarnijale tasumata. Arvel: Materjal 1 654.- Käibemaks 20% _______ Kokku _______ 3. AS Ränduri pangakaardiga tasutakse ostetud veoauto kütus, mis kantakse ostmisel kuludesse. Saadud arvel: Bensiin 880.- Käibemaks 20% _____ Kokku _____ 4. AS Ränduri pangakaardiga tasutakse ostetud kantseleitarvete eest, kantseleitarbed kantakse ostmisel kuludesse. Sularahaarvel: Kantseleitarbed 578.- Käibemaks 20% ____ Kokku ____ 5. AS Rändur osutab bussitranspordi teenuse ja esitab tellijale arve
Suhkur kg 0,005 0,005 0,010 0,010 Must pipar, jahvatatud kg Sool kg Kokku: 0,155 0,311 Hind km-ga: Maitseained kanda ettevõtte kuludesse Valmistamine 1.Tooraine kaaluda 2. Lõhefilee puhastada luudest ja nahast ning maitsestada soola, suhkru, sidrunimahlaga ja määrida õliga ning asetada külmikusse kiletatult. 3. Tomat pesta ja puhastada ning hakkida väiksesteks 1x1 cm kuubikuteks. Kurk pesta ja puhastada ning hakkida sama suurteks kuubikuteks. Porru pesta ja puhastada ning lõigata kuubikuteks. Ruccola ja jääsalat pesta ja kuivatada ning rebida ribadeks. 3
Toidud valmistan, viin lauda ja teenindan ise. Eelkatte juurde kuuluvad ka maitseainete toosid, üldjoogiklaasid, leivataldrikud, söögiriistad ja salvrätikud. Salvrätikud on valmistatud valgest riidest, volditud pidulikult. Maitseainete komplekti asetan koos lillekaunistusega laua vasakusse äärde keskele. 5 TEHNOLOOGILISED KAARDID JA HINNAKALGULATSIOONOD Peedi püreesupp Maitseained on kantud ettevõtte kuludesse ja toidu hinna katab toitudele lisatud juurdehindlus. Hinnad on arvestatus kooli laohinndade eeskujul ja need on käibemaksuta. Köögiviljapuljong on keedetud koolis ja sellest ka puljongi madal hind. Valmistamine 1. Panen köögiviljapuljongi potti keema. 2. Lõikan kooritud peedid väikesteks kuubikuteks, panen keevasse puljongisse, lisan äädika ning lasen tasasel tulel 40 minutit haududa. 3. Lisan tükeldatud kartuli ja sibula ning hautan, kuni kõik köögiviljad on pehmed. 4
juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokaod (v.a kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata materjali, tooraine, kaupade, valmis- ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid lulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenu kasutuse kulusinarvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pike ajaperiood ja tootmist finanseeritakse laenu või muu intressi kandva võõrkapitaliga. (4, 45) Varude soetusmaksumuses ehk oma hinnas kajastatakse järgmuiseid kulusi: · Tooraine maksumus; · Pakkematerjali maksumus; · Tollimaks; · Normaalsed tootmiskaod; · Tootmishoone amortisatsioon;
õigesti". Inventuuriaktile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja esimees. Seejärel antakse akt raamatupidamisse, kus võrreldakse koguselisi andmeid omavahel ja lisatakse rahalised näitajad. Kui võrdlemisel esineb lahkuminekuid, tuuakse raamatupidamise poolt välja ülejäägid ja puudujäägid. Ülejäägid võetakse raamatupidamises arvele ja puudujäägid kantakse puudujääkide kontole. Kui süüdlast ei leita, kantakse puudujäägid kuludesse. Kui selgitatakse välja puudujäägis süüdiolev isik, siis nõutakse temalt puudujääk sisse. Seda võib ka palgast kinni pidada, sel juhul peab isik selleks kirjaliku nõusoleku andma. KÄIBEVARA Varad klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse: (a) raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud;
nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine; 4) ettevõtte senine kogemus, et kõik arved ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga: D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K ebatõenäoliselt laekuvad arved Selle lausendiga suurendatakse kulusid, kuid "ostjatelt laekumata arvete" kontot ei vähendata. Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud arvete summa kajastatakse eraldi kontol "ebatõenäoliselt laekuvad arved". Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend: D- arvelduskonto D- ebatõenäoliselt laekuvad arved K- ostjatelt laekumata arved
renditulust mahaarvamisi, kuid tal ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Sarnaselt rendi- ja üürituludele saab maksustamisel käsitleda ka litsentsitasu maksustamist. Kui vara, mida renditakse, soetamismaksumus on kantud ettevõtluskuludesse ning seda vara ei ole võetud isiklikku tarbimisse ja ettevõtlustulule ei ole lisatud selle vara turuhinda, siis sellelt varalt saadud renditulu puhul on alati tegemist ettevõtlustuluga. Juba vara soetamismaksumuse kandmise puhul ettevõtluse kuludesse näitab FIE, et tegemist on tema ettevõtluses kasutatava varaga, millelt saadud tulu tuleb näidata ettevõtlustuludes. Ettevõtluse tuluks on ka Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud käibe- ja sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu puhul on tegemist tuluga ainult siis, kui tagastati enne 2007.a kuludesse kantud sotsiaalmaksusumma arvelt. Alates 2007. aastast ei saa FIE oma sotsiaalmaksu enam ettevõtluse kuludesse kanda.
Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss
Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad K kulu D kassa,pank,ostjad K KM K tulu Ebatõenäolised arved tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Bilansis kajastatakse nõuded ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses. Müügi puudumisel kajastatakse summa ettemaksuna. Inventuuri läbiviimiseks saadetakse saldoteatised teisele osapoolele ja saadakse teiselt osapoolelt tagasi saldokinnitus
Läheb ajalisuse järgi. Prognoosimine, eelarve koostamine, kus kasutame prognoositud kulusid, kinnitame eelarve, plaanilised kulud, ehk eelarve kulud, millega tuleb arvestada, tegelikud kulud, need mis tegelikult perioodis tekkisid. Ei pea olema ühesugused, ei saa 100% kindel olla, et müük nii läheb. Eelarve koostamisel saab prognoositud kulusid muuta. Tegelikud kulud, siis kui tehing on toimunud 2) Tekke aja ja kuludesse kandmise aja järgi- aruandeperioodikulud, müüdud toodete kaubakulu ja tööjõukulud, üldhalduskulud, muud tegevuskulud, pv kulum; ettemakstud kulud, tegelikud väljaminekud ei ole seotud perioodi kuludega 3) Kulude tegemise otstarbe järgi- tootmiskulud/põhitegevus, turustus ja üldhalduskulud. Millise tegevuse juures kulusid tehakse. Skeem 2 järgi. 4) Vahekord tootmise põhiprotsesside ja nende teenindamise vahel - põhikulud, kõik
b) ostjate arvete lõppjääk, s.t lähtutakse jäägist aasta lõpus. Siit meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll arvete vanusest... Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine. Kulud ebatõen.laekumisest korrigeerimiskanded per. lõpus Ebatõenäolised laekumised (3) Ebatõenäoliste laekumiste ja lootusetute nõuete arvestuse kord määratakse rp. siseeeskirjades Ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud summad kantakse kuludesse ( näit. muud tegevuskulud) ja nõude kontraaktiva kontole (näit. ebatõenäolised laekumised) Kui selgub, et nende summade laekumine on muutunud lootusetuks, kantakse nad bilansist välja Juba kuludesse kantud summa laekumisel vähenda-takse vastavat kulude kontot ja kontraaktiva kontot Debitoorse võla pantimine ja müük Debitoorse võla üleminek kolmandale, 3 tingimust: 1. Üleantud varaobjekt on isoleeritud müüjast 2. Faktoril on õigus pantida üleantud varaobjekti 3
a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid, mis oli varem kuludesse kantud, 30 000 euro ulatuses. Varasemate aastate kogemustest on hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku. Milline on 31.12.2xx6 väärtusvähendi konto saldo? Valige üks: a. 45 000 eurot b. 81 000 eurot c. 20 100 eurot d. 51 000 eurot 10. Bilansis kajastatakse ostjate laekumata arved ....... summas. Vastus: neto 11. Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga: Valige üks: a
tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena). Ebatõenäolised arved tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Ostjatele rakendatavad hinnasoodustused tuleb kajastada koheselt müügimomendil või ajal. Järelmaksu intress peab vastama turuvääringule ning intressi ei maksustata käibemaksuga. Näide. Ettevõte müüb kodutehnikat hinnaga 950
Sõiduõpetajad saavad tunnitasu. Algandmete koha pealt on ettevõttes vajalikud kõik andmed. Dokumentidena kasutatakse müügiarveid, ostuarveid, sularaha kviitungeid, kassa sissetuleku ja väljamineku kviitungeid, palgalehti ja tsekke. Dokumente koostab tavaliselt raamatupidaja. Need kantakse programmi sisse ning selle kaudu on võimalik neid ka kontrollida. Ettevõte võtab vastu sularaha, kuid sõidutundide võib tasuda ka pangaülekandega. Ettevõtte väikevahendid kantakse otse kuludesse. Väikevahendite maksumus alates 63,92 - 639,12 . Kõik mille hind on üle 639, 12 on põhivara (kasutusaeh üle 1 aasta). Põhivara võetakse arvele ostudokumendil (vanasti olid kaardid, nüüd on selleks programm) ning seda arvestatakse iga kuu. Ettevõtte põhivaradeks on autod ja mootorrattad, millega viiakse läbi sõiduõpet. Sularaha hoitakse kassas ja raha on loomulikult ka pangas. Ettevõtte saab oma tulud peamiselt teenuse müügist (sõiduõpe- B-, A-, C-, CE-, T-, D- kategooria).
toitaineid, vitamiine ja mineraalaineid.Minu klentideks on küll mehed, kuid olen kindel, et lahkudes on nad rõõmsad maitsva ja toitva kõhutäie eest, samas enesele aruandmata kui palju köögivilju nad on ära söönud. Toitude juurde pakun joogiks vett. Laua katmiseks kasutan valget laudlina ning ka serviis on valge ja klienti teenindan täielikult ise. Caesari salat Maitseained kantakse ettevõttes kuludesse ja kaetakse juurdehindluse arvelt. Valmistamine: 1.Pese Romano salat,kuivata rätikuga ja rebi kätega tükkideks. 2.Pese broileri filee,tükelda ribadeks,prae pannil koos õliga,soola ja pipraga. 3.Lõika saialt koorik,tükelda kuubikuteks ja küpseta ahjus plaadi peal 180C 3-5min. 4.Kastme valmistamiseks vahusta munakollast ja sinepiga. Lisa peene nirena pidevalt vahustades õli, kuni kaste pakseneb. Sega hulka hapukoor, hakitud küüslauguküüned. Maitsesta soola ja pipraga. 5
ning arvest. kasut. meetodid: 1. Otsese mahakandmise meetod - hinnat. ostjatelt laekumata nõudesummasid individuaalselt, s.t. iga arve laekumise tõenäosust käsitl. eraldi. Kui selgub, et teatud nõudesumma laekum. on ebatõenäoline (nt. ostjale on saadetud meeldetuletuskiri, millele ei vastata; on alustatud võla sissenõudmist kohtu kaudu; ostjale on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine jne.), kantakse see summa kuludesse. Meetod ei ole kooskõlas tulude-kulude vastavuse printsiibiga. Mahakandmisel tehakse kanne: D ebatõenäolised arved K ostjate võlg Kulusse kandmisel tehakse kanne: D kulu K ebatõenäolised arved 2. Reserveerimismeetod eeldab ebatõenäolise laekumise hindamist enne seda, kui on selgunud, kes ostjatest ei tasu saadud kauba eest. Hinnangud tehakse lähtudes eelnevate perioodide andme- test. Kasut
Nii saab täpsema arvestuse ostjate kohta. Sünteetiline arvestus- üldine arvestus. Andmed on ühes kontos. Ei saa täpset ülevaadet ostjatest. Analüütilise arvestuse peaks tegema ostjate kohta et saada ülevaadet palju on ostjaid ja tarnijaid; kui pikad on maksetähtajad; Bilansi koostamisel hinnatakse ostjatelt laekumata arveid, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Bilansis kajastatakse nõudeid ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses. Tuleb arvestada, kas arve väljastamisega on kaasnenud ka kaup või teenus. Müügi puudumisel kajastatakse summa ettemaksuna. Hinnasoodustused Ostjatele rakendatavad hinnasoodustused tuleks kajastada koheselt müügimomendil. See on ettevõttele otseselt mittesaadav tulu
saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud osapool tuleb tehinguid kajastada kontodel Võlad emaettevõtja vastu, Võlad grupiettevõtja vastu jne. Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena. Mittekäibemaksukohustuslane lülitab käibemaksu saadud väärtuste soetusmaksumusse või kannab kuludesse koos arvel näidatud põhisummaga. Käibemaksukohustuslane võtab ostuarvel näidatud käibemaksusumma üles nõudena , mille ta saab hiljem Maksu-ja Tolliametilt tagasi küsida või tasaarveldada. 3 Dokumenteerimine Ostutehingud registreerimise aluseks on tarnijatelt saadud arve. Arve peab olema vormistatud vastavalt Raamatupidamise seaduses ja Käibemaksuseaduses toodud nõuetele. Arve saamisel tuleb kontrollida, et tarnija oleks märkinud sellele kõik nõutavad rekvisiidid.
35h. Oletan, et autorongi keskmine kütusekulu on 35l 100km kohta. Selle oletuse põhjal on kogu kütusekulu 1225l. Kuna autojuht tangib Eestis ning liitrihinnaks on 1,2€, siis kütusele kuluv summa on 1470€ reisi kohta. Kuna tagasireisiks on haagisel uus veos, siis ei arvesta ma selle kulu telerite transpordikulu sisse. 5 reisiga kuluks kütusele 7350€. Kui autojuhi palgale kulub 1200€ ja päevarahade näol 800€ siis kokku kulub autojuhile 2000€. Kuludesse lähevad veel ka erinevad teemaksud, kokku suurusjärgus 250€. Seega on kogukuluks 9600€. Veo omahinnaks tuleb 2,7€/km. Ühe teleri veoks kuluv summa on 4,4€ (omahind). 8 7. Reisjate veo alused 7.1. Reisi planeerimine Sain ülesandeks koostada reis Tallinna bussijaamast Altjale. Sõit algab 24.04.15 kell 16:00 ja jõuab sihtkohta kell 18:28
ettevõtluse maksustatavalt tulult arvutatakse tulumaksu summast. Avansiline makse = eelmise aasta vormilt E viimane rida X eelmise aasta määr 4 x 1,33 FIE jaoks ainus võimalus raha maksuvabalt ühest aastast teise üle viia on erikonto kasutamine, seda sõltumata raamatupidamise meetodist. Füüsilisest isikust ettevõtja jaoks on maksustamise ja arvepidamise juures peamine küsimus nimelt see, mida ja kui palju saab/võib ta ettevõtluse kuludesse kanda. See on tõsine küsimus, sest kulu vähendab ju makse. Kuna seaduses on selle kohta väga vähe kirja pandud ja täiendavaid juhiseid välja antud ei ole ning ilmselt seda ei tehtagi, liigub ringi igasuguseid jutte selle kohta, mida kõike on kuludesse kantud ja arvamusi, mida kõike Eestis teha ei saa . Tulumaksuseadus paragrahv 32. Ettevõtluse kulud: (1) Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamiseperioodi
täitmisel. FIE peab andma töötajale viimase nõudmisel hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks tõendi tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ning arvestatud sotsiaalmaksu kohta. Kui isik lahkub töölt maksustamisperioodi jooksul, siis antakse tõend koos lõpparvega. FIE ettevõtja maksukohustused tööandjana (kõik esimeses punktis nimetatud tööandja maksud ja maksed) ning erisoodustuse maksumuse, sellelt makstud tulu- ja sotsiaalmaksu võib FIE kuludesse kanda alles pärast maksukohutuse tekkimist ja täitmist. [8] Tabel - FIE maksukohustused tööandjana TÖÖTAJALE TEHTUD VÄLJAMAKSETELT Maksuvaba tulu kalendrikuus 144 Tulumaks 21% Sotsiaalmaks 33%
23 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 71 24 Samas, 74 25 Sama 26 Madisson, K. 2004. Juhatuse liikme leping või tööleping. - Eesti majanduse teataja. nr 3/2004, lk 22 seejuures sotsiaalmaksu maksmisest. Ravikindlustuse seaduse kohaselt27 kestab FIE ravikindlustus senikaua, kui ta on ettevõtjana registreeritud.28 FIE sotsiaalmaksu kohustuse juures on tähelepanuväärne see, et enne 2007. aastat kuulus FIE kuludesse ka iseenda eest makstud sotsiaalmaks. Nüüd sotsiaalmaksu kuludesse kanda enam ei saa, see-eest FIE kasum jagatakse 1,33-ga ja maks arvutatakse saadud summalt.29 Enne 2007. aastat sisaldas FIE maksustatav tulu, millelt aasta tulu- ja sotsiaalmaks arvutati, ka seda raha, mille eest sotsiaalmaks ära maksti. Palga ja juhatuse liikme tasu puhul tähendanuks see tulnuks sotsiaal- ja tulumaksu arvestamist mitte brutopalgalt, vaid brutopalga ja sotsiaalmaksu summalt
Summeerides erinevate materjalide vajadused ja korrutades erinevate materjalide vajadused nende materjalide soetusmaksumustega, saadakse kasutatud materjalide kogukulu. Kogukulu arvestusel tuleb arvesse võtta ka materjali algvaru. 9 2.1.5. Varude arvestamise meetodid Olemas on nelja eri liiki arvestamis meetodeid: 1) FIFO (First in First out)- kuludesse kantakse kõigepealt esimesena saabunud partii ja varudesse jääb viimasena saabunud partii 2) LIFO (Last in First out) kuludesse kantakse kõigepealt viimasena saabunud partii ja varudesse jääb perioodi algvaru või esimesena saabunud partii 3) Kaalutud keskmise hinna meetod pärast iga partii ostu leitakse uus varude keskmine maksumus, ning sellest lähtudes kantakse materjalide maksumus kuludesse
kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Ostjate tasumata summad Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse nõuet iga konkreetse kliendi vastu eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla bilansis tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal "Ebatõenäoliselt laekuvad summad". Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega
värske petersell 26 lehed kg 0,001 0,001 0,003 0,002 74,58 0,10 kr sool tsillipipar jahvatatud cayenne pipar jahvatatud must purustatud pipar Kokku: 0,165 0,141 0,330 0,282 4,70 kr Hind km-ga: 5,64 kr Maitseained kantakse sisseostmisel ettevõtte kuludesse. TEHNOLOOGIA: 6 1. pesta, tahendandada ja tükeldada lehtsalat ribadeks 2. pesta rohelise oa kaunad, eemaldada otsad ja lõigata pooleks 3. peseta värske kurk ja tükeldada julienne ribadeks 4. koorida mugulsibul ja tükeldada kuubikuteks 5. tomat ja paprika peseta, puhastada ja tükeldada 10x10mm kuubikuteks 6. köögiviljad segada kausis kokku 7
Bilansside prognoos aastate lõpu seisuga planeerimisperioodiks. Näidatakse ära, kas teenust ostetakse sisse või on palgal oma raamatupidaja või koguni finantsosakond, mida juhib finantsjuht. Finantsprognooside koostamise seisukohalt on oluline tuua raamatupidamise sisekorraeeskirjadest välja järgmised reeglid: millisest väärtusest alates loetakse vahendid põhivaraks, st millal kantakse seadmed, mööbli jms vahendid kuludesse ja millal jäävad need bilanssi. Kulumi arvestamise reeglid. Varude hindamise reeglid.
(raha, väärtpaberid, varud). Amortisatsioon 12 · On põhivarade väärtuse ja kasulikkuse vähenemine kasutamise käigus. · Amortisatsiooni arvutatakse nii vara soetamiseks tehtud kulude vastavusseviimiseks selle kasutamisel saadavate tuludega kui ka raha kogumiseks kulunud vara asendamisel. Amortisatsioonieraldised jaguneb · Lineaarne mahaarvestamine perioodi kuludesse kantav summa on konstantne (vara soetusmaksumus/kasutusajaga aastates); · Tegevusmahul põhinev igale tooteühikule omistatakse teatud kindel mahaarvestusmäär (maha arvestusmäär = (soetusmaksumus lõpetamise maksumus)/ kasulik eluiga). · Mahaarvestis = mahaarvestusmäär * perioodi tootmismaht. · Kahekordselt alaneva jäägi meetod kiiramortisatsioonimeetod, kus põhivara kasutusaja alguses kantakse kuludesse suuremad summad
finantskandena. Finantskandesse on vaja sisestada tehingu kuupäev, viide dokumendile, mille alusel kanne teostatakse ning korrespondeeruvad kontod koos tehingu kirjeldusega. 2.3 Ettemaksed Ettemakstud kulud jagunevad vastavalt nende sisule: kindlustuse ettemaksed, reklaami ettemaksed, tagatisrahad ja muud ettemaksed. Ettemakseid sisestatakse vastavalt ettemaksuarvetele Merit Aktiva ostumoodulis. Iga kuu lõpus kontrollib raamatupidaja ettemaksed üle ja kannab need vajadusel kuludesse. 8 3. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Varud jagunevad kaheks : müügiks soetatud kaubad ja ettemaksed tarnijatele. Varud võetakse arvele ostuarve alusel Merit Aktiva ostumoodulis soetusmaksumuses, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud
majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne
valmistamise kulud Amortiseerumine - vara (turu)väärtuse kahanemine käibekapitali, kuid sellega koos investeeritakse ka nähtamatut kapitali, vastavalt selle kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumisele so haridust ehk inimkapitali ning uurimis- ja arendustöö toetamist); valmistatavasse toodangusse Amortisatsiooninorm (-määr) - igal aastal rahaline investeering (raha paigutatakse väärtpaberitesse, so aktsiatesse amortisatsioonieraldistena kuludesse kantava summa ja seadme või obligatsioonidesse, deposiitidesse jms). puhasinvesteeringuks algmaksumuse suhe Kogukulud - kõigi püsivkulude ja muutuvkulude (kasutatakse tootmishoonete ja elamute ehitamiseks või masinate- summa Piirkulu (marginaal-) - kogukulu suurenemine toodangu mahu seadmete ostuks põhikapitali suurendamiseks); investeeringuks
99 0,06 5 Aroomisool kg 0,025 0,023 0,050 0,046 4.57 0,23 Kokku: 0,202 0,195 0,404 0,39 13,68 0,94 Hind km-ga: Lõika hiina kapsas ribadeks ja suitsukana kuubikuteks. Nõruta mais ja ananassikuubikud. Sega kõik salatiained majoneesiga ning maitsesta vajadusel aroomisoolaga. Serveeri kohe.Maitseained sisseostmisel kantakse ettevõtte kuludesse. 3.2 Põhiroog TOIDU NIMETUS___________ KREEMINE SEALIHA portsjon J20/100/70/50 i kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti Valmistamise Hind 20% kaal kaal ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku Retsepti hind hind
· Mittepõhitööliste ja muu kaudne (juhid, valvurid) palgakulu võrdne põhivara kulu, kasutatakse Eestis · Seadmete ja hoonetega seotud kulum, kindlustus, hoolde- ja remondikulud · Degressiivne amortisatsioon kasutamisaja esimestel aastatel kantakse · Energia- ja kommunikatsioonikulud kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul · Riigi normdokumentide korralduste täitmise kulud järk-järgult vähenevad. Kasutatakse tulumaksu vähendamiseks esimestel aastatel · Mittetootmiskulud · Progressiivne meetod - kasutusaja esimesel aastal on amortisatsioon kõige
siseeeskirjades Arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Vastavalt Raamatupidamise seadusele on Eestis lubatud kasutada järgmisi hindamismeetodeid: 1) tükimeetod; 2) kaalutud keskmise soetushinna meetod; 3) FIFO meetod (first in, first out). Tükimeetodi korral lähtutakse varude tegelikust liikumisest. Soetusmaksumus märatakse kindlaks konkreetsele objektile tehtud kulutuste alusel. Kuludesse kantakse varu soetusmaksumus ja lõppjäägi maksumuseks on müümata varude maksumus. Kaalutud keskmise soetushinna meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooksul müüdud ja tootmisse antud varude maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjas.
Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb välja tuua, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine. 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus Tekkepõhise arvestuse üks puudus on see, et bilansis kajastatud debitoorse võla summa ei pruugi reaalselt peegeldada raha tulevast laekumist. Kui tekib kahtlus mingi arve laekumise suhtes, see arve tunnistada ebatõenäoliselt laekuvaks ning kanda kuludesse. Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse individuaalselt. Ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, on alustatud võla sissenõudmist kohtu kaudu või ostjale on väljakuulutatud pankrot on need asjaoludeks, mille alusel võib hinnata nõuete laekumise ebatõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks vaatamata sellele, kas võla sissenõudmiseks on rakendatud meetmeid või mitte. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks.
Plaanilised kajastuvad ettevõtte kui terviku ja selle struktuuriüksuste ning toodete plaanilised kulud eelseisval perioodil (kuu, kvartal, aasta) Tegelikud määratakse kindlaks kuluarvestuse protsessis kuluinformatsiooni kogumise, töötlemise ja vastavate kuluaruannete koostamise teel. 35 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kulude tekke aeg ja kuludesse Aruandeperioodi kulud kandmise aeg Ettemakstud tulevaste perioodide kulud · Aruandeperioodi kulud ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud · Aruandeperioodi kuludena kajastatakse ainult neid kulusid, mis olid seotud aruandeperioodi tuludega (müüdud toodanguga, tehtud tööd, osutatud teenused). · Kui tegelikud väljaminekud ei ole seotud perioodi
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks 52 562 0 Lisa 4. Varud 31.12.2006 31.12.2005 Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang 4 760 866 2 180 253 Ettemaksed varude eest 228315 Varud kokku 4 760 866 2 180 253 Kasutuskõlbmatuid kaupu kanti 2006.a. kuludesse 1353 krooni eest. 2006 2005 Tooraine ja material Pooltoodang 1 353 5 512 Kokku maha kantud ja alla hinnatud 1 353 5 512 Lisa 5. Materiaalne põhivara. Muu Maa ja Masinad ja materiaalne
Materiaalne põhivara jääkmaksumuse leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest akumuleeritud kulum. Bilansis näidatakse materiaalse põhivara jääkmaksumuses st. soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlus st. korrigeeritud soetusmaksumuses. Kuna materiaalne põhivara leiab majandusüksuses kasutamist pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kantakse nende soetamiseks tehtud väljaminekud kuludesse läbi amortisatsiooni nende kasuliku tööea jooksul. Akumuleeritud kulum on amortisatsioonide summa. N:Lineaarne amortisatsiooni arvestuse meetod Põhivara soetusmaksumus on 200 000.- ; likvideerimisväärtus 20 000.- kasutusiga 5a. Amortisatsioonimäär on 100%/5a. =20%/12kuud Amortisatsioonisumma aastas 200 000-20 000/5=36 000.- Materiaalne põhivara ostmine tarnijatelt D:Materiaalne pv. K:Km; K:Tarnijate tasumata arved
3.4 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 12... - nõuded ostjate vastu Kreedit 251 - käibemaks müügilt Kreedit 30... - tulukonto Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks. Kui kuludesse kantud nõudesumma või osa nõudesummast siiski hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui
raamatupidamiskonteeringuteks Hansa tooteseeria programme (Hansa World SBE 4.3). 6.7. Varade arvestus Esitatud kulukviitungid kompenseeritakse esitaja pangakontole või sularahas. Eraisikutelt materjalide või muu teenuse ostmisel koostatakse ostu-müügi leping vähemalt kahes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale. Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt koostatud kuludokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja
põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned – 25 aastat masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida
On ilmselge, et otsuse usaldatavus sõltub rahavoo mõõtmise täpsusest ja finantsjuht vastutab selle eest, et arvutustes kasutatavad näitajad oleks korrektsed (turundus jt.osakondade vaheline koostöö). Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma: 1) esialgsed kulud 2) juurdekasvulised rahavood kogu projekti kestel 3) lõpetav rahavoog. Kokkuvõte juurdekasvulise rahavoo kujunemisest Esialgsed kulud 1. Varade soetusmaksumus 2. Väljaminekud, mida ei kanta kuludesse (nt. investeeringud käibekapitali-suurenenud tootmisvarud; müügi organiseerimine) 3. Täiendavad kulud (nt. väljaõppele; seadistuskulud, mida muidu poleks tehtud) Juurdekasvuline rahavoog projekti eluea jooksul 1. Käibe juurdekasv - lisandunud kulud 2. Tööjõu ja matejali kokkuhoid 3. Üldkulude kasv 4. Ärge arvestage makstavat intressi. Kui projekti finantseeritakse laenudega, tehakse seda diskonteerimisel nõutav tulumääraga Lõpetav rahavoog 1. Projekti likvideerimishind 2
soetusmaksumuses). Materiaalsete väärtuste arvele võtmine toimub arve ning saatelehe alusel ja arvele võtmise õigsuse ning säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse. Bilansipäevaks tasutud kuid saamata (tarnija poolt lähetatud) kaup või materjal kajastatakse kontol "kaup teel". Bilansipäevaks varude eest teostatud ettemaksed kajastatakse bilansireal "ettemaks tarnijatele". Laoarvestust peetakse tarkvaraprogrammi WinShop abil. Arvestus toimub artiklite lõikes, nii koguseliselt kui summaliselt. Iga nädala kohta trükkis juhataja välja ,,Laoliikumiste kokkuvõte", millel kajastus kaubavarude sissetulek, väljaminek, alg- ja lõppjääk. Nimetatud
jooksul juurdehangitud ja kustutatud teavikute arvuline vahe. · Rahaline arvestus summaararvestuse osa. Annab ülevaate varade bilansilisest seisust. Rahaliselt arvel olevad teavikud on raamatud, noodid, kartograafia, kunsttrükised, tehnikakirjanduse erilaadid jms, mis peavad olema kooskõlas raamatupidamise bilansiga. Ajakirju, ajalehti, kiiresti aeguvaid teavikuid, reklaamtrükiseid rahaliselt arvele ei võeta, see kantakse raamatupidamise kuludesse. Kustutusakti alusel kustutatakse teavikute maksumus raamatukogu bilansist. · Üksikarvestus (individuaalne) iga üksiku arvestusüksuse (eksemplari) registreerimine, arvelevõtmine ja arvestus üksikteavikute kaupa inventariraamatus, arvestuskataloogis, arvutifailis jm. Arvele võetakse raamatud, kogumikud, ajakirjade üksiknumbrid või aastakäigud jms. Arvele tuleb võtta ilma käibemaksuta. Inventariraamat vararaamat;
annaabi.ee 
