Fie raamatupidamine (0)

FIE raamatupidamine
Raamatupidamise õige ja nõuetekohase korraldamise eest lasub vastutus füüsilisest isikust ettevõtjal. Füüsilisest isikust ettevõtja kannab täielikku isiklikku vastutust raamatupidamise korralduse, dokumentatsiooni ja informatsiooni eest.
Raamatupidamine peab tagama tõese informatsiooni saamise füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusest ja finantstulemustest. Füüsilisest isikust ettevõtja võib oma ettevõtluse raamatupidamises kasutada kas kassapõhist või tekkepõhist arvestusprintsiipi. Kassapõhise arvestusprintsiibi puhul kajastatakse tulud ja kulud aasta algusest kronoloogilises järjekorras, arvestades raha tegelikku laekumist või tasumist. Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks, mil raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti. Tulude ja kulude sissekanded päevaraamatusse tehakse siis, kui raha laekub kassasse või pangakontole ja kui raha kassast või pangakontolt välja makstakse. Kassapõhine arvestus on tuludeklaratsiooni koostamise aluseks.
Uue käibemaksuseaduse vastuvõtmisega alates 01.05.2004 on FIE-l lubatud ka käibemaksuarvestust pidada kassapõhiselt. Tekkepõhise arvestusprintsiibiga kaasneb kahekordse kirjendamise nõue.
Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu talle kuuluva varaga, sest füüsilisest isikust ettevõtjat ja konkreetset inimest, kes on selleks ettevõtjaks, ei saa üksteisest eristada.
Kassapõhine raamatupidamine seisneb selles, et tulusid ja kulusid tõendavad algdokumendid (st arved , tsekid jne) kantakse kuupäevade järjekorras päevaraamatusse. See on tegelikult niivõrd lihtne, et kõik, kes vähegi tahavad, saavad sellega hakkama. Alates 2006. aastast võivad FIE-d täiesti seaduslikult oma raamatupidamise pärast aasta lõppu kokku panna, sealhulgas ka päevaraamatu täita. Varem sedamoodi tegelikult enamasti tehti, kuigi raamatupidamise seaduse järgi oleks päevaraamatut pidanud täitma aasta sees pidevalt.
Pärast raamatupidamise kokkupanemist täidetakse päevaraamatu alusel tuludeklaratsioon, mis tuleb esitada hiljemalt 31. märtsiks. Peamisi eksimusi on arvepidamise juures kolm:
· päevaraamatusse kantud algdokumentidel pole kõiki nõutud andmeid;
· kuludesse kantakse asju, mis sinna ei kuulu ja suuremas ulatuses, kui ettevõtlusega seotud, või
· kuludesse kantakse asju, mille eest ettevõtja pole raha välja andnud.
Ettevõtluse kuludesse kantava osa määrab ettevõtja ära alles tuludeklaratsiooni täites, seega on tal aega asja üle mõelda ja nõu küsida. Kui ettevõtja abikaasa midagi oma pangakaardiga kinni maksab, ei saa FIE seda kuludesse kanda, sest ta pole ise raha kulutanud. Et oleks midagi kuludesse kanda, peab ta selle abikaasale välja maksma.
Isiklike ja ettevõtluskulude eraldamine
Kui FIE töötab kodus, siis millised kulud võib ta ettevõtluskulude hulka kanda: telefon, küte, elektriarve, kommunaalkulud , üür? Kui kodus töötades tulu teenitakse , siis on mingi osa kodustest kommunaalkuludest ­ need, mida on vaja maksta, et saaks korterit kasutada ­ seotud ettevõtlusega. Kui palju täpselt, oleneb sellest, kui suur on korter ja kui palju seal inimesi elab. Samuti osa telefoniarvest, sest tulu teenimiseks on vaja kindlasti ka telefoni kasutada.
Paljudel tegevusaladel piisab tulu teenimiseks tavapärastest kulutustest oma väljanägemisele ning lisakulutusi sellele ettevõtlusega seoses teha ei tule ­ seda näitab Eesti kohtupraktika.
Eestis võib FIE kuludesse kanda kõik, mis on tulu teenimise või ettevõtluse arendamise või säilitamisega seotud, peab ainult suutma vajaduse korral tõestada, milleks kulud ettevõtluses vajalikud olid. Kui ta kodus töötab, on koduga tavaline lugu: osa kõigist kuludest . Kui töötaja lendab välismaale mingitele reklaamindusega seotud üritustele, on loomulikult reisikulud seotud ettevõtlusega. Kui ta aga lendab reisibüroo abiga ja välismaal veedetavast kolmest päevast kestab üritus ainult ühe, pole terve reis ettevõtlusega seotud.
Kassapõhise raamatupidamise korral ei ole vaja koostada raamatupidamise sise-eeskirju. See, kui palju on millestki kuludesse kantud, peaks näha olema päevaraamatust. Aga soovitav on, sest see on koht kus on ettevõtja poolt fikseeritud protsentuaalselt ettevõtlusega seotud osa.
NÄIDIS Ettevõtja Mari Maasika raamatupidamise sise-eeskirjad.
1.Ettevõtja Mari Maasika raamatupidamises kasutatakse kassapõhist raamatupidamist.
2. Majandustehingud registreeritakse päevaraamatus. Päevaraamatut peetakse arvutis. Arvutist trükitakse päevaraamat pärast aasta lõppu välja ja seda säilitatakse väljatrükina.
3. Majandustehingud kantakse päevaraamatusse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast raha laekumist või selle ülekandmist või sularaha tasumist. Ettevõtlusega ainult osaliselt seotud varade ostmisel kajastatakse päevaraamatus nii vara täishind kui selle ettevõtlusega seotud osa.
4. Põhivaraks loetakse inventar , seadmed, masinad ja muud varad , mille ühiku soetusmaksumus on 10 000 kr või enam.
5. Elektrikulude jagamine ettevõtlusele: a. töökoja elekter ­ 100% b. kuivati elekter - 100% c. majapidamise elekter ­ 20%
6. Ettevõtlusega loetakse seotuks 60 % ettevõtjale kuuluva sõiduautoga seotud kuludest.
7. Telefonikuludest loetakse ettevõtlusega seotuks 70% nii laua- kui mobiiltelefoni kuludest.
8. Raamatupidamise dokumente säilitatakse seitse aastat pärast arvestusaasta lõppu.
Eeskirjad kehtestatud 4. jaanuaril 2006
Mari Maasikas allkiri Paberimajandus Maksuametist saab FIE numbri. Nüüd peab hankima ametlikud vormid, millel klientidele arveid väljastada. Kas arvet võib vabas vormis koostada? Millised nõuded on FIE arvele? Eestis ei ole ettevõtjate esitatavatele arvetele kehtestatud kohustuslikku vormi. On ainult loetletud andmed, mis seal olema peavad. Mitte-käibemaksukohustuslasest ettevõtjal on nendeks: · dokumendi nimetus (enamasti arve) ja number; · selle koostamise kuupäev; · täpne kirjeldus sellest, mida müüdi; · müüdud kauba kogus, selle ühiku hind ja kogusumma; · ettevõtja enda ees- ja perekonnanimi ning aadress; · ostja ees- ja perekonnanimi ja aadress; · ettevõtja enda allkiri.
Kui arvutit pole, võib poest osta trükitud blanketid, kuhu tuleb kõik käsitsi kirjutada. Kavalam on osta isekopeeruvad, siis on endale jääv eksemplar kohe olemas.
Kui enda kirjutatud arvetel pole ostja andmeid, ei juhtu eriti midagi. Aga nendel arvetel, mis tõendavad ettevõtja kulusid, peavad kindlasti olema nii müüja kui tema enda andmed. Kui müüja neid ei kirjutanud, tuleb seda ise teha. Oma allkiri tuleb kirjutada ka neile kuludokumentidele, kus müüja allkiri on juba olemas. Müüja allkirja pole tegelikult vaja, ostja enda oma aga peab olema. Kui ettevõtja pole käibemaksukohustuslane, ei tohi ta oma arvele käibemaksu lisada.
Kui FIE kohtub klientidega oma kodus, kus kliendile on vaja pakkuda kohvi ja küpsist. Kas see on ettevõtluskulu ja kuidas toidu osas ettevõtluskulu näidata?
See, et ettevõtja pakub klientidele kohvi ja küpsist, on normaalne, ja kui ta seda teeb, on nende ostmine ettevõtluse kulu. Iseenda joodud kohvi meil aga kuludesse ei kõlba, nii et ostetud kohvist saab kuludesse kanda ainult osa. Reaalne keskmine kohvikulu ühe kliendi kohta ei saaks ilmselt olla üle 2 tass
Kuna FIE-l pole tasustatud puhkust, siis peab ettevõtja omale ise puhkuse ajaks varusid koguma. Kui suures summas ta võib puhkuse jaoks raha kõrvale panna ja kas seda arvestatakse enne makse?
Puhkusevarusid kogudes peab meeles pidama , et maksustamisperiood on kalendriaasta . Kui see läbi, maksustatakse kõik tulud, mida pole erikontole kantud. Eraldi maksuvaba puhkusereservi pole meil ettevõtjatele ette nähtud.