Kogud (0)

Kogud
Mõisted
 
• Kui puudub kogu, siis pole ka 
raamatukogu!
• Traditsiooniliselt on raamatukogu kogu 
tähendanud eelkõige info organiseerimist 
ja selle kättesaadavuse hõlbustamist 
kasutaja jaoks.
Mis on raamatukogu kogu?
• kogu – süstemaatiliselt korraldatud teavikute kogum
• kogu – eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja 
korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside 
kogum (vana nimetus - raamatukogu fond)
• kogu – nende teavikute arv laadide (nt raamatud ja 
jadaväljaanded, mikrovormid, elektroonilised jadaväljaanded) 
kaupa, mida hoitakse kohapeal või kasutatakse 
kaugressursina, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks 
omandatud kasutusõigus (EVS-EN ISO 2789:2003)
aga...
• Kollektsioon – mingite valikuprintsiipide järgi kogutud 
raamatud, esemed vm.
kogude süsteem
• kogude süsteem – ühe või mitme 
raamatukogu omavahel seotud ja üksteist 
täiendavate koordineeritult koostatud ja 
kasutatav fondide kogum
Kogu omadusi:
• On üheaegselt nii materiaalne vara kui ka inforessurss; 
kompleksne segu trükistest, audiovisuaalsetest materjalidest, 
multimeediast, ja e-väljaannetest
• On suhteliselt püsiv ning  seostatud  tervik talle ainuomase 
koostise, kasutajaskonna, ajaloo ja tulevikuvisiooniga
• On dünaamiline ja pidevas muutumises – muutuvad teavikute 
laad  (kandja), kasutajaskond ja selle vajadused; samal ajal on 
kogud  ka suhteliselt püsivad, stabiilsed, konservatiivsed 
süsteemid
• On teatavate tunnuste alusel korrastatud: paiknevuse,  laadi , 
keelte,  formaadi , sisu,  otstarbe  järgi
Kogude kujundamine, 
arendamine
• kogu kujundamine, arendamine 
( collection   building , collection 
development , stock  building) – soovitud 
koostisega kogu loomine ja arendamine
• – raamatukogu eesmärkidele vastavate 
kogude koostamine, korraldus ja 
arendamine
Kogude kujundamise eesmärk
•
Kogude kujundamise (protsess, mis 
koosneb komplekteerimisest, 
organiseerimisest ja juhtimisest) eesmärk: 
kasutajate nõudluse rahuldamine.
•
Kogude kujundamine peab vastama 
raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele 
ning kasutajate huvidele, vajadustele ja 
ootustele
Tegevused kogude kujundamisel
• Kogude arenduspoliitika väljatöötamine
• Kogude  komplekteerimine  – valik ja hankimine
• Kogude arvestus ja töötlemine
• Kogude  hoiustamine  ja säilitamine 
(säilituskava ja ohuplaan)
• Kogude  evalveerimine  ja dekomplekteerimine
• Kogude statistika 
Kogude kujundamiseks 
arenduskava
• Kogude arenduskavaga määratakse 
kogude komplekteerimise põhimõtted, 
kogude korraldus ja säilitamine.
• Selle eesmärk: selgelt väljendada 
raamatukogu tegevussuunad, hõlbustada 
koordineerimist ja koostööd nii 
raamatukogu sees kui piirkonnas 
Arenduskava struktuuri näide
• Sissejuhatus – kes ja miks koostas, kasutajaskond
•  Missioon  - eesmärgid, ülesanded
• Teavikute valiku põhimõtted ja kriteeriumid (s.t. kes, kuidas valib 
missuguseid teavikuid/ressursse mil e alusel, kes ja kuidas vastutab sel e 
eest, jne)
• Erikogud
• Erilaadid – kõik teised laadid peale raamatute
• Koordineeritud komplekteerimine ja ühisressursid
• Probleemsed küsimused (teavikute  dubleerimine , hangitavate eksemplaride 
arv, teavikute asendamise kord jne)
• Kingitused ja annetused 
• Kogude korraldus ja  haldamine  – mil  ised  kogud, kuidas ja millal läbi 
vaadatakse, puhastatakse jne
•  Tsensuur  ja intel ektuaalne vabadus – ka kaebuste lahendamise kord
• Arenduskava täiendamise ja muutmise kord – kes ja kuidas kaasajastatakse 
(nt vähemalt kord aastas)
• Lisaks veel toimimine elektrooniliste ressurssidega…(ühishanked, 
kaugressursid,  riist - ja  tarkvara , mil al trükisõna  asendada , säilitamine jne)
Kogu haldamine
• kogu haldamine (collection  management ) – 
kogude koostamise, täiendamise, 
hooldamise ja kasutamisega seotud 
tegevused
Kogu korraldus
• kogu korraldus (collection organization) – 
kogu nõuetekohast funktsioneerimist ja 
säilimist kindlustav  arvestus, tehniline 
töötlus, paigutus , hoid  jms
• – kogude funktsioneerimist tagavad 
tööprotsessid (töötlus, paigutus, hoid, 
säilitamine)
Kogu koostamine
• Kogu koostamine (moodustamine) – 
raamatukogu ülesannetele ning kasutajate 
vajadustele vastava kogu loomine ja 
arendamine
Kogusid võib moodustada 
põhiliselt:
• Laadi järgi ( ajakirjad , ajalehed, auvised, 
raamatud jne kogud)
• Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, 
depoo -, kohalkasutus-, põhi-, reserv -, 
suletud, kojulaenutuskogu jne) 
Teavikute/ressursside peamised 
üldised valikupõhimõtteid
• Vastavus komplekteerimispõhimõtetele
• Informatsiooniallikate autoriteetsus, 
usaldatavus, täpsus, paikapidavus
• Hangitavate ressursside kvaliteet
• Nõudlus
• Hind
• E-ressursside puhul vajalikud tehnilised 
lahendused
• Kasutajate võimalused juurdepääsuks 
väljaspool raamatukogu
Teaviku /inforessursi kvaliteeti 
mõjutavad olulisemad kriteeriumid
Sisu:
Muu:
• Autoriteetsus, usaldusväärsus
• Esteetiline väärtus
• Täpsus
• Tehnilised/tehnoloogilised 
• Käsitluse adekvaatsus, 
aspektid
erapooletus
• Füüsilised omadused (nt köite 
• Andmete kaasaegsus
vastupidavus jm)
• Käsitluse sügavus
• ‘Raamatukogulik potentsiaal’
• Asjakohasus
• Hind
• Relevantsus
• Struktuur
• Stiil
• Teatmeaparaadi (bibliograafia, 
kommentaaride, lisade v. 
irdlisade jmt) olemasolu
• (‘Huvitavus’)
Komplekteerimine
• komplekteerimine (acquisition) – kogu 
loomine, plaanipäraselt ja süstemaatiliselt 
täiendamine vastavalt profiilile
• komplekteerimisprofiil (acquisition 
profile, acquisitions profile) – raamatukogu 
ülesannetest ja lugejanõudlusest lähtuv 
teavikute valiku eripära komplekteerimisel
Komplekteerimine
• Komplekteerimine – raamatukogu tegevus teavikute 
valimisel ja hankimisel kogude täiendamiseks ja 
täiustamiseks (tellimine,  ostmine , vahetamine jm)
• Komplekteerimispõhimõtted – kõige üldisemad nõuded 
teavikute valikuks raamatukogu täiendamisel
• Komplekteerimisplaan – dokument, mis määrab kindlaks 
hangitavate teavikute hulga, laadi, keele, sisu, tüübid
• Komplekteerimiseelarve – eeloleva,  teatava  
kindlaksmäärtud ajaperioodi teavikute  hankimise  kulude 
loetelu
Komplekteerimise viisid
•  Jooksev  komplekteerimine – kogu täiendamine 
uudisväljaannetega ( ilmuvad   teavikud  
komplekteeritakse jooksvalt)
• Retrospektiivne e järelkomplekteerimine – kogu 
täiendamine varem ilmunud teavikutega (nt arvustuste, 
bibliograafiate, vi dete, kasutajate soovituste abil); si a 
kuuluvad ka juhuslikud  hanked  (kingitused, annetused, 
soodusmüükidelt, oksjonitelt, isikukogudest)
• dekomplekteerimine – mittevajalike teavikute 
eemaldamine raamatukogust; kogude vabastamine 
vananenud, kulunud, mitteprofi lseist ja ülearuseist 
teavikuist
Komplekteerimise allikad
Peamised:
•  Kirjastused , kirjastajad
• Vahendusettevõtted – edasimüüjad, hulgimüüjad
• Raamatukauplused – jaekaubandus
• Antikvariaadid – vanaraamatu vahendajad
Muud:
•  Organisatsioonid , institutsioonid, asutused
• Raamatuoksjonid
•  Eraisikud
• Varukogud, reservkogud 
Retrospektiivne kogude 
kujundus
• Passiivne – oodatakse, kuni vajalikke nimetusi 
pakutakse; uuritakse komisjonikaupluste pakkumis- 
ja raamatukogude dubletteksemplaride nimestikke
• Aktiivne – raamatukogu koostab kogu jaoks 
vajalikest nimetustest desideraatide nimekirja 
(desiderata), mis  saadetakse  nt 
raamatuantikvariaatidesse või teistesse 
raamatukogudesse
Hankimise viisid
• Sundeksemplarid
• Ostud – kirjastused, vahendajad, jaemüük
• Kingitused, annetused
• Vahetused – mittevajalike dubletteksemplaride 
vahetus; uute väljaannete vahetus
• Reprodutseerimine – (s.t. põhil. kopeerides. 
Tulenevalt Autoriõiguse seadusest pole vabalt 
lubatud. Võib kohalkasutuseks, kui uut osta pole 
enam võimalik)
• Asendamine
Kogud  muutuvad
Kogud muutuvad ja peavadki muutuma  oma 
koostiselt pidevalt – täienevad, arenevad 
jne.
• kogude dünaamika (kogude liikumine) – 
kogu omadus muutuda, täieneda ja 
uueneda nii koostise, struktuuri kui 
korralduse poolest
Kogu koostis,  profiil , struktuur
• kogu koostis (collection composition, holdings 
composition) – kogu iseloomustavad näitajad: 
teavikute tüüp, laad, keel, sisu, väärtus, 
eksemplaarsus jms.
• kogu profiil (collection profile) – kogu  temaatiline , 
kronoloogiline , keeleline eripära
• kogu struktuur  (collection arrangement) – kogu 
vormiline  ja sisuline ülesehitus
kogu arvestus
• kogude arvestus – kogude suuruse ja 
koostise statistika
Arvestus
• Arvestus – raamatukogu tegevuse 
kvantiteeti näitavate andmete (teavikud, 
lugejad, laenutused) pidev registreerimine, 
statistilise aruandluse alus.
• Raamatukogu peab  arvestust kogude 
suuruse, koostise, rahalise väärtuse, 
selles tehtud muudatuste  kohta.
Arvestuse tüübid
•  Summaarne  arvestus – annab ülevaate kogust  tervikuna , aga ka üksikute 
parameetrite lõikes. Arvestus 3 osas: saabumine, väljalangemine, liikumine. 
Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise, rahalise väärtuse 
ja  sells  tehtud muudatuste kohta hulgiarvestuses, mil e andmed peavad 
olema kooskõlas raamatupidamise bilansiga. Summaararvestus toimub 
teavikute saadetiste kaupa summaararvestusraamatus. 
Summaararvestusraamatus registreeritakse jooksvalt või mingi ajavahemiku 
jooksul juurdehangitud ja kustutatud teavikute arvuline vahe.
• Rahaline arvestus – summaararvestuse osa. Annab ülevaate varade 
bilansilisest  seisust . Rahaliselt arvel olevad teavikud on raamatud,  noodid , 
kartograafia, kunsttrükised, tehnikakirjanduse erilaadid jms, mis peavad 
olema kooskõlas raamatupidamise bilansiga. Ajakirju, ajalehti, kiiresti 
aeguvaid teavikuid, reklaamtrükiseid rahaliselt arvele ei võeta, see kantakse 
raamatupidamise kuludesse. Kustutusakti alusel kustutatakse teavikute 
maksumus raamatukogu bilansist.
• Üksikarvestus (individuaalne) – iga üksiku arvestusüksuse (eksemplari) 
registreerimine, arvelevõtmine ja arvestus üksikteavikute kaupa 
inventariraamatus, arvestuskataloogis, arvutifailis jm. Arvele võetakse 
raamatud, kogumikud, ajakirjade üksiknumbrid või aastakäigud jms. Arvele 
tuleb võtta ilma käibemaksuta. Inventariraamat – vararaamat; 
Inventarinumber – üksikteavikule inventeerimisel omistatav järjenumber 
(inventariraamatus, arvutifailis) 
Arvestuse tüübid (jätk)
• Registreeriv arvestus – (bibliograafiline arvestus) 
täidab kontrol i ja teatme funktsiooni. Arvestust peetakse 
ühise pealkirja ja  seeria  alusel. 
Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid 
ja vormid, mil e eesmärgiks on ühtlustada erinevate 
raamatukogude teavikute arvestuse pidamise ja 
statistikanäitajate esitamise korda.
Kogud koosnevad 
arvestusüksustest
• arvestusüksus – üksikteavik või teavikute 
kogum, mida käsitletakse iseseisva füüsilise 
üksusena (köide, ajakirja aastakomplekt,  kassett  
jmt.)
• kogu suurus – teavikute koguhulk 
arvestusüksustes
Kogude arvestuse mõõtühikud
• Eksemplar – iseseisev teavik, mis on koondatud ühtede 
kaante vahele (ümbrisse) ja moodustab terviku
• Nimetus, pealkiri – dokumendi alguses olevad sõnad, 
mis seda dokumenti identifitseerivad ja üldjuhul teistest 
eristavad. Uue nimetusena arvestatakse kordustrükke ja 
mitmeköitelise teose iga köidet
• Aastakomplekt – perioodilise väljaande aasta jooksul 
ilmunud üksiknumbrite kogu
• Laudimeeter (lm) –  UNESCO  poolt  soovitatud  
rahvusvaheline mõõtühik raamatukogustatistikas. 
• 1 lm = 1 m pikk x 26 cm sügav x 37 cm kõrge x 35 kdt 
raamatuid/14 kdt ajakirju mahutavus. Arvestusse 
lähevad ka laenus olevad raamatud. Esitatakse 
täisarvuni ümardatult.
Kogu juurdekasv
• kogu juurdekasv – mingi ajavahemiku 
(kuu, kvartali , aasta vm) jooksul 
raamatukogusse juurdehangitud ja 
kustutatud teavikute arvuline vahe
raamatukogu tuumik
• kogu tuum (raamatukogu tuumik; nuculus 
of stock, kernel of stock) – raamatukogu 
profiilile ja ülesannetele vastav teavikute 
miinimum
Kui miskit on puudu..
• kogu täielikkus (stock completeness) – 
kogu vastavus lugejanõudlusele ja 
raamatukogu profiilile
• kogu lünk – vajalike teavikute puudumine 
kogus (nt sarjast puudub mõni köide jne)
Inventuur
• Teavikute olemasolu kontrollimiseks tehakse 
raamatukogudes inventuur (tavaliselt iga 10 aasta 
järel või vajadusel – vastutava töötaja vahetus, 
avari  vms). Inventuuri tegemiseks moodustatakse 
komisjon . Komisjoni kuuluvad tavaliselt 
raamatukogu omaniku esindaja, kogude eest 
vastutav  isik, raamatukogu nõukogu esindaja jne.
• Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogu 
inventariraamatutes ja andmebaasides arvel 
olevaid teavikuid kohalolevate ja laenutatud 
teavikutega.
Teavikute töötlemine
• Raamatukogunduslik töötlemine – kataloogimine, 
liigitamine, märksõnastamine, paigutusindeksi 
määramine, tehniline töötlemine.
• Tehniline töötlemine – inventarinr, kohaviida, 
paigutusindeksi määramine ja märkimine, 
tembeldamine, vöötkoodiga varustamine, 
lasteraamatutel vanusemäärangu andmine. Viimane 
etapp, mil e lõppedes on teavik  selliselt  vormistatud, et 
võib ta paigutada hoidlasse või avari ulile, kust teda 
vajadusel saab kergesti leida.
• Rühmtöötlus
• Individuaaltöötlus
Teavikute arvelevõtmine ja 
töötlemine
•
Teavikute vastuvõtmine – teavikud võetakse vastu 
saatedokumendi alusel. Saatedokumendil 
tähistatakse rahalisele arvestusele kuuluvad teavikud. 
Rahaliselt mitte arvele võetavate teavikute (ajalehed, 
ajakirjad jm) saabumise üle peetakse raamatukogus 
eraldi arvestust. Saatedokumendita saabunud 
teavikud hinnatakse rahaliselt ja koostatakse 
vastuvõtuakt. Ühe aktiga võetakse vastu samal vi sil 
hangitud  (ostetud,  annetatud , asendatud, üleantud, 
vahetatud) teavikud. Saatelehtedel on oma 
numeratsioon . 
Teavikute paigutusviisid
• Sisuline – sisu järgi ( temaatika , aine, autor, pealkiri)
• Vormiline – vormitunnuste järgi (keel, formaat, 
ilmumise  aasta, koht jne)
•  Kombineeritud
Paigutusviisid:
• Süstemaatiline - temaatiline
•  Alfabeetiline
• Geograafiline või  topograafiline
• Kronoloogiline
• Formaadi järgi
• Numbriline
Kogude statistika
• Kogude statistika – raamatukogustatistika osa, 
mis vaatleb kogude suurust, koostist, muutumist 
laadide li kide, keelte jm järgi 
• Statistilisi andmeid raamatukogude kohta  kogub  ja 
töötleb Eesti  Rahvusraamatukogu  Teadus- ja 
Arendusosakond.
Põhinäitajaid, mille kohta statistilisi 
andmeid kogutakse
•
Raamatukogutöötajate koosseis
•
Teeninduspunktide arv
•
Raamatukogu kasutamise näitajad
•
RVL
•
Raamatukogu tulud
•
Andmed kogude suuruse ja muutuste kohta laadide 
kaupa
•
Aasta jooksul saadud trükised
•
Elektronkataloog
•
Andmebaasid
•
Arvutid
•
...
Kogusid uuritakse
• Kogu uuring (collection survey, 
examination of the bookstock) – kogu 
analüüs teatava meetodi (bibliograafilise, 
analüütilise, sotsioloogilise, statistilise vm) 
abil 
Kogude hindamine
• Kogude evalveerimine (hindamine, väärtuse 
määramine) – mõõdetakse rmtk poolt hangitavate 
teavikute vastavust kehtestatud parameetritele.
• Eesmärk – kindlaks teha, kas kogu vastab püstitatud 
ülesannetele ja kas see on loodud kõige efektiivsemate 
kulutustega
Kogude hindamise 3 erinevat lähenemisviisi:
• Kogudekeskne – uurimisobjektiks kogud ise
• Kasutajakeskne - uurimisobjektiks kasutus ja kasutajad
• Tulemuslikkusekeskne – mõõdetakse teenustele ja 
kogudele tehtud kulutuste  efektiivsust
Hoid,  hooldus , kaitse
• kogude hoid (kogu säilitamine, hoid; collection 
maintenance ) – kogude pikaajalist säilitamist ja 
kasutamist kindlustavad meetmed: ratsionaalne 
paigutus, optimaalsete füüsikaliste, keemiliste ja 
bioloogiliste  tingimuste loomine, 
kasutamiseeskirjade järgimine jne
• kogude hooldus – teavikute kaitse kahjulike 
mõjude (niiskus, tolm, kahjurid jm) eest nende 
säilivuse tagamiseks
• kogu kaitse – kogu terviklikkuse kindlustamine; 
meetmed teavikute varguse, rikkumise, kaotamise 
jms vastu
Säilitamine
•
Säilitamine – kõik tegevused, mis aeglustavad teavikute 
vananemist , takistavad nende lagunemist ja pikendavad 
seeläbi kogude kasutusiga.
•
Konserveerimine  – materjalide püsistamine originaalsel 
kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega
•
Restaureerimine – tegevus, mil e eesmärgiks on taastada 
objekti oletatav varasem olek
•
Säilitamise korraldus – põhimõtted, tegevused ja vi sid, 
mis võimaldava suurendada teavikutele juurdepääsu ja 
tagada nende säilitamist vastavalt ettenähtud ajale
Säilitamine
Säilitamine haarab järgmisi põhivaldkondi:
• Teavikute hoid ja kasutamine
• Kogude hooldus
• Informatsiooni uuendamine
• Konserveerimine
• Ohuplaneering 
kogu turvamine
• kogu turvamine (stock  security ) – kogu 
terviklikkuse kindlustamine; meetmed 
teavikute varguse, rikkumise, kaotamise 
jms vastu
Rahvaraamatukogu seadus:  https://ww w.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12798044
Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend: 
https://www.ri giteataja.ee/ert/act.jsp?id=12828432
Soovitusi  kogude kujundamiseks rahvaraamatukogudele:
http://www.eru.ee/joomla/index.php/organisatsioonist/3-struktuur/86 -
soovitusi-kogude-kujundamiseks
Teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava koostamise põhimõtted ja 
teadusraamatukogude teadusinformatsiooni ning arhiivraamatukogude 
rahvusteavikute hankimise finantseerimise  taotlemise , taotluste läbivaatamise ning 
finantseerimise otsustamise kord:
https://www.ri giteataja.ee/ert/act.jsp?id=1036731
Sundeksemplari seadus:  https://www.ri giteataja.ee/ert/act.jsp?id=968385
Sundeksemplari seaduse rakendamine:  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp ?
id=12873316
Kooliraamatukogude töökorralduse alused: 
https://www.ri giteataja.ee/ert/act.jsp?id=12997498
ERÜ kogude  toimkond : 
http://www.eru.ee/joomla/index.php/organisatsioonist/struktuur/54

Document Outline

• Kogud
•  
• Slide 3
• Mis on raamatukogu kogu?
• kogude süsteem
• Kogu omadusi:
• Slide 7
• Kogude kujundamine, arendamine
• Kogude kujundamise eesmärk
• Tegevused kogude kujundamisel
• Kogude kujundamiseks arenduskava
• Arenduskava struktuuri näide
• Kogu haldamine
• Kogu korraldus
• Kogu koostamine
• Kogusid võib moodustada põhiliselt:
• Teavikute/ressursside peamised üldised valikupõhimõtteid
• Teaviku/inforessursi kvaliteeti mõjutavad olulisemad kriteeriumid
• Komplekteerimine
• Slide 20
• Komplekteerimise viisid
• Komplekteerimise allikad
• Retrospektiivne kogude kujundus
• Hankimise viisid
• Slide 25
• Kogud  muutuvad
• Kogu koostis, profiil, struktuur
• Slide 28
• kogu arvestus
• Arvestus
• Arvestuse tüübid
• Arvestuse tüübid (jätk)
• Kogud koosnevad arvestusüksustest
• Kogude arvestuse mõõtühikud
• Kogu juurdekasv
• Slide 36
• raamatukogu tuumik
• Kui miskit on puudu..
• Inventuur
• Slide 40
• Teavikute töötlemine
• Teavikute arvelevõtmine ja töötlemine
• Teavikute paigutusviisid
• Kogude statistika
• Põhinäitajaid, mille kohta statistilisi andmeid kogutakse
• Kogusid uuritakse
• Kogude hindamine
• Hoid, hooldus, kaitse
• Säilitamine
• Slide 50
• kogu turvamine
• Slide 52