TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus TRADITSIOONILISED KULUARVESTUSE MEETODID Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................4
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja
võrrelda. 2.) Arvestus perioodid peavad olema kokkulepitud ja standardiseeritud. 3.) Kulude liigitamisel tuleb määratleda klassifitseerimise alused. 4.) Peaks olema määratletud ka kulude jaotamise alused- eeldab kulukohtade ja kulukandjate määratlemist. 5.) Kehtestatud peavad olema varade hindamise alused, eriti tähtis varude juures. Varade inventeerimise kord kehtestatud, kinnitatud peab olema põhivarade arvestuse meetod ja määrad, kuluarvestuse põhimõtted ja meetod. Kulu- mistahes majandusressursist loobumine. Kulud raamatupidamis- arvestuses kajastuvad kas bilansis või läbi kasumiaruande kantuna, mis omakorda muudab e/v finantsarvestust. Funktsionaalse arvestuse korral jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud: 1.) põhikulud 2.) tootmise lisakulud TOOTMISETTEVÕTTE KULUD TOOTMISKULUD MITTETOOTMISKULUD
Elluviimine ja mõõtmine – juhid jälgivad toimuvat ja arvestusvaldkond peab arvestust tegelike sisendite ja väljundite üle. Aruandlus ja hindamine – arvestusinformatsiooni summeerimine, analüüsimine ja edastamine raportite kaudu neile, kes on teadlikud organisatsioonis toimuvast. Aruanded võimaldavad juhtidel võrrelda planeeritud väljundeid ja sisendeid tegelikega. KULUARVESTUSE OLEMUS Kuluarvestuse definitsioonid: 1) POWERPOINDIST: 1 kuluarvestussüsteem on peamine finantskontrollisüsteem • Varaobjekt – on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada
docstxt/15095451401636.txt
docstxt/15095451427667.txt
docstxt/15095451395066.txt
docstxt/15095451360207.txt
docstxt/15095451416375.txt
tulemuslikkuse hindamiseks · Nii organisatsioonisisese kui ka välise aruandluse koostamiseks · Muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks 3. Kuluarvestussüsteemi olemus ja eesmärgid Kuluarvetus on majandustegevus kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid
1. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid a. Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 i. Definitsioon: Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandus-informatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. ii. Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest. (esmatasandi juhid) Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid. (k...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä16 KÕ xxxx KULUARVESTUS TOOTMISETTEVÕTETES Referatiivne analüüs Õppejõud: Kati Nõukas MA Mõdriku 2018 SISUKORD TOOTMISETTEVÕTTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE JA KULUARVESTUSE SÜSTEEM......................................................................................................................4 1.1Võimalikud eesmärgid.......................................................................................4 1.2Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks...............................4 1.3Erinevused seoses kuluarvestuse metoodikate kasutamisega............................5 SISSEJUHATUS
vedu kliendile; müügiosakonnaga seotud kulud, palk, rent, telefon Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused; Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest; Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum Finantstulud- ja kulud- investeeringud, raha paigutus; raha pealt raha teenimine, nt aktsiate ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress Dividendid- omakapitali jaotus Tulumaks-dividendidelt ja erisoodustuselt Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus
Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis. 2)Tegevuste ja tehingute kulud ei ole alati seotud toodetud ühikute arvuga.3)Tulemuste, tegevuste ja protsesside mitteseostamine.4)Ei ole sobiv pikaajaliste otsuste tegemiseks.
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2
täpsus,vaid mitterahalised andmed.6)finantsarvestuse korral vaadeldakse ettevõtet kui tervikut,juhtimisarvestuse korral on põhitähelepanu all ettevõtte konkreetsed allüksused.7)juhtimisarvestus on interdistsiplinaarne ja ei ole kohustuslik.8)mõlemad toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile.9)mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele.finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. KULUARVESTUSE EESMÄRGI PÜSTITAMINE:Kuluarvestuse käigus on võimalik jälgida kulude kajastamist majandusüksuse finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsi ja selle rakendusi juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada
3. poole vedaja kasutamisest. Omandivormi valikul tuleks siiski kaalutleda tegureid: - Tegevuskulu - Kapitalikulu - Klienditeenindus - veo kontroll 6 - paindlikkus (oluline muutuva nõudluse puhul) - planeerimis- ja juhtimisoskused - personalikomplekteerimine /1: lk 241-242/ 3. Kuluarvestuse teoreetilised alused Tegevuspõhine kuluarvestus on üks uuematest meetoditest, mis aitab toime tulla ettevõtte kasvavate üldkulude jaotuse ja arvestusega. Üldkulude osakaal kogukuludest võib paljudes ettevõtetes olla juba 3050%. On ilmselge, et nii suure osa kulude ebatäpne jaotus ja arvestus toodete ja teenuste omahinnas annab juhtidele väära informatsiooni. Niisuguse väära info põhjal langetatud juhtimisotsused
eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta · ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes · MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta · PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja kuluarvestuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor · ElSS: Sideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust teenuste osutamiseks teistes valdkondades Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas teostatava tegevuse kulude ja tulude
00 $70.00 Machine maintenance $22.60 $904.00 $1,356.00 Product inspection $15.75 $141.75 $47.25 Packaging $10.50 $157.50 $63.00 SUMMA $2,253.25 $1,816.25 3 Smith's Custom Framing võib leida ABC töö kuluarvestuse süsteemi kasulikum kulude juhtimiseks. Vastupidiselt otsestele tootmise tööjõukuludele, viis kaudsed kulukogumid süstemaatiliselt seotud tegevusega. Tulemuseks on täpsem kuluarvestus. Tootmise juht võib püüda vähendada nii aktiivsuse taset (vähem ostutellimusi, vähem materjali käitlemist) kui ka kulu iga tegevuse kohta (näiteks kulu ühe inspekteerimise kohta). Turundusjuhid saavad kasutada ABC infot selleks, etkonkurentsivõimeliselt
juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude juhtimiseks ja arvestuseks. Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: Hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis. Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev ( standard costing system) - on kuluarvestusüsteem, mis
finantseerimisallikates võime Kvantitatiivses tähenduses – Likviidsete (kiiresti realiseeritavate) vahendite 4.Milliste lühiajaliste majanduslike eesmärkide saavutamise eest ja lühiajaliste kohustiste suhe vastutab vastutuspõhise kuluarvestuse puhul kasumikeskuse juht? juht vastutab oma üksuse poolt teenitava kasumi eest võttes arvesse nii 5.Milliste majanduslike eesmärkide saavutamise eest vastutab üksuse poolt teenitava kulu kui ka müüdud kaupadele tehtud kulud. vastutuspõhise kuluarvestuse puhul investeeringukeskuse juht? Juht vastutab investeeringu kasumlikkuse eest. Investeeringukeskuse juht 5.Mis on reaalinvesteeringud
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis
Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö 1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus:
...........................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ........................... 11 2.2. Kululiikide arvestus.........................................................................................11 2.2.1. Kululiikide arvestuse eesmärgid ja kulude liigitamine .........................11 2.2.2
(Karu, 2012) Ettevõtte juhid peavad vastu võtma organisatsiooni tegutsemiseks võimalikult õigeid otsuseid. Õigete otsuste langetamiseks on tähtis uurida ja kaaluda mitmesuguseid tegutsemisvõimalusi ning teha nende vahel põhjendatud valikuid. [ CITATION Kul l 1061 ] Seoses ettevõtte restruktureerimise ja ühinemisega, laienemisega rahvusvahelistele turgudele, tegevuskeskkonna muutustega on suurenenud kuluarvestuse tähtsus juhtimisarvestuse jaoks. Kulujuhtimissüsteem on kulu- ja juhtimisarvestuse, reguleerimise ja aruandluse süsteem, mille abil pidevalt identifitseeritakse ning jälgitakse ettevõtte toimimist ning teavitatakse juhte õigel ajal. Turustusosakond kasutab kuluinfot konkurentsivõimeliste hindade ja müügistrateegia kindlaksmääramiseks, uurimus ja arendusosakond analüüsib kuluinfot tootmis- ja konstrueerimisotsuste tarvis jne. (Alver, J & Alver, L, 2011, lk 607)
Kapitalikulud, Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad. • Infrastruktuurikulud – Ekspluatatsioonikulud, Nt hooldus, tarvikud, tööjõukulud – Kapitalikulud,Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 6. Kuluarvestussüsteem Kuluarvestussüsteem - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude arvestuseks ja juhtimiseks. Kuluarvestussüsteemide taksonoomia (kuluarvestuse põhimõtted) • Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist: –tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) – normkuludel põhinev (normal costing system) – standardkuludel põhinev (standard costing system) • Lähtuvalt kulude kogumise meetodist: – töökuluarvestus (job costing system) – protsessikuluarvestus (process costing system) – operatsioonikulu arvestus (operation costing system)
infot ka. Kui suur on iga raamatu tüübi kohta tulev jääktulu, kui müügihind on kõigil raamatu tüüpidel 350.-? Võtan arvesse omahinna tegevuspõhisel meetodil: A: 233,08 eur/raamat B: 256,16 eur/raamat C: 243,08 eur/raamat Jääktulu: A: 350 - 233,08 = 116,92 eurot B: 350 - 256,16 = 63,84 eurot C: 350 - 243,08 = 106,92 eurot ÜLESANNE 6 (1,5 punkti) Sihtkulude arvestus on on turule orienteeritud strateegiline kulude juhtimise süsteem, mitte kuluarvestuse süsteem. Sihtkuluarvestuse eesmärk on leida toode ja tehnoloogia, mis lubab ettevõttel saavutada taotluslik kasum hinnaga, mida kliendid on nõus maksma. (JAR loengukonspekt) Näide: Klient soovib tellida ettevõttelt Pirn sülearvuti ning on nõus selle eest maksma 1500 eurot. Ettevõtte juht Karl peab otsustama, kas see on neile kasumlik. Karl soovib saada 20% kasumit tellimuselt. 𝑚üü𝑔𝑖ℎ𝑖𝑛𝑑
arvestust kui juhtimise funktsiooni, mistõttu teda võiks pidada ka üheks juhtimisarvestuse alusepanijaks 19. sajandil pidasid Ameerika kudumisvabrikute omanikud suhteliselt detailset kulude arvestust, mis üheltpoolt võimaldas tegelda efektiivsuse parandamisega ja teisalt oli aluseks hinnakujundamisel 1885.a. Henry Metcalf avaldas raamatu:Cost of Manufacturers 20. Sajandi algul töötas Andrew Carnegie välja kuluarvestuse süsteemi, mis võimaldas päevade ja nädalate lõikes saada detailset ülevaadet ühe tooteühiku kohta tulevate materjali- ja palgakuludest USA suurkontsernid Du Pont Powder Company ja General Motors tegelesid samuti aktiivselt firma tegevuse mõõtmise ja kontrolliga. Tänase päevani kasutavad ettevõtted Du Pont’i võrrandit finantsseisu analüüsimisel 20
maksimeerides kasumit, kasutades efektiivsemalt ressursse ja hoides kulutused võimalikult madalad? Üks küsimusi, mida kliendid sageli küsivad nii koolitustel kui ka erinevate finantsjuhtimise projektide juurutamisel, on: Kuidas hindad meie ettevõtte/asutuse kulude arvetuse taset ehk on see tänapäeva nõuetele vastav? Kuigi kulude juhtimise ja arvestuse süsteemid muutuvad järjest rohkem organisatsiooni (ettevõtte, asutuse) spetsiifilisemaks ja kuluarvestuse süsteemide taseme hindamiseks on hulk erinevaid kriteeriume, on minu jaoks kuluarvestuse süsteemide arengutasemele hinnangu andmisel olulised kaks märksõna: väljund ehk väljundiks olevad kuluobjektid (kulukandjad) strateegia Mis on väljund? Väljund (tulemus, kuluobjekt, kulukandja) on toode, mida teeme või teenus, mida osutame või projekt, mida kliendile teeme selleks, et teenida kasumit (äriühingud,
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted ................................................................................................
Kasum aga teatatavasti on kahe elemendi: tulude ja kulude vahe. Tavaliselt tulude arvestusega ei teki probleeme, kuid kulude arvestus ning kulude analüüs ning kulude juhtimine (optimeerimine) on iga ettevõtte juhtkonna ees seisev küllalt keeruline ülesanne. Veelgi keerulisemaks teeb kulude arvestuse ja analüüsi asjaolu, et erinevatel eesmärkidel on vaja organisatsioonis tekkivaid kulusid liigitada ja analüüsis kasutada erinevalt. Sageli kuluarvestuse meetodid, mis on kasutuses finantsaruandluse tarvis, ei sobi juhtimisotsustes kasutamiseks. Et aru saada, kuidas oleks võimalik kulusid optimeerida, peab olema kursis kulude tekkemehhanismiga ja arvestusega ning siitkaudu mõjutamisvõimalustega. Järgnevalt peatume lühidalt olulisematel kululiikidel ning käsitleme kulude käitumist ning seoseid majandusprotsessidega. Kuluinfo kogumisel on tavaliselt kolm üksteisest küllalt palju erinevat eesmärki:
Sel- lega tegeleb juhtimisarvestus. Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Jälgib kulude kajastamist: · e/v finantsarvestuse protsessis (rp. registrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastumisel bilansis, realis. kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes); · kulude anal. ja selle rakendusi e/v siseses juhtimisarvestuses (toodete ja teenuste omahinna kal- kuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundusel jne.). E/v kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratl. eesm., milliseid süst. peab täitma. Kuluarvestu- se süst. eesm. jaot.: 1) Üldised eesmärgid: · mat. ressursside soet., tootmise ja kasut. rahaliste vahendite kindlaksteg. ning kajastam., · kulude planeerimine, · kuludega seotud normatiivide määratlemine, · kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll. 2) Spetsiifilised eesmärgid: · toodete ja teenuste oma- ning müügihinna kalkuleerimine, · mat
kasumit mõjutavad varude tase, kaubaladude arv ja asukoht ning kaupade 4)Lao suurus- ladude arv sõltub turgude poolt nõutavast tegevuskiirusest Sest eri transportidel moodustavad kulude jaotuse erinevalt jaotamisel kasutatud veokid. ja turupiirkondade paiknemisest 87. Tegevuspõhise kuluarvestuse sammud. 5)Asukoht kas tarnijate või klientide lähedal või vahepealne asukoht Kulud, liigid a)otsekulud 6)Laovarustus ja hooldus- ladude mehhaniseerimine b)kaudkulud
eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta • ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes • MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta • PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja kuluarvestuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor • ElSS: Sideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust teenuste osutamiseks teistes valdkondades Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas teostatava tegevuse kulude ja tulude
logistikaga seotud otsused mõjutavad klienditeeninduse taset. Järelikult ei anna nad omapoolset panust, et seda taset hoida voi tõsta. Seega peaks logistikajuhti kaasama klienditeeninduse eesmärkide ja klienditeenindusstrateegia valjatootamise protsessi ja ka teistesse tegevustesse, mis on seotud klienditeenindusega. Analüüsi käigus tulid ka välja peamised logistikajuhi tegevused, mis on seotud kulude juhtimisega. Selgus, et kõige enam tegelevad logistikajuhid kuluarvestuse teostamisega, logistikaga seotud investeeringute tasuvusanalüüsiga, logistikaga seotud finantsnaitajate analüüsiga ning seejarel parandusettepanekute tegemisega. (http://eprints.tktk.ee/1116/) Vaatame nüüd Omniva võimalusi klienditeeninduse müügitöö strateegia võimalustest. Müügitöö strateegiline liigitamine (mitteisiklik ja isiklik müük, mitteaktiivne ja aktiivne müük). Aktiivne ja passiivne müük. Müügi viisid saab jagada kaheks: aktiivne
Kululiikide arvestuse üldiseks eesmärgiks jälgida kompleksselt ettevõtte tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet: o · kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine; o · kululiikide klassifitseerimine; o · objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmärkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. o KULUKOHTADE analüüs o Kulukoht on määratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. o Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele o Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad
kontroll, registreerimine ja edasi suunamine kulujuhile. Kulujuht Posti töötaja, kes vastutab kindla valdkonna/osakonna kulude planeerimise, teostamise ja aktsepteerimise eest oma pädevuse piires. Projektijuht Posti töötaja, kes vastutab konkreetse projekti ja selle kohta käiva ostuarve kulutemplil projekti dimensiooni korrektse täitmise eest. Raamatupidaja (kulude ja põhivara arvestuse grupp) finantsarvestuse osakonna töötaja, kelle tööülesandeks on ostuarvete kuluarvestuse nõuetekohane teostamine. Raamatupidaja(rahahalduse ja arvelduste grupp) finantsarvestuse osakonna töötaja, kelle töö ülesandeks on ostuarvete alusel maksete nõuetekohane teostamine. 1.2.2. Logistikadivisjon Logistikadivisjon osutab nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi kullerteenuseid. Logistikadivisjonis töötab 206 inimest, logistikadivisjon teenindab aastas 1,2 miljonit kullerpakki ja iga päev sõidab Eestimaa teedel ca 100 kullerautot.
t käibib aeglaselt, mitme tootmisperioodi kestel (hooned, rajatised, masinad). Käibekapital on aineline vara, mis täidab oma ülesannet ühes tootmistsüklis, s.t tooraine, materjalid. Kapitali hinna aluseks on valmidus maksta õiguse eest omandada kapitali tulevasi tulusid e väärtuse määrab loodetav tulu. Kapitaliprotsent on sissetulek, mille saab kapitali omanik ettevõtlusesse paigutatud või laenuks antud kapitali eest. 11.Kulude ja kuluarvestuse olemus. Kulud teatud hüviste tootmiseks on võrdsed nende tootmiseks kasutatud tegurite panuste väärtusega. Majandusarvestus on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess. 56 Finantsarvestus on vara muutumisele ja maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui terviku kogutegevust
teostajatele kattesaadavad. 3. Controlling ja controller Controllingul on oma koht ettevõtte finantsjuhtimissusteemis. Controlling hõlmab nõustamistegevust ja otsustustegevust ettevõtte terviku, tema tegevusvaldkondade, toodete, projektide jt suhtes kõigil organisatoorsetel tasemetel. Kui finantsarvestus on retrospektiivne, siis controlling on perspektiivne. Controlling toetab otsuste langetamist võttes aluseks kuluarvestuse. Olulisteks otsusteks võivad olla naiteks investeeringud, hinna alampiiri maaratlemine, taiendavate tellimuste vastuvõtmine, sortimendi laiendamine, toodete toomistest kõrvaldamine, hinnastrateegia, turundusplaanide koostamine. Vastuse peaks saama kusimusele, kas me tegeleme õige asjaga ja kas me tegeleme asjaga õigesti. Controlling on kui organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon, mille eesmark on eelkõige
22) Logistika kulude jaotus: lk 145-149 Transpordikulud – kõik kaupade transpordi teostamise ja haldamisega seotud kulud; Laokulud – kõik lao/ladude kasutamisega seotud kulud; Varude säilituskulud – varude omamise kulu; Logistika halduskulud – ettevõtte logistikahaldusega seotud üld- ja juhtimiskulud; Muud logistikakulud – olenevalt ettevõtte tegevuse ja kuluarvestuse eripärast (nt. pakkematerjalide kulud, log. infosüsteemide kulud jms) 23) Aja kompressioon lk 157-158 Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks. Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu: Tarneahela kulude vähenemine; Tarneahelasse seotud kapitali vähenemine; Lühemad reageerimisajad, sellest tulenev parem klienditeenindus; Parem kaitstus turunõudluse kõikumiste suhtes;
õpetavad; austa oma partnerite võrgustikku ja aita neil täiustuda. Protsess- Täiusliku protsessi loomine Pidev `tõmbega'* protsessivoog, töökoormus(t)e tasakaalustus, piisav kvaliteet kohe, standardsed toimingud, mis pideva täiustumise ja kaasamise alus, ainult usaldusväärne ja testitud tehnoloogia. Põhitõed- Pikaajaline pühendumine Juhtimisotsused põhinevad pika perspektiiviga filosoofial, vajadusel ohverdades lühiajalised eesmärgid. Tegevuspõhise kuluarvestuse (ABC) olemus ja seos protsessipõhise lähenemisega. läheneb protsesside optimeerimisele finantsvaate kaudu. Üldlevinud on kulude eristamine funktsionaalsete allüksuste ja kululiikide (nt palk, materjalid, rent, ...) kaupa. See on mugav finantsarvestuslikust aspektist, kuid juhtimisarvestuslikust aspektist (efektiivsuse hindamiseks ja õigete juhtimisotsuste langetamiseks) annab see väga vähe infot. ABC meetodiga seotakse kulud konkreetsete tegevustega ja selle kaudu ilmneb
kulude muutumise põhjusena. Kuluobjekt (Kulukandja)- (cost object) on objekt (toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus), mis pakub huvi juhtidele ning mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (nt üksiktoode, teenus, reklaamikampaania, turundusosakond). Seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. Kulukandjate (kuluobjektide ) arvestus: * on kuluarvestuse lõppfaas, mille eelduseks on kululiikide ja kulukohtade arvestuse läbiviimine. Eesmärk: * on kindlaks teha, mille jaoks, millised kulud on tekkinud ning missugusele kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda Kuluobjektile kirjendamine: Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud.
sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 17 18. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine o Tegevuspõhine
8. Millised on väärtusahela 5 põhitegevust? 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 9. Mille poolest erinevad üksteisest traditsiooniline kontopõhine ja tegevuspõhine kuluarvestus (ABC Costing)? Traditsiooniline kontopõhine kuluarvestus on oma olemuselt suunatud ettevõttest väljapoole (maksuamet, omanikud, kreeditorid jt). Traditsioonilise kontopõhise kuluarvestuse korral ei ole võimalik siduda kuluobjekte mingite kindlate tegevustega (üldkulud). Tegevuspõhine kuluarvestus aga otsib üles kulude tekkeallikad ning võimaldab näidata kuluobjektide seotust nende tegevustega. 10. Mis on tarneahela juhtimine? Ülilühidalt öeldes on tarneahela juhtimine eelkõige tellimuste täitmise protsess. 11. Millist kasu annab tarneahela juhtimise põhimõtete kasutamine?
langetamata Viia ettevõtte võimalused vastavusse klientide vajadustega Pakkuda selliseid teenuseid, mis annavad konkurentsieelise 11 12 Strateegia arendamisel tuleb silmas pidada viit lähenemisviisi 1. Klientide reaktsiooni objektiivne hindamine toote või teenuse puuduste korral 2. Kompromissi leidmine klienditeeninduse kulude ja tulude vahel 3. Kasumlike/kahjumlike klientide tuvastamine tegevuspõhise kuluarvestuse ja- analüüsi abil 4. Klienditeeninduse siseaudit 5. Klienditeeninduse välisaudit Hea klienditeenindus võib olla sama tõhus reklaam kui allahindlus, personaalne müük või soodsad maksetingimused. Ettevõtte klienditeeninduse strateegiad on üles ehitatud viiele tegurile 1. Usaldusväärsus Kõige olulisem kliendi jaoks. See tähendab kaupade saadavust, kokkulepitud tarnetähtaegadest kinnipidamist, tellimuste korrektset täitmist. Usaldusväärsus põhinebki kliendi
o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) · Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine
eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) · Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine
o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel Põhilised kuluarvestusmeetodid on: o Protsessipõhine o Tootepõhine
tegevuse ülevaadet ning tulevikuväljavaateid ja võimalusi. 11 Ettevõtte sisese arvestuse ülesanded · informatsiooni ettevalmistamine otsuste ettevalmistamiseks ja tegemiseks · ettevõtte tulemuste kalkuleerimine, hindamine ja kinnitamine · ettevõtte tegevuse kontroll (majanduslikkus) · dokumenteerimine (alusinformatsioon välja suunatud arvestusele). Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid · materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlakstegemine ja kajastamine · kulude planeerimine ja prognoosimine · kuludega seotud normide määratlemine · kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll. · Kasumiaruanne on ettevõtte tulude ja kulude loetelu, mis lõpeb puhaskasumiga või kahjumiga. Kajastatakse äritulud, finantstulud ja erakorralised tulud.
seega on möödapääsmatu finantsjuhi arendamine ettevõtte valdkonnas. 2005 aastal tegid Ernst & Young ja Tartu Ülikooli professor Toomas Haldma oma uuringust järelduse, et finantsjuhi roll põhitegevuse otsustajana suureneb ja finantsjuht osaleb üha rohkem strateegilises juhtimises. 69% Tartu Ülikooli uuringus osalenud finantsjuhtidest tunnistas, et näevad kuluarvestussüsteemis arenguvõimalusi. Just neile, arengule orienteeritud ettevõtetele, sobib professor Haldma visioon kuluarvestuse rakendamisest ettevõttes. Selle kujutluse kohaselt ei oleks kuluarvestusel ettevõttes pelgalt statistiline roll, vaid seda tuleks jälgida ka põhitegevuses tehtavate otsuste (näiteks tootmisprotsessi puudutavad otsused) mõju määramisel finantstulemustele. Mõlemast uuringust järeldub, et finantsjuhtimise valdkond on juba lähitulevikus palju tugevamini põimunud ettevõtte teiste tegevusvaldkondadega ning
annaabi.ee 
