muud tootm otsek. x x x mehhaaniku palk x x x juhi palk x x kontoriruumide k. x x muu üldhaldus x x raamatupidamine x x keskkonna saast. x x Tootmislik omahind Osakuluarvestus müügitulu 51000 muutuvkulud 5400 jääktulu 45600 tootmise püsikulud 17800 Turundus ja üldhaldus 20500 Ärikasum 7300 mittetootm üldhaldus iskulud kulud 1000 3000 1800 2400 600 9000 x x 7500
K Tootmise üld tööjõukulud 40 140 D Lõpetamata toodang 96 000 D Lõpetamata toodang 147 380 D Lõpetamata toodang 10 000 D Lõpetamata toodang 187 320 K Tootmiskulud 440 700 12.Mittetootmislikud üldkulud jaanuaris 40 000 D Üldhalduskulud 40 000 K Võlg tarnijatele 40 000 13.Perioodi jooksul valmistatud ja valmistoodangu lattu üleantud tellimuste maksumus 300 000 (osakuluarvestus 208 000) D Valmistoodang 300 000 K Lõpetamata toodang 300 000 14.Lõpetatud ja klientidele lähetatud tellimuste maksumus perioodi jooksul müügihinnas 400 000 7 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) D Ostjatelt laekumata arved 400 000 K Müügitulu 400 000 15
7) alternatiivkulu- saamata 3% intresse, mida enne sai säästude pealt pangalt. 8) kulude vahe tootmise ja mittetootmise korral- kui ei tooda jääb amortisatsioonikulu Täiskuluarvestus- lihtkuluarvestus, traditsiooniline kuluarvestus; toodete vahel jaotatakse kõik kulud. Kulud jotatakse otse ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud jaotatakse otse toodetele, kaudsed kulud kohutakse kulukeskustesse ning pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule. Osakuluarvestus- eesti keeles kasutatakse ka jääktuluarvestus, piirkuluarvestus, kattearvestus; kuluarvestustehnika, mille kasutamisel jaotatakse tooteühikule ainult muutuvkulud, saades jääktulu e müügikatte, Püsikulusid vaadeldakse kogusummas perioodikuludena ning need võetakse arvesse kasumi arvestusel. Sobib lühiajaliste otsuste tegemiseks. Toob välja kulude käitumise erinevatel tegevusmahtudel. Täiskuluarvestuse eelised-
tulu, mis tekib täiendava tootekoguse tootmisest või müügist. · Pöördumatud kulud on juba tehtud ja nende suhtes ei saa midagi ette võtta, praegused ja tulevased otsused ei muuda, väldi ega vähenda neid 48 Kuluarvestuse põhimõtted · Olenevalt juhtkonna infovajadusest jagatakse kuluarvestuse põhimõtted täis- ja osakuluarvestuseks KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED TÄISKULU ARVESTUS OSAKULUARVESTUS 49 Täiskuluarvestus · Täiskuluarvestus (absorption costing) (lihtkuluarvestus, traditsiooniline kuluarvestus) toodete vahel jaotatakse kõik kulud. Kulud jaotatakse otsekuludeks ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud jaotatakse otse toodetele. Kaudsed kulud kogutakse kulukeskustesse ning pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule. 50
arvestussüsteemid on erinevad masstootmisega tegeleva ettevõtte vastavatest süsteemidest, mida iseloomustavad eelkõige kõrged püsivad ühistootmise kulud. Seega üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele tingib vajaduse kasutusele võtta kaasaegsed kalkuleerimismeetodid (Haldma, 2005, lk 1). Oluline erinevus tekib tootmise üldkulude juures. Kui täiskuluarvestus vaatleb tootmise üldkulusid tervikuna ja jaotab need jaotuspõhimõtete alusel tooteühikutele, siis osakuluarvestus eristab tootmise üldkuludes 2 komponenti: muutuvad tootmise üldkulud ja püsivad tootmise üldkulud. Muutuvad tootmise üldkulud jaotatakse tooteühikutele, kuid püsivaid tootmise üldkulusid ei jaotata tooteühikutele ja neid vaadeldakse perioodi kuludena. Praktikas kasutatakse mõlemaid põhimõtteid lähtudes 5 kuluarvestuse eesmärkidest konkreetses ettevõttes. Kulukäitumise ja osakulude
Kulukohtade (-objektide) määratlemine (nt vara, struktuuriüksused, teenused) 2. Kululiikide tuvastamine (nt kontoplaani analüütilised kontod) 3. Kulukandjate(-objektide) määratlemine ( nt tegevused) 4. Kulukäiturite leidmine 5. Kulukogumite kindlakstegemine ja kulude jaotamine - Kuluarvestuse põhimõtete ja – meetodite kindlaksmääramine, nt: 1. Kasumiarvestusmeetodid A. Osakuluarvestus – kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse ainult muutuvkulud ka juhtimisotsuseid tehakse muutuvkuludest lähtuvalt. B. Otsekuluarvestus - kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse lisaks muutuvkuludele tootmise kaudkulud, mis üldjuhul on ühtlasi ka püsivkulud. C. Täiskuluarvestus - kulukohtadele ( nt teenused) jaotatakse kõik ettevõtte tegevuskulud
muugi ja administratiivkulud ehk juhtimiskulud, st mitte kõik kulud) tooteuhikutele saades uhiku kogukulud. Jaotab kulud otsesteks ja kaudseteks. Taiskuluarvestuse puhul maaratakse uhe tooteuhiku valmistamiskulu ning muugi ja administratiivkulusid ei lulitata kulubaasi, vaid lisatakse hinnalisandina, et jõuda muugi sihthinnani. Tuleb tahele panna seda, et taiskulumenetluse puhul saadakse omahinnana teine summa kui osakuluarvestuse puhul, aga lõplik muugihind peab tulema sama. Osakuluarvestus (marginal costing) on kuluarvestustehnika, mis jaotab kulud muutuvateks ja pusivateks ning mille kasutamisel jagatakse ainult muutuvad kulud tooteuhikutele saades muugikatte (jaaktulu). Katteks nimetatakse muudud tooteuhiku muugihinna ja muutuvate kulude vahet. Muutuvad kulud kantakse kuluuhikutele otse ja pusikulusid tooteuhikute peale ei kanta, vaid vaadeldakse kogusummas perioodi kuludena ning neid arvestatakse ettevõtte kasumi valjatoomisel
jääktuluarvestuseks (Karu, 2008, lk 273). Täiskuluarvestus on arvestustehnika, mille kasutamisel jagatakse kõik kulud tooteühikule saades ühiku kogukulu. Täiskuluarvestuses jaotatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks. Otsekulud kantakse toote ühikule otse. Kaudkulud kogutakse kõigepealt kulukeskustele ja pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule. (Haldma & Karu, 1999, lk 89) Osakuluarvestus (jääktuluarvestus) on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud muutuvkuludeks ja püsikuludeks ning mille kasutamisel arvestatakse kuluobjektile ainult muutuvkulud (Karu, 2008, lk 88). Muutuvad kulud kantakse kuluühikutele peale otse ja püsikulusid ei kanta, vaid vaadeldakse perioodi kuludena ning neid arvestatakse kasumi väljatoomisel. Osakuluarvestus toob välja kulude käitumise erinevatel tegevusmahtudel. See on sobiv meetod lühiajaliste otsuste tegemisel
Täiskuluarvestus on eelistatud näiteks hooajalise tegevuse puhul (teraviljakasvatus, turba varumine, puidutööstus), kus püsikulude arvestamine laovarude väärtusesse on 11 soovitav. Püsiva tootmise, kuid kõikuva müügi puhul on ärikasumi kõikumine täiskuluarvestuses väiksem kui osakuluarvestuses. Kuna kaudkulud on äritegevuses tihti väga oluline kululiik, siis annab täiskuluarvestuse kasutamine reaalsema pildi ettevõttest. Osakuluarvestus on tehnika, mis jaotab kulud püsi- ja muutuvkuludeks. Tooteühikule jagatakse ainult muutuvad kulud ja seeläbi saadakse müügikate. Püsikulusid tooteühikule ei kanta, vaid vaadeldakse kogusummas perioodi kuludena. See meetod on eriti sobiv lühiajaliste otsuste tegemiseks. Eelisteks on lihtne kasutamine, perioodiaruanded kajastavad rohkem tegelikku olukorda, puudub sageli päris keerukas üldkulude jaotamine tooteühikule (näiteks juhataja palka on väga
4) määratletud peavad olema kulude jaotamise alused kulukohtadele, kulukeskustele, kulukandjatele ja -ühikutele; 5) kokku peab olema lepitud laovarude ja lõpetamata toodangu hindamise korras; 6) otsustatud peab olema varade inventeerimise kord, ka varade hindamine õiglasse turuväärtusse; 7) valitud peab olema amortisatsiooni arvestamise meetod ja kehtestatud põhivarade amortisatsiooni normid (täis- või osakuluarvestus); 8) kokku tuleb leppida kuluarvestuse põhimõtte ja meetodid. 27.Kulude liigitamine käitumuslikust aspektist lähtuvalt (aluseks seos tegevusmahuga). Kulude reageerimisel tegevusmahu või muu kulukäituri muutusele jaotatakse kulud: 1) muutuvkuludeks, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga (otsene tööjõukulu, materjalid, energia, kütus jne). Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad need konstantseks. Muutuvkulud jagunevad:
annaabi.ee 
