Rauno Veberson Kultuuridevahelised erinevused perekonnas Praegune ühiskond on erinevate kultuuride virrvarr, kus leidub väga erinevate taustadega inimesi, kelle ettekujutus igapäevaelust võib tohutult erineda sellest, mida meie ette kujutame. Sellegipoolest on neid, keda ei sega teised traditsioonid ja kombed ning kelle armastuse teele ei pane tõkkeid teistsugune usk, elatustase, vms. Viimaste aastate jooksul on eesti naiste seas saanud populaarseks minna mehele, kes on islami usku
Kultuuridevahelised erinevused Ukraina Signe Vois Sissejuhatus Tänases töös käsitlen järgmisi teemasi: Ukrainast üldiselt; Rahvaarv; Ukraina kultuuri; Ukraina kombed, tavad, ärikultuur; Ukraina ja Eesti suhted. Ukraina Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik. Riigi pealinn on Kiiev, riigikeel ukraina keel. 2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud. Rahvuslik koostis 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli 77,8% Ukraina elanikest ukrainlased. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on venelased (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige v...
Kultuuridevahelised erinevused suhtlemisel Inimeste mõtteviisi vormitakse kultuuriliselt juba lapseeast peale. Seetõttu käituvad maailma rahvad väga erinevate tavade kohaselt. Mõnikord on erinevused naljakad ja lõbusad, kuid võib tekkida olukordi, mil seetõttu tekivad vääritimõistmised ja konfliktid. Kultuuridevahelised probleemid ei teki niivõrd kohalike tavade mittetundmisest, vaid väärtushinnangute pinnalt. Kultuuride võrdlemisel tehakse teatud üldistusi ja sellega kaasneb risk stereotüüpide tekkeks. Stereotüüp iseenesest ei ole halb, kuna aitab inimesi rühmitada ja vältida info üleküllust. Igale inimesele tuleks siiski läheneda individuaalselt ja ilma eelnevate ootuste ning hinnanguteta. Kultuuride erinevust tuleb võtta optimistlikult. Esialgse segaduse vaibudes võid märgata
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Marie Reemann Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.......................................................................................5 2.2 Kultuuridimensioonid...........................................................................................5 2.3 Suhtumine aega ja ruumi....................................................
) ● Sotsiaalsed suhted/sotsiaalne isoleeritus ● Piiratud ligipääs avalikele hüvitistele ja tööturule ● Sugu, vanus, välimus Poliitilised ● Ebavõrdne juurdepääs õigustele ● Kodaniku õiguste keelamine: ○ Poliitiline osalemine ○ Organiseerimis õigus ○ Isiklik turvalisus ○ Õigusriigi põhimõtted ○ Sõnavabadus ○ Võrdsed võimalused Kultuurilised ● Tihti seotud haridusliku tõrjutusega ● Kultuuridevahelised lõhed ○ Keelelised raskused ○ Töövõimaluste nappus ○ Väärtuste erinevused Sotsiaalne tõrjutus Eesti ● Näitajad ○ AVM/SVM: 2,4% ja 21,7% (2018) ○ Ilmajäetuse määr: 7,6% ○ Arvestuslik elatusmiinimum: 221,4€ ○ Gini koefitsient: 0.26 Allikas: http://jetsport.ee/toetajad/estonian-flag-colors-in-country-map/ Sotsiaalne tõrjutus Saksamaal ● Näitajad: ○ AVM/SVM: 0,1% ja 16,7% (2015)
UNIVESALITY THEORY • ... teooria, mis sai ülemaailmse kuulsuse, sest kultuuriliste eripäradega arvestamist peetakse • 20-21 saj. olulisemaks trendiks õenduses. Demograafilised muutused jätkuvad, mistõttu üha rohkem läheb vaja õendusabi osutamist erineva kultuuritaustaga patsintidele • Leininger nimetab mitmekultuurilise õendusabi eesmärgiks kultuurispetsiifilise abi osutamist patsientidele • Kesksed mõisted Leiningeri teoorias on: kultuur, väärtused, kultuuridevahelised erinevused, rass, etnotsentrism, kultuurisokk, etnograafia kui uurimismeetod • Leiniger rõhutab vajadust arendada õdede kultuurialast kompetentsust, et osutada “õrnale-haavatavale (kultuurilise einevuse tähenduses) ühiskonna grupile” vajadustele vastavat holistlikul põhimõttel ja kultuurilist eripära arvestavat õendusabi KASUTATUD KIRJANDUS: • https://en.wikipedia.org/wiki/Madeleine_Leininger#cite_n ote-5 • http://nurseslabs
........ ............... 2010 SISUKORD 1. ERINEVAD KLIENDIRÜHMAD KAUBANDUSES.......................................................................................3 1.1 Klientide rühmitamine 1.2 Demograafilised tunnused 1.3 Geograafilised tunnused 1.4 Psühholoogilised tunnused 2. ERINEVAD KULTUURITAUSTAGA KLIENDID JA NENDE TEENINDAMINE......................................................................................4 2.1 Kultuuridevahelised erinevused 2.2 Vestluskäitumine 2.3 Ajakäitumine 2.4 Ruumikäitumine 2.5 Erinevate kultuuride vaheline suhtlus 3. RASKETE NING ERIVAJADUSTEGA KLIENTIDE TEENINDAMINE......................................................................................6 3.1 Rasked ning erivajadustega klienditüübid 4. KLIENDI RAHULOLU TAGAMINE.......................................................8 4.1 Klienditeenindaja tunnused 4
Tartu Ülikool Markus Pedo KUIDAS MÕISTA INIMESI VÕÕRAST KULTUURIST? Juhendaja: Tiina Alekõrs Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS On selge, et kultuurid ei ole ühesugused ning kultuuridevahelised erinevused võivad põhjustada arusaamatusi suhtlemises. Hoolimata erinevatest kogemustest ning kultuurilistest taustadest on inimestes rohkem ühiseid jooni, kui erinevaid. Ühe rahvuskultuuri sees on erinevused enamasti suuremad, kui rahvusgruppide vahel. Seega pole olulised üksnes rahvus või nahavärv, vaid samuti ka inimese positsioon, kogemus ja huvid oma kultuuri sees. Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste
Uhke auto sõidab koos eesliga samal teel, aga eeslile peab teed andma. In sa Allah kui Jumal seda tahab Ählän tere tulemast Mabruuk palju õnne Äfäk palun (maroko dialekt) Naam - jah Laa ei Hamam saun (araabia keeles) Richard D. Lewis: "Me naeratame võõramaise ekstsentrilisuse ja õnnitleme iseennast oma normaalsuse puhul. Kui iga kultuur peab end normaalseks, siis on enesestmõistetav, et kõiki teisi peetakse ebanormaalseteks ..." (,,Kultuuridevahelised erinevused kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri").
Lõpptulemuseks on kultuuris, keeles, rituaalides, väärtustes kompetentne inimene. Sotsialiseerumise ja inkulturatsiooni protsessid toimuvad korraga ning kultuuri sisenemata ei saaks inimene eksisteerida ühiskonna liikmena (Herskovits, 1967). Eriti oluliseks peetakse inkulturatsiooni esimest etappi lapsepõlve, kus algab tutvumine keele, normide ja väärtustega. 3.1 KULTUURIDEVAHELISED ERINEVUSED Kultuuride võrdlus algab sageli erinevuste rõhutamisega inimeste sotsiaalses käitumises. Näiteks, prantslased kastavad küpsist kohvi sisse, noolivad taldriku leivatüki abil puhtaks ja annavad kätt võhivõõrale. Jaapanlastel ei ole kombeks tervitades kätt anda ja avalikus kohas ei nuuska nad kunagi nina. Britid söövad herneid, kahvel tagurpidi käes ja mängivad vihmasajus golfi. Brasiillased moodustavad korratuid järjekordi ja saabuvad peole kahetunnise hilinemisega.
kultuuridevaheliste erinevustega. Kultuuridevaheline õppimine on protsess, mis seab inimesele eelduse, et ta tunneks iseennast ja teaks, kust ta pärit on, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. Siin seatakse küsimärgi alla see, mida me peame iseenesest mõistetavaks küsimärgi alla. Kultuuridevaheline õppimine seab väljakutse inimese identiteedile, kuid samas võib sellest saada ka eluviis, mille läbi on võimalus rikastada oma identiteeti. Ouellet (1991) väidab, et kultuuridevahelised põhimõtted keskenduvad avatusele teiste suhtes ja aususele erinevuste vastu, vastastikusele mõistmisel, aktiivsele sallivusele, olemasolevate kultuuride tunnustamisele, võrdsete võimaluste pakkumisele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele (Kultuuridevaheline õppimine 2000). Kultuuridevahelise õppimise teevad raskeks inimeste lapsena omandatud väärtushinnangud. Meie väärtushinnangud tuginevad uskumustel ja kannavad endas
· Vähenevad väliskaubandusbarjäärid · Tööjõu vabam liikumine. · Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks". Negatiivsed küljed: · Väiketootjad tõrjutakse turult välja, suurfirmad võivad monopoliseeruda. · Välisinvesteeringuid ei tehta vaestesse mahajäänud ebastabiilsetesse piirkondadesse. · Teatud piirkondades tekib tööjõupuudus. · Suurenev migratsioon toob kaasa kultuuridevahelised konfliktid. · Võib tekkida tööpuudus (tootmise ümberpaigutamise tõttu). · Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. Globaliseerumise näitajad: Majanduslik · Välisinvesteeringute hulk riigis · Rahvusvaheliste firmade arv riigis · Ekspordi/impordi maht ja struktuur Poliitiline · Osalus erinevate organisatsioonide töös · Esindused välisriikides · Osalemine ÜRO missioonides Sotsiaalne
Eriti meeldis uurida äripraktikat ja protokollilisi kombenõudeid. Avastasin mõningaid sarnasusi Eestiga. Näiteks võiks tuua ühe väärtushinnangu - seltsondlike ürituste ja televiisori vaatamise. Erinevusi oli mitmeid. Näiteks on eestlased pigem külmad ja hoiavad rääkides distantsi. Samuti ei ole eestlastele omane hilineda ärikohtumistele. Arvan, et see lähendas mind selle riigiga ja tekkis tahtmine ka ise kunagi Brasiiliat külastada. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Lewis, R.D. Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: TEA 2003 2. Morrison, T. Conaway, W.A.Maailma äri ja kultuuri käsiraamat. Tallinn: TEA 2002 3. Douress, J.J..Conaway, W.A. Rahvusvahelise äri teejuht. Tallinn kirjastus 2000 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia
antud ühiskonna liikmetele Primaarsed institutsioonid (toidu hankimise viis, laste kasvatamise kombed jne.) tekitavad ühiskonna liikmetes baasilise isiksuse Sekundaarsed institutsioonid (religioon, poliitika jne.) on mõjutatud antud ühiskonnas domineeriva baasilise isiksuse poolt 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse Kultuuridevahelised võrdlevad (cross-cultural) uuringud Uuritakse mitmesuguste psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides. Kultuurid võib jagada: 1. Individualistlikud kultuurid (Euroopa ja Põhja-Ameerika) väärtustatakse inimese vabadust ja iseseisvust. 2. Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) väärtustatakse inimese grupikuuluvust ja kohustuste täitmist. Mõtlemise areng Jean Piaget (1896 1980)
ning põhjapanevaid teoseid on ilmunud päris mitu. Üks laiemaid väljundeid selleteemalistes uuringutes on kultuurikonfliktide seletamine ning nende põhjuste paljastamine. Me kõik reageerime aeg-ajalt intuitiivselt negatiivselt selle peale, kui teise kultuuri esindaja tundub liiga pealetükkiv, intiimne, kalk, ükskõikne või lihtsalt ebaviisakas. Enamasti pole põhjuseks suhtleja ülalmainitud isiksuseomadused, vaid lihtsalt teistsugused käitumisnormid tema ühiskonnas. Kultuuridevahelised võrdlused aitavad uurijal ka sageli näha omaenda keeleühiskonnas ilmnevaid konventsionaalseid mustreid, mida ainuüksi keeleühiskonna seest vaadates võib nii endastmõistetavaks pidada, et oleme nende suhtes pimedad. 5. Viimase paari aastakümne antropoloogilise lingvistika suhtlusega tegeleva osa - kõneetnograafia - teoreetilised huvid pöörlevad kolme mõiste ümber, mis kõik on seotud inimese kõnetegevusega. Need on esitus (performance), indeksikaalsus
Stereotüübid või raamistikud? Kui kohtume võõra inimesega, kellel on meist erinev kultuuritaust, siis on meil kaks valikut kas lähtume ,,kultuurilistest silmaklappidest" ja võtame teda kui tema kultuuriruumile ,,tüüpilist" esindajat ja käituda seega stereotüüpselt või teha natuke eeltööd (kas või käesoleva raamatuga) ning kujundada iseenda jaoks sobiva raamistiku, mille aluseks on pigem uuringute tulemused kui kontrollimata eelarvamused. Kultuuridevahelised oskused Alati on võimalik õppida teise kultuuri tavasid ja kombeid ning sellisel moel suhtlemist lihtsustada. Tekib aga küsimus, kas ühe kultuuri sügavam mõistmine tähendab automaatselt ka paremat arusaamist teistest kultuuridest, millega ei olda veel nii tuttav? Uuringud on seda tõestanud inimestel, kes olid palju reisinud ja mitmesuguste kultuuridega kokku puutunud, oli suurem kultuuriempaatia,
Arvesta, et ülalesitatu on vaid jäämäe pealmine osa. Läbirääkimistest enama teadasaamiseks loe läbi mõningad raamatud: Aaron, Marjorie Corman Läbirääkimiste pidamine. Tallinn: Äripäev, 2010) Fisher, Roger Kuidas panna nad ütlema jah! : kokkuleppe saavutamine läbirääkimiste teel - järelandmisi tegemata. Tartu : Hermes, 2010 Lewicki, Roy J. Läbirääkimiste põhitõed. Tartu : Fontese Kirjastus, 1999 Lewis, Richard D. Kultuuridevahelised erinevused: kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn : TEA Kirjastus, 2003 535 lk. Läbirääkimiste käsiraamat, Tallinn: Eesti Ametiühingute Keskliit, 2005 Shell, G. Richard Edukad läbirääkimised : kuidas jõuda eesmärgini. Tallinn: Pegasus, c2005 Täht, Kristina, Liigus, Lea,Volmer, Märt, Pikk, Hedi Läbirääkimis- ja esitlustehnikad. http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/dl%C3%A4bir%C3%A4%C3%A4kimised/dlw~bbirw~b
midagi muuta ei saa. (Fisher, Ury 1992) Kasutatud kirjandus Fisher, R., Ury, W. (1992). Kuidas võita vaidlusi ja läbirääkimisi. Tartu. Fontes Hofstede, G. J., Hofstede, G. ja Pedersen, P. B. (2004) Kultuuri uurides: Ülesanded, näited, sünteetilised kultuurid. Tartu: Väike Vanker Lewicki, R.J.,Saunders, M.D. ja Minton, J.W. (1999) Läbirääkimiste põhitõed. Tartu: Fontes. Lewis, R. (2003). Kultuuridevahelised erinevused: kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: Tea Trompenaars, F. ja Woolliams, P. (2005) Äri ja erinevad kultuurid. Pärnu juhtimiskonverentsid.
homoseksuaalsetesse tunnetesse. HOMOSEKSUAALSUSE PÕHJUSED Lapse psühholoogia seksuaalseid aspekte määravaist tegureist on tõestamist leidnud vaid väga vähesed. Siin varjutavad kindlaid teadmisi mitmesugused hüpoteesid. Meil on küllaltki kindlad teadmised meeste ja naiste hormonaalsetest ja anatoomilistest erinevustest. Vaieldavaks jääb aga küsimus kaasasündinud psühholoogilistest erinevustest. Nagu on näidanud Margaret Meadi kultuuridevahelised uurimused, puuduvad meie geneetilises programmis paljud omadused, mida me peame traditsiooniliselt "mehelikeks" või "naiselikeks". Meestel ja naistel, poistel ja tüdrukutel on palju ühist, ometi pööratakse sarnastele omadustele tunduvalt vähem tähelepanu kui erinevustele. Meid on sildistatud "mehelikeks" või "naiselikeks" peetud omaduste ja tunnetega. Laps püüab täiskasvanute eeskuju järgides piirata oma emotsioone nii, et nad vastaksid meie ühiskonnas kinnistunud soorollidele.
Coelho on müünud üle 100 miljoni raamatu 150 erinevas riigis üle kogu maailma ja tema töid on tõlgitud 66 keelde. Ta on saanud mitmeid kirjandusauhindu erinevates riikides. Teda ei hinnata mitte ainult Brasiilias, vaid ka Ameerikas ja Euroopas. Coelho on kõigi aegade suurima läbimüügiga portugali keeles kirjutav autor. (Laasik 2005) Paulo Coelho on mitmete institutsioonide liige: · Shimon Perese Rahainstituudi juhatuse liige. · UNESCO erinõuniku teemal ,, Kultuuridevahelised dialoogid ja spirituaalsed kohutmised". · Schwabi sotsiaalse ettevõtluse fondi juhatuse liige. · Brasiilia kirjandusakadeemia liige. · ÜRO rahusaadik. 4 1.1.Auhinnad ja tunnustused · ,,Elle - Best International Writer" (Hispaania 2008) · ,,Inauguration of the Rúa Paulo Coelho - Santiago de Compostela" (Hispaania 2008) · ,,Distinction of Honour from the City of Odense" (Saksmaa 2007)
Autorid on käsitlenud järgmisi üldpädevusi arendavaid teemaid: väärtuspädevus (Thank you- Unit 3 ja Rules Unit 5); sotsiaalne pädevus (Thank you- Unit 3 ja Rules- Unit 5); enesemääratluspädevus ( My Friend- Unit 6 ja My Day- Unit 7); õpipädevus (School- Unit 1); suhtluspädevus (kõik õppetükid); matemaatikapädevus ( Numbers- Unit 2 ja Visit- Unit 14); ettevõtlikkuspädevus (Picnic- Unit 11 ja Camping- Unit 17). Õpikus ja töövihikus leiavad kajastamist kultuuridevahelised seosed, samuti seostatakse inglise keeles õpitavat teiste õppeainetega. Näited inglise keeles õpitava lõimumise kohta teiste ainevaldkondadega on järgmised: keel ja kirjandus (Visit- Unit 14); võõrkeeled (School- Unit 1); matemaatika (Numbers- Unit 2 ja Visit- Unit 14); loodusained (Zoo- Unit 4, Weather - Unit 15, Camping- Unit 17 ja Summer- Unit 20); sotsiaalained (Thank you- Unit 3 ja Rules-
emotsioone mitte välja näitama, ei pruugi nad esmakordsel tervitamisel naeratada. Enne kätlemist tuleks oodata kuni hiinlane ise käe ulatab. Tervitamise ajal võib hiinlane sageli silmavaatamist vältida. Kergelt mahalöödud silmi peetakse austuse märgiks. Vältida tuleks pikemat otsavaatamist, sest see võib olla hiinlastele ebamugav ja ühtlasi tunduda ebaviisakas. 13 3 KOHANEMINE VÕÕRAS KULTUURIS JA KULTUURIDEVAHELISED SUHTLEMISTÕKKED Enamasti räägitakse kultuuride kohtumisest siis, kui inimene satub uude kultuuriümbrusse kas turistina, tööle, õppima või elama. Tavaliselt on selline teise kultuuri minek planeeritud ning inimene teeb selleks ka mingeid ettevalmistusi: loeb üht-teist kultuuri kohta, räägib tuttavatega, kes on selle kultuuriga kokku puutunud, õpib keelt jne. Ometigi võib olla olukordi, kus inimene on juba tükk aega elanud teise kultuuri sees, enne kui märkab kohanemisraskusi.
Joséphine'i keisrinnaks. 16 7. LISAD Joon. 1 17 KASUTATUD KIRJANDUS · Reisid Euroopa kultuuripiirkonna riikides. Lombo Tanning. OÜ Infotrükk, Tallinn 2008 · Maailma reisipass: Prantsusmaa. Tõlkinud Vahur Raid. World Trade Press. Tallinn 1999 · 100 vaaramisväärsust. Peatoimetaja: Dr. Manfred Leier. Trak Pen OÜ, 2004 · Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Richard D. Lewis. Tea kirjastus, Tallinn. 2007 · Maailma äri ja kultuuri käsiraamat I. Terri Morrison. Tea kirjastus, Tallinn 2002 · Ptantsuse maalikunst. Aino Kartna. Kirjastus Kunst, Tallinn. 1991 · http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa · http://europa.eu/abc/maps/members/france_en.htm · http://www.scribd.com/doc/13891166/Klassitsism-Prantsusmaa-ja-KeskEuroopa- kunst-18saj · http://et
Inimese elukäik seisneb üldinimlike probleemide lahendamises (neid on 8). Elukäigu uuringud uuritakse inimeste kogu eluteed (tähtsate elusündmuste ajastamist, nende järjekorda ja muutujate mõju sündmuste ajastamisele ja järjekorrale). 32. Margaret Mead murde-ea probleemid esinevad vaid lääne kultuuris, sest teismelistel on vaja langetada olulisis otsuseid. Erinevates kultuurides on erinev isiksuse areng. Kultuuridevahelised võrdlevad uuringud: uuritakse psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides (individualistlik ja kollektivistlik). 33. Jean Piaget lapse mõtlemine peab läbima mitu arengustaadiumit (senso-motoorne, preoperatsionaalne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium) enne kui jõuab täiskasvanulikku loogilise mõtlemiseni. Mõistuse teooria inimestel on teadvus ja oma arusaam maailmast. 34
Sellel maal on enam ajalugu, kunsti, toitu ja arhitektuuri ruutsentimeetri kohta kui enamusel ta suurtest ja lärmakatest naabritest. Välismaalasi võib kohata Eestis väga palju, oskus nendega suhelda ja mõista nende kultuuri nõuab eelnevat teadmist selle rahvuse kultuurihoiakutest. 18 KASUTATUD KIRJANDUS Maailma atlas, Eesti entsüklopeediakirjastus, 2001 Maailma ära ja kultuuri käsiraamat I, T. Morrison, W. A. Conaway Tallinn: TEA Kirjastus, 2002 R. D. Lewis. Kultuuridevahelised erinevused, Tallinn: TEA Kirjastus, 2003 T. Morrison, W. A. Conaway, J. J. Douress Rahvusvahelise ära teejuht Tallinn: K- Kirjastus, 2000 Euroopa riikide etikett ja tavad, Tallinn: ERSEN, 2000 http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia http://pespmc1.vub.ac.be/BELGCUL.html http://www.vm.ee/est/kat_215/1530.html 19
New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu 2000, 397 lk. James, J. Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta. Tln. 1998, 113 lk. Johnson, S. Jah või ei?: teejuht paremate otsusteni. Tartu 2001, 139 lk. Lewis, R. Kultuuridevahelised erinevused: Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tln. 1997, 343 lk. Pease, A. Kehakeel. 1994, 168 lk.
7) Loovus stagnatsioon 25-50 8) Integratsioon meeleheide 50- Elukäigutee uuringud olulisemate elusündmuste (koolitee, töö, abiellumine) ajastamine, nende järjekord, muutujate (isikuomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale Kultuur ja isiksus Margaret Mead - murdeea probleemid ja mässumeelsus on omased ainult lääne kultuurile, sest seal peab langetama suuri valikuid ja on suurem valikuvabadus 1) Kultuuridevahelised uuringud: 1) individualistlikud kultuurid (Euroopa ja P-A) väärtustatakse vabadust ja iseseisvust 2) Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) grupikuuluvus ja kohustuste täitmine Mõtlemise areng Jean Piaget lapse mõtlemise areng läbib mitu staadiumi enne loogilise mõtlemiseni jõudmist 1) Senso-motoorne staadium ei mõista objektide konstantsust 2) Preoperatsionaalne egotsentrist, arvab et kõik näevad maailma nii nagu tema.
vastastikuse mõjutamise suhtes ja igaüks on jatkuvalt teisest mõjutatud. Neumanni süsteemide mudel on kasutusel õenduse hariduses ja praktikas paljudes maades kogu maailmas. See teooria on kasutatav erinevates kultuurides ja ka teistel tervishoiu erialadel. Dorothy Johnson. Dorothy Johnson arendas välja käitumissüsteemide mudeli. Tema teooria väljaarendamise aluseks olid kaks erinevat teooriat: Talcott Parsonsi sotsioloogilised teooriad ja kultuuridevahelised lapse arengut 10 käsitlevad teooriad Ta sai oma bakalaureuse kraadi Vanderbilt University School of Nursing ist ja magistrikraadi rahvatervises Harvardy Ülikoolist. Tema õendusalane karjäär kulges lasteõenduse professorina UCLA s (Meleis, 1991). Ta uskus õenduse olevat unikaalse praktilise mudeli. Õe esmane
omavad mingit tähendust! Et inimene, kes tantsu jälgib, saab aru, mis on sinna sisse kodeeritud informatsioon. Kult. praktika- kõik, mis me teeme võib nimetada praktikaks. Kultuurilise praktika käigus toimub tähenduste omistamine ja edastamine. Nt. kombed, rituaalid, ühistegevused. 6. Millised probleemid tekivad kultuuridevaheliste piiride määratlemisel? 1 Kultuuridevahelised piirid on hägusad. Iga kultuuri kandja võib erinevalt aru saada tekstidest ja praktikatest. Tekstuaalne kogukond in., kes on lugenud ühte teatavat raamatut. Nt. Aristotelese ,,metafüüsika". Kõik inimesed maailmas, kes on seda lugenud, kuuluvad ühte tekstuaalsesse kogukonda. Kuid siis tekib neid kogukondi nii palju, seega tekivad mingisugused grupid. Nt. Aristotelese kogukond tõenäoliselt kattub Platoni ,,Riigi" kogukonnaga või mõne Kandti teksti kogukonnaga
[3] Coelho on müünud üle 100 miljoni raamatu 150 erinevas riigis üle kogu maailma ja tema töid on tõlgitud 66 keelde. Ta on saanud mitmeid kirjandusauhindu erinevates riikides. Teda ei hinnata mitte ainult Brasiilias, vaid ka Ameerikas ja Euroopas. Coelho on kõigi aegade suurima läbimüügiga portugali keeles kirjutav autor. [3] Paulo Coelho on mitmete institutsioonide liige: · Shimon Perese Rahainstituudi juhatuse liige. · UNESCO erinõuniku teemal ,, Kultuuridevahelised dialoogid ja spirituaalsed kohutmised". · Schwabi sotsiaalse ettevõtluse fondi juhatuse liige. · Brasiilia kirjandusakadeemia liige. · ÜRO rahusaadik. 3 2. Auhinnad ja tunnustused · ,,Elle - Best International Writer" (Hispaania 2008) · ,,Inauguration of the Rúa Paulo Coelho - Santiago de Compostela" (Hispaania 2008)
Võib kindlalt väita, et islami stiilis pangandus viib majandust edasi. Kuna väikeettevõtted on majanduse mootor siis nende jätkusuutlikus on tugeva majanduse võti. Sellest on hakanud aru saama ka Euroopa Liit tekitades majandusringkondades diskusiooni islami laadse panganduse kasulikusest. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Kasutatud kirjandus 1. Nydell, M.K. 2002. Kuidas mõista araablasi: teejuht edukaks suhtlemiseks. Tea Kirjastus. Tallinn. 2. Lewis, R.D. 1999. Kultuuridevahelised erinevused - kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tea Kirjastus. Tallinn. 3. Ahmad, K. 1980. Studies In Islamic Economics. Leicester, U.K. 4. Hattstein, M. 2008. Islam: usk ja kultuur. Kirjastus Koolibri. Tallinn. 5. Hommik-Mrabte, K. 2010. Islami viis tugisammast. Eesti Islami Kogudus. Tallinn. 6. Hommik-Mrabte, K. 2011. Mida peaks teadma Islamist? Eesti Islami Kogudus. Tallinn. 7. Dwight, F.R. 2007. Arab folklore: A handbook. Greenwood Press.
Meeste kohta käisid muu hulgas sellised väljendid nagu agressiivne, analüüsiv, auahne, domineeriv, enesekindel, ennast kehtestav; naiste kohta järeleandlik, kaastundlik, lapselik, kergeusklik, õrn jne. Aga nii nagu võivad erineda sotsiaalsed väärtused ja ootused iga isiku käitumise suhtes, võivad erineda ka soostereotüübid. Sestap ei pruugi USAs loodud soorollid olla samasugused kui need, mis domineerivad Eestis. Sellele räägib omakorda vastu tõsiasi, et eelnevad kultuuridevahelised uuringud on (küll väikeste eranditega) andnud põhiliselt toetavat tõendusmaterjali ülalnimetatud stereotüüpsetele arusaamadele. Aeg muudab ka soorolle Lisaks on viimastel aastakümnetel maailmas toimunud muudatused puudutanud ka traditsioonilisi soorolle. Kui 30 aastat tagasi võis mehelikkuse ideaaliks olla Rambo-taoline olend, siis 21. sajandil tegelevad mehed üha rohkem laste kasvatamise ja veedavad perega koos aega. Samuti oodatakse
intellektuaalne autonoomia, kontekstisõltuvus (context dependance), sotsiaalne küünilisus (social synicism) ja ühiskonna seotus (social tightness) ei ole dimensioonid, mis omaksid sõltumatu ja kuuluva mina SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |6 kontseptsiooni seletusjõudu. Sealjuures tuleb ka märkida, et kultuurisisesed erinevused võivad olla suuremad kui kultuuridevahelised erinevused – kultuurid ei ole homogeenne mass. Sugu ja kultuur Me võiks väita, et mehed on Aasiast ja naised Ameerikast, sest neljast erinevast sõltumatu/kuuluva mina mõõtmest – collectivism, agency, assertiveness, relatedness – said naised suurema skoori ainult relatedness’is. Läänekultuurid said suuremd skoorid mõõtmetes agency ja assertiveness, idakultuurid collectivism’is ja relatedness’is. Uuringust, mis kasutas Sex Role Ideology (SRI) skaalat 14
Perekonnast tulev mõju on enamasti suurem, kuid perekonna ja lasteaia kvaliteedi koosmõju esineb samuti. Enamus uurimusi ei ole leidnud negatiivset efekti, vahel vastupidi. Laste arengu mõõtmine 1. Turvaline või ebakindel seotus emaga 2. Seotuskäitumised: vältimine, vastupanu, uurimine 3. Ema-lapse vaheline suhtlemine 4. Kohanemine: enesehinnang, käitumisprobleemide puudumine 5. Suhtlemine eakaaslastega 6. Suhtlemine teiste täiskasvanutega 7. Kognitiivne areng Kultuuridevahelised erinevused kasvatusstiilides Kultuuridevahelised uurimused põhinevad korrelatsioonil. Ei saa öelda, et mõne kultuuri kasvatusstiilid on paremad kui teistes kultuurides. Kõik sõltub kultuuri sobivusest. Kasvatusstiilid arenevad sellised nagu nad on, sest nad töötavad kindlas kultuuris. Imikutel üks või enam hoolekandjat peale ema 40% kultuuridest. Varajases lapsepõlves 80%. Sarnasused: Ema-lapse suhtlemismustrid
Sotsiaalne: kuulumine mingisse rühma Personaalne: vältimatud, mulle iseloomulikud tunnused. nt välimus. · Identiteet on karkass, mille peale iga inimene joonistab pildi iseendast. Eneseteadvuse element. Uurijad on täheldanud sama tendentsi nagu enesehinnangu puhul kui ma olen ennast klassifitseerinud, siis on selge tendents hinnata neid kohti, kuhu kuulun, positiivsemalt. · Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivuse, stabiilsuse kadumisele. (nt kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala) Kui inimene satub olukorda, kus tema positsioon muutub totaalselt, on võimalikud toimetulekustrateegiaid: 1)eraldumine (nt kontakti vältimine inimestega, kes võiksid teemat üles võtta; varjamine) 2)konflikt konfliktne positsioon, mis toetab tema identiteeti (nt kohtusse kaebamine) 3) möödavaatamine 4) kohanemine uue identiteedi aktsepteerimine. (nt millegi juurde õppimine).
Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsiplinaarne lähenemine seksuaalsusele: Sotsioloogia huvitatud inimeste grupi käitumisest ja ühiskonna mõjust indiviidile, indiviid ühiskondliku subjektina, sotsiaalsed küsimused Antropoloogia kultuuriline vaatenurk, kultuuridevahelised erinevused seksuaalkäitumises jms Psühholoogia organismide seksuaalse käitumise uurimine (inimesed, aga ka loomad), indiviidi tasand Käsitlevad ühiseid mõisteid inimese areng, käitumine, kasvamine Meditsiin uuritakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust meditsiinilse mudeli järgi: patoloogiat, sümptomeid, ravi jms (uroloogid, günekoloogid, psühhiaatrid, antropoloogid) Õigusteadus ja majandusteadus eesmärk kaitsta privaatset valdkonda. Usuteadus
Kultuurivormid: - Sügavalt juurdunud - Kõikjal, kuid nähtamatud (`loomulikustatud', `tervemõistuslikud') - Väljenduvad kaudselt kollektiivses ja individuaalses käitumises, k.a. vestluskäitumises - Varjatud vääritimõistmiste allikad Kultuurimudelid: - Üldistavad pakuvad vaid põhiparameetrid - Analüüs võiks liikuda konkreetsemale tasandile - Üldistustele lisaks vajalik oskus teiste kultuuridega suhelda Kultuuridevahelised erinevused: - Paljud lähenemised kultuurile liiga essentsialistlikud - Oluline olla teadlik, et kultuur on kompleksne ja dünaamiline Interkulturaalne pädevus: - Chen ja Starosta (1998) vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega - Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi
1981; WAIS-III) - väga tunnustatud individuaaltest # Mõlemad testid koosnevad 11-st alaskaalast (6 verbaalset ja 5 mitteverbaalset), mis sisaldavad erineva raskusastmega, järjest keerukamaks muutuvaid ülesandeid. Raveni progresseeruvad maatriksid · Maailmas üks hinnatumaid ja populaarsemaid teste üldise vaimse võimekuse mõõtmiseks · Loogilise mõtlemise ja analüüsioskuse hindamine (nn voolav intelligentsus) · Mitteverbaalne => kultuuridevahelised võrdlused # Coloured Progressive Matrices (Classic CPM või CPM-C, 1956): 36 värvilist ülesannet, normid lastele 5-11 ja >60 aastastele; ka vähem võimekad. Olemas paralleel-versioon (Parallel CPM või CPM-P, 1998). ~30 min. # Standard Progressive Matrices (Classic SPM või SPM-C, 1938=>1956): 60 must-valget ülesannet (5x12, A-B-C-D-E alatestid), normid 51/2 kuni 68 aastastele. Olemas ka paralleel- versioon (Parallel SPM või SPM-P, 1998). ~40 min. Normeerimine Eestis al 2001.
ratas, regi, seeme, sild, tael, tara, tiine, vagu, vaha. balti laenud – tulnud II aastatuhande lõpust eKr alates, u 90-100 tüve. Need on tulnud ühisest balti algkeelest (balti keelte ühisest eelkäijast). Balti laenud näitavad tihedaid kontakte rahvaste vahel, sest sõnu on rohkelt ja valdkondades, mis eeldavad kontakte, tihedad sugulussidemed, nn „põhjusetud laenud“, vahetud kultuuridevahelised kontaktid. Segasustuse tagajärjel. Balti laenud esinevad kõikides lms keeltes! Peamised valdkonnad on jahindus, kalapüük, põllundus ja karjandus, kodune majapidamine, aga ka nt kehaosade nimed, sugulussuhted: hernes, hammas, kael, hein, lõhe, angerjas, sõber, mõrsja, mets, kirves, tara, puder, kollane, ruske. * Germaani laenud - germaani laenud on tulnud I-II aastatuh. – 13. saj., 200-300 tüve, germaanlastelt (lähtekohaks Skandinaavia)
emotsioone väljendada Lubatud öelda "ei tea" Aeg on raha Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi, Planeerimine Taani, Hong-Kong Soome, Saksa, Jaapan, Kreeka, Portugal, Belgia Kuidas oma suhtlemistegevusi kohandada kui suhtled näiteks: soomlasega, itaallasega, araablasega, nigeerlasega? Otsi vastuseid raamatust Kultuuridevahelised erinevused. Võrrelge omavahel leitud informatsiooni. NB! See ülesanne eeldab oma Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 86 Suhtlemisvahendid kivinenud ja eelarvamuslikest uskumustest välja astumist (raamidest välja!). Soolised iseärasused Zestide eelistamisel on ka soolised iseärasused.
,,The Limitation of Comparative Method of Anthropology" (1896) kritiseerib võrdlust ja seega ka evolutsionismi Kultuurides peituvaid sarnasusi on võimatu alati põhjendada inimloomuse ühtsusega. Sarnaste joonte esinemine erinevates kultuurides ei ole nii oluline, kui võrdlevad koolkonnad väidavad. Sarnased jooned on kujunenud eri kultuurides väga erinevatel põhjustel. Arvamus, et kultuurilised erinevused on ebaolulised, on põhjendamatu. Kultuuridevahelised erinevused on antropoloogiliselt määratu tähtsusega. Pakub meetodi võrdleva lähenemise asemele: Kultuurijooni tuleb uurida detailselt kultuurilises tervikus Kultuuri tuleb uurida tema tervikkontekstis (kultuurijoone avaldumine naaberkultuurides) Kultuurid ei saa olla 'paremad' või 'halvemad' ajaloolisel joonel, sest need hinnangud ise sõltuvad kultuurikontekstist Kirjeldav relativism kultuurilised erinevused loovad erinevaid psühholoogilisi ning sotsiaalseid arusaamu erinevate
to (defining who we are by who we aren't). We tend to categorize our social environment into groups Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups ("us" and "them") Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out-groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem, ema kristlane John Berry (1982) vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, Küpseim ja raskeim lahend mitu identiteeti Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv! Enesehinnang Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab
teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt. Kultuuridevahelised võrdlevad (cross-cultural) uuringud Uuritakse mitmesuguste psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides. Üks viis kultuure jagada: 1. Individualistlikud kultuurid (Euroopa ja Põhja-Ameerika) – väärtustatakse inimese vabadust ja iseseisvust. 2. Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) – väärtustatakse inimese grupikuuluvust ja kohustuste täitmist.
Seda kohtab erinevates vormides ja tihti. Näiteks konservatiivne islam, vastulöök lääne elustiil järeleaimavate noortele. Juhtub seal, kus on probleeme. Riikides, kus kaks kultuuri või hoovust saavad koos eksisteerida, sellist vastulööki ei tule. Ka islamisse ei ole sisse kirjutaud, et ta oleks eriliselt traditsionalistlik. Ka eesti kultuuri võib pidada vahel väga traditsionalistlikuks (jäämine vanade praktikate juurde). Avatud ja suletud kultuurid: · avatud- kultuuridevahelised suhtlemiseks lahti, ei karda teistest kultuurist tulevaid mõjusid ei püüta nende vastu vaktsineerida. · suletud kultuurid- teadlikult piiravad oma kandjate suhtlust teiste kultuuride kandjatega. Tihti suletud kultuurid on religioossed kogukonnad, tugeva rahvustunde peale ülesehitatud võimukultuurid. Suletus võimaldab kultuuridel muutumatul kujul eksiteerida. Muutuvad kultuurid osutuvad elujõulisemaks.
Kui inimene ei saa aru oma emotsioonidest, siis lähtub ta nende hindamisel kaaslaste arvamusest. Kui inimesed on ärevuses, siis vihaste inimeste seltskonnas hinnatakse enda emotsiooni ka vihaks. Nt: inimese võrdlemine meediatähtedega. Tehakse seda kolmel viisil enesehindamiseks, enesearendamiseks, eneseparendamiseks. Kui lapsed on alla 8 aasta vanad, siis omn nad vähem mõjustatud enda hindamist, vaid huvitatud enese parendamisest. Pärast hakatakse hindama ideaalide järgi. Kultuuridevahelised erinevused minapildis Enesekirjeldamine isiksuseomadustega lähtumine individuaalsest Enesekirjeldamine sotsiaalne Kultuuris domineerivad väärtused mõjutavad. Vastavalt kultuuridele: Individualism üksikindiviid ja tema vabadused on tähtsamad. USA, Austraalia, Suurbritannia, Kanada Kollektivism suurte inimrühmade eesmärgid on olulisemad, oluline koostöö ja kooskõlas toimimine. Hiina, Jaapan, Venetsueela, Kolumbia Sõltuv ja sõltumatu nägemus iseendast
tagajärjed. Nende nelja süsteemi toel ja arengus tekib võimalus kohaneda ja vajadusi rahuldada. Panksepp (muuhulgas teiste autoritega) rõhutab, et me ei tohi jääda uurimises ainult närvisüsteemi tasemele, sest olulised veel mitmed teised aspektid (nt virgatsained). Emotsioonide areng Emotsioonide arengut mõjutab ennekõike sotsiaalne keskkond. Esialgu tekib võime algelisteks emotsioonideks, ning arengu käigus emotsioonid arenevad ning diferentseeruvad. Ilmsed on ka kultuuridevahelised erinevused, sest inimese käitumise mall kujuneb just seetõttu, et arengu käigus keskkonna mõjul mõningaid süsteeme hakatakse varases eas tagasihoidma ning mingisuguseid süsteeme edendatakse. Emotsioonidel on oma ekspressiivne aspekt, mistõttu on uuritud palju ka seda, kuidas emotsioonid väljenduvad välistes tunnustes. Enim uuritud sh inimeste miimikat. Nägu ei olemuidugi ainus väljendusvahend. Lisaks sellele on veel inimese motoorika ja kehaasendid, autonoomsed signaalid jms.
HT: kategoriseerimine + identifitseerimine. Meie-nemad, ingoup/outgroup (ajaloost!) Meie-nemad dimensioonid. Grupiidentiteet paraku paneb inimesi vaatama sisegruppi, gruppi, kuhu kuulun, poliitilise pilguga ja välisgruppe teise pilguga. Meie-nemad piiride tõmbamine (meie eestlased, nemad lätlased) on tugevad ja on ülesehitanud konflikte. Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala ... Meie positiivsed ja mitmesugused, nemad negatiivsed ja sarnased. Äärmusolukorrad. Meie-nemad kategoriseerimine kui konfliktide allikas. Ohud identiteedile. Stigma. Stigma ja stigmatiseerimine. Füüsiline, isiksuslik või grupistigma. Stigma kui pealesurutud teistsugusus. Stigma ühte tüüpi oht identiteedile, selle all mõeldakse teistsugune olemist, midagi halba teise
- Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Kokkuvõtteks võib öelda et kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine Kõne ja mõtlemine Whorf – keelelise relatiivsuse hüpotees - Tugev hüpotees – keel määrab mõtlemise. See tähendab et ühte keelt kõnelevad inimesed mõtlevad teistmoodi kui teist keelt kõnelevad inimesed - Nõrk hüpotees – keel mõjutab mõtlemist. Seda on kinnitanud mitmed mälu ja taju- alased kultuuridevahelised võrdlevad uurimused On näidanud et keel mõjutab: - Mälu ja taju - Hoffman – kakskeelsete hiinlaste ja inglaste võrdlus stereotüüpide kirjeldamisel - Konkreetne keel lihtsustab teatud viisil mõtlemist ja muudab keerukamaks teistel viisidel mõtlemise MÕTLEMINE Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid - Teadlikkus – inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik
we do not belong to (defining who we are by who we aren’t). We tend to categorize our social environment into groups Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups (“us” and “them”) Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out- groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet • Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem, ema kristlane • John Berry (1982) – vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, • Küpseim ja raskeim lahend – mitu identiteeti • Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv! Enesehinnang • Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab
stigmatiseeritakse madalama staatusega gruppe. See annab võimaluse õigustada oma privileege ja seda, et antud süsteem on õiglane. · Hirmu ohjamine- Üheks funktsiooniks, mida stigma võib täita on see, et ta annab stigmatiseerijale teatava maailmavaate ja tähenduste süsteemi, mis kaitseb seda indiviidi eksistentsiaalse ärevuse eest. (Solomon, Greenberg & Pyszynski 1991). 11. Kultuuridevahelised erinevused. Väärtusorientatsioonid G.Hofstede'i järgi Hollandi teadlane Geert Hofstede töötas välja 4 kultuuridimensiooni ning neile vastavad indeksid, mille abil on võimalik kultuure liigitada ja võrrelda. Neid käsitles ta aastal 1980 ilmunud väljaandes Culture's consequences: International differences in work-related values (vt ka Hofstede 1991). · individualism/kollektivism -rühma vs. indiviidi reeglite eelistus;
annaabi.ee 
