Brasiilia teemaline referaat (0)

5 VÄGA HEA

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Sekretäri- ja ametnikutöö osakond
BRASIILIA
Referaat
Juhendaja :
Ester Raiend

Tallinn 2007

SISUKORD
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………………3

ÜLDINE TAUSTAINFO…………………………………………………………… . 4
1.1. Üldine informatsioon…………………………………………………………….. 4
1.2. Ajalugu……………………………………………………………………………4
1.3. Poliitika……………………………………………………………………………5
1.4. Pühad ja tähtpäevad……………………………………………………………….5
2. KULTUURIHOIAKUD…………………………………………………………………….6
2.1. Väärtushinnangud…………………………………………………………………6
3. ÄRIPRAKTIKA…………………………………………………………………………….7
3.1. Ärikohtumised……………………………………………………………………..7
3.2. Läbirääkismised………………………………………………………………… . 7
3.3. Ärisõprade võõrustamine………………………………………………………….8
4. PROTOKOLLILISED KOMBENÕUDED…………………………………………………9
4.1. Tervitamine ………………………………………………………………………..9
4.2. Zestid………………………………………………………………………………9
4.3. Rõivastus…………………………………………………………………………..9
4.4. Kingitused………………………………………………………………………..10
KOKKUVÕTE………………………………………………………………………………..11
KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………………...12
SISSEJUHATUS
Kirjutasin oma referaadi teemal Brasiilia. Erilist kokkupuudet ennem selle riigiga ei ole olnud.
Töö eesmärk on tutvustada inimestele riigi kombeid ja tavasid. Referaadis käsitletud teemad on eelkõige kasulikud inimestele, kes kavatsevad luua brasiillastega ärisuhteid. Huvi võivad tunda ka inimesed, kes tahavad külastada maad. Kasulik on tutvuda selle maaga, sest mõned meil tuntud tavad on neil tabud ja vastupidi.
Autorile on pakkunud huvi brasiillaste ärikohtumiste kommete ning üldistest väärtushinnangute kohta.
Töö on ülesehitatud järgnevalt: informatsioon Brasiilia kohta, väärtushinnangud, äripraktika ning protokollilised kombenõuded.
Informatsioon on pärit raamatutest kui ka internetist. Kahju on sellest, et interneti keskkond ei kajasta Brasiiliat eriti palju.
1. ÜLDINE TAUSTAINFO
1.1. Üldine informatsioon
Brasiilia on Lõuna-Ameerika riik. Pindalalt viies riik maailmas, hõlmates 50% Lõuna- Ameerika mandrist. Pindala on 8 511 965 ruutkilomeetrit. Rahvaarv on 190 011 000, seisuga 2007. Rahvastiku tihedus on 22 inimest ruutkilomeetri kohta. Üle 90 % elanikkonnast elab maaalal, mis moodustab riigi pindalast 10%. Üle poole rahvastikust on pärit Euroopast.
Brasiilia pealinn on Brasilia. Räägitakse portugali keelt, kuid ka hispaania , itaalia ja indiaani keelt. Brasiilias ei ole riigiusku ega ametlikku kirikut. 90% rahvastikust on roomakatoliku usku. Sellel usul on aga mitu suunda. 16% brasiillastest usub afrobrasiilia usundeid, see tähendab, et on üritatud kokku sobitada Aafrika hõimude uskumusi ja katoliku usku. Esindatud on veel ka evangelistlik katoliku usk, protestantism , judaism, budism jt usundid. Sellised multikultuurilised tõekspidamised demonstreerivad brasiillaste võimet uusi kultuure omandada ja kohandada. Pere on brasiillastele kõige tähtsam institutsioon.
Brasiilia on mitmeparteiline liitvabariik . President valitakse otsestel valimistel 4 aastaks ja ta on ühtlasi ka valitsusjuht. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Rahvuskongressile. Alamkoda valitakse proportsiaalse süsteemi järgi 4 aastaks. Koja suurus sõltub rahvaarvust, kuid ühtki osariiki ei tohi esindada rohkem kui 70 ja vähem kui 8 rahvasaadikut. Senatis on 81 kohta ja Saadikutekojas 503.

1.2. Ajalugu

Aastal 1500 jõudis esimene eurooplane Pedro Alvares Cabral Brasiiliasse. Brasiiliast sai üks tähtsamaid kolooniaid maailmas. Kui Napoleon jõudis Portugali, põgenesid Portugali kuninglik perekonna liikmed Brasiiliasse. 19. sajandil alguses oli Rio de Janeiro kogu Portugali impeeriumi pealinnaks. Aga kui 1822 aastal pöördus monarh Lissaboni tagasi, siis Brasiilia kuulutas end iseseisvaks. Uus keisririik aga ei olnud eriti stabiilne, sest riigi keiser Dom Pedro II ei olnud veel täisealine. Kui Dom Pedro valitsema sai, 19 sajandi lõpus, näitas ta ennast mõõduka valitsejana. Dom sai valitseda 49 aastat, kui sõjavägi ta kukutas ja kuulutas Brasiilia 1889. aastal vabariigiks. Järgmised ligikaudu sada aastat oli mitmeid sõjaväelisi riigipöördeid ja presidente. Esimene, otse rahva poolt valitud president oli Fernando Collor de Mello.
1.3. Poliitika
Riik on püüelnud demokraatia poole 1986. aastast alates, enne seda valitses sõjaväeline diktatuur. Onupojapoliitika on siiani üldlevinud.
Osariigid on ehitatud üles nagu föderaalvalitsus- kolme valitsusvõimuga. 1998. aasta põhiseaduses sätestatud osariikidele ja omavalitsustele kohustuslike tulude eraldamise tõttu on Brasiilia kuberneridel ja linnapeadel 1989. aastast alates olnud suur võimutäius. Kongressi iseloomustab suur arv poliitilisi parteisid, kokku peaaegu 20. Näiteks: Rahvuslik Ülesehituspartei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Brasiilia Demokraatliku Liikumise Partei.
1.4. Pühad ja tähtpäevad
Brasiilia peab mitmeid pühasid. Näiteks:
1. jaanuar- Uusaasta
6.jaanuar- Kolme Kuninga Päev
21.aprill-Tiradentede Päev
1.mai-Mai Päev
7. september- Iseseisvuspäev
21. oktoober Nossa Senhora Aparecida
2. november- Kõikide Pühakute Päev
15. november- Vabariigi väljakuulutamine
25. detsember- Jõulud
Lisaks nendele pühadele on veel karneval , mida peetakse 4 päeva enne Tuhkapäeva, lihavõttepühad, paastumine .
2. KULTUURIHOIAKUD
2.1. Väärtushinnangud
Brasiilliastele on kõige tähtsam perekond. Ükski teine Lõuna-Ameerika riik ei ole nii lojaalne oma perekonnale . Suguvõsa on kõige tähtsam hõimlasrühm. Sinna kuuluvad sajad ükskikisikud, kelle omavahelise suguluse määrab ühe esiisa olemasolu. Suguvõsa loob ühiskondliku struktuuri, mis annab ükskikisikule suure kindlustunde. Väga olulist osa mängib katoliku kirik , nii kultuuris kui ühiskondlikus elus.
Klassikuuluvuse määrab isiku majanduslik olukord. Sellest sõltub, mis tööd keegi teeb või keegi saab. Eelarvamusi põhjustab palju nahavärv. Palju on väga vaeseid ja väga rikkaid. Keskele jäävaid inimesi on vähem. Naised on meestele alluvad .
Brasiillased on väga ekstraverstsed inimesed. Nad töötavad meeleldi lähestikku, armastavad kallistada ja puudutada. Naised tervitavad suudlusega kummalegi põsele ( abielus 2 korda, vallalised 3 korda) mehed aga suruvad kätt ja patsutavad üksteisele südamlikult turjale.
Aja kohta on brasiillastel oma väljakujunenud arusaam. Nimelt usuvad nad, et on ebaviisakas saabuda kellegi juurde lõunasöögile õigeaegselt. Samuti lõppevad kohtumised sageli hiljem kui algselt plaanitud.
Brasiillased on väga patriootlikud. Neile meeldib olla brasiillane.
Enamasti on brasiillased väga jutukad, kuid mis puutub kodusse või perekonda, siis see on eraasi, ja tuttavatega seda ei arutata.
Brasiilased on suured pidutsejad. Eriti palju rahvast tuleb kokku karnevalideks. Samuti meeldib neile vaadata televiisorit.
Üksteise poole pöördumiseks kasutavad inimesed perekonnanimesid.
3. ÄRIPRAKTIKA.
3.1. Ärikohtumised
Peaks vältima ärikohtumist karvenali aegu. Alati peab leppima kokku kohtumise aja vähemalt 2 nädalat ette.
Tööaeg on ametlikult 8.30-st kuni 17.30-ni, kuid tegelikult alustatakse tööd hommikuti hiljem ja seetõttu ka töötatakse õhtul kauem. Kokkusaamised tuleks leppida keskpäevale või 15-17 vahele.
Kuna brasiillastele on väga tähtsad isiklikud suhted, ajavad nad ka äri isiklike suhetele kaudu. Kui olete aga väljaspoolt, siis on soovitatav palgata kontaktisik, kes viib teid kokku õigete inimestega. Arvestama peab suurte raha ja aja ressursside kulumisega enne, kui tekivad pikaajalised koostöö vahekorrad . Agressiivne äri ei toimi Brasiilias. Nad mõtlevad kaua ja teevad koostööd ainult inimestega, kes neile meeldivad.
3.2. Läbirääkimised
Tuleb olla kannatlik, sest tuleb teha mitmeid reise enne kui sihile jõuab. Läbirääkimiste ajal olge valmis kõiki lepingu tahke arutama pigem ühekorraga kui järk-järgult. Soovitav on olla paindlik ja mitte võtta endale siduvaid kohustusi. Võidakse pikalt keerutada pealtnäha kõrvaliste asjadega. Ei tohi olla pealetükkiv, tuleks hoiduda vastasseisudest ja varjata oma tülpimust. Brasiillased tahavad teha äri isikuga , mitte firmaga . Lepingu sõlmimisel peaks olema brasiillasest notar , advokaat või raamatupidaja . Mõnikord võib jutt minna elevaks ja käiku tulevad käed ning vahelehüüded. Brasiillased ongi emotsionaalsed ning räägivad tihti kätega. Aga see ei ole mõeldud kui agressiooni märgina, pigem peaks see näitama, et jutt tuleb südamest.
Jalgpall on väga tähtis. See on alati hea jutu edendaja.
Peaks meeles pidama , et Brasiilased peavad end ameeriklasteks, ning Argentina on nende rivaal .
3.3. Ärisõprade võõrustamine
Valima peaks preztiisika restorani. Söögi ajal ei aeta äriasju. Äri juttu ei räägita enne kohvijoomist. Bankette peetakse pigem klubis kui kodus, viisakas oleks jääda vähemalt 15 minutit hiljaks. Kella 4 ja 5 vahel pakutakse tavaliselt väikest einet- kooke, küpsiseid, karastusjooke.
Seltskondlik söömaaeg toimub kella 19-22 vahel .Pidulik õhtusöök võib kesta kuni kella 2ni öösel, kuid pole ka haruldane , kui see kestab kella 7-ni hommikul .
4. PROTOKOLLILISED KOMBENÕUDED
4.1. Tervitamine
Tervitamisel võidakse olla tundeküllased. Alguses on käepigistused, kuid kui on juba ärisuhe, siis kallistused. Viisakas on suruda kõigi kätt nii saabudes kui lahkudes.
Kui kellegil on au- või ametinimi, näiteks doktor, siis tulebki seda kasutada. Teiste ärituttavate puhul kasutada perekonnanime . Iinimesed võivad ennast vahel tutvustada aunimetuse ja eesnimega.
4.2. Zestid
Suheldes ei hoia brasiillased peaaegu üldse distantsi . Pikema jutuajamise jooksul haaratakse ilmtingimata kinni kas käest, käsivarrest või õlast. Sellisel juhul ei tohiks tõmbuda eemale. Kui soovite kedagi enda poole kutsuda, siis tuleb käe peopesa allapoole pöörata ja siis näpuga teha enda poole kutsuvaid liigutusi. Näpuotste nipsutamine lõua all tähendab ,et nipsutaja ei oska küsimusele vastata
4.3. Rõivastus
Brasiilia on troopikamaa, seetõttu on soovitav kanda naturaalsest kiust kangaid . Brasiilias on südatalv juulis, ja südasuvi jaanuaris.
Vestiga ülikond tähendab, et tegemist on ärijuhiga. Vestita ülikonda kannavad lihtametlikud. Rõivastuses tuleks välitida rohelise ja kollase kombinatsiooni ( need on Brasiilia lipuvärvid). Ärinaistel on väga tähtis konservatiivselt riietuda. Igasugune vääratus võib maksma minna koostöö. Samuti on tähtis maniküür.
Teksapükse kannavad noored. Ärimehe vabaja rõivad võiks olla viigiteta püksid ja pikkade varrukatega särk.
4.4. Kingitused
Vältida tuleks mustade ja purpurpunaste asjade kinkimisest, sest need on leina värvid. Mitte kinkida nuge, sest see on sõpruse katkestamise võrdkuju. Mitte kinkida taskurätte, sest see on südamevalu sümbol. Esmakohtumisel ei ole vajalik kingitus, pigem teha välja lõunasöök või lants.
Kingituse üleandmine võiks toimuda peale äroikohtumise ametilikku osa. Parim aeg on siis, kui lõõgastunud seltskonnaelu on hoo sisse saanud. Võib kinkida elektroonikat, nimelisi sulepäid. Kui oled kutsutud koju, siis on see tähtis sündmus. Kaasa tuleks võtta kingitus, näiteks kompvekid või soti viskit . Kui perekonnas on lapsed, peab ka neile viima kingitusi.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võin öelda, et referaadi koostamine oli huvitav ja arendav . Sain mitmeid teadmisi Brasiiliast ja brasiillaste kommetest. Eriti meeldis uurida äripraktikat ja protokollilisi kombenõudeid.
Avastasin mõningaid sarnasusi Eestiga . Näiteks võiks tuua ühe väärtushinnangu - seltsondlike ürituste ja televiisori vaatamise. Erinevusi oli mitmeid. Näiteks on eestlased pigem külmad ja hoiavad rääkides distantsi. Samuti ei ole eestlastele omane hilineda ärikohtumistele.
Arvan, et see lähendas mind selle riigiga ja tekkis tahtmine ka ise kunagi Brasiiliat külastada.

KASUTATUD KIRJANDUS

Lewis, R.D. Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: TEA 2003

Morrison, T. Conaway, W.A.Maailma äri ja kultuuri käsiraamat. Tallinn: TEA 2002

Douress, J.J..Conaway, W.A. Rahvusvahelise äri teejuht. Tallinn kirjastus 2000

http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 123 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

123 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dispire Õppematerjali autor

Põhjalik referaat Brasiilia kohta.

brasiilia referaat

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia

Sarnased õppematerjalid

docx

Brasiilia referaat

Kool Klass/Eriala Eesnimi Perekonnanimi BRASIILIA Referaat Linn 2009 Sisukord Brasiilia riik..........................................................................................3 Majandus.........................................................................................4 Kultuur.............................................................................................6 Inimesed..........................................................................................7 Keel ja kehakeel...................................................................

Geograafia

doc

Inglismaa

TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö Agnes Lukats INGLISMAA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2004 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Demograafiline olukord..........................................................................................................4 1.2 Valitsusvorm......................................................

Kultuurilugu

docx

Belgia referaat

TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin Brasiilia referaadi teemaks, kuna tahtsin täpsemalt teada kuidas nende kultuuris inimesed käituvad ja milline nende kultuur on. Sõbranna käis mul Belgias ja see tundus endalegi huvitavana. Seoses teema valikuga sain rohkem teada Belgiast ja kui ka rahvast kes seal elab. Sekretäril on vaja teada erinevate maade juhtimisstiili ja ärikohtumisistel on vaja teada, kuidas seal maal asjad käivad. Arvan ,et need teadmised võivad mulle ka töö juures kasulikud olla. 2 1. Üldine taustainfo Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 309 725 (1. jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesrii

Ärieetika

docx

Lõuna-Korea ärietikett

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Bruno Meder RP131 LÕUNA-KOREA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2013 SISUKORD 1Üldine taustinfo......................................................................................................................... 1.1Pealinn................................................................................................................................ 1.2Rahavastik ja religioon.....................................................................

Klienditeenindus

doc

Türgi

TALLINNA MAJANDUSKOOL TÜRGI Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Türgi taustainfo............................................................................................................................4 1.1 Majandustase ja riigi poliitiline olukord................................................................................4 1.2 Loodus................................................................................................................................... 5 1.3 Riigipühad..............................................................................................................................5 2. Ajalugu............................................................................................

Klienditeenindus

doc

Brasiilia majandus

(Kool) BRASIILIA MAJANDUS Referaat (nimi) (klass) (juhendaja) (LINN 2010) SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS.....

Geograafia

doc

Itaalia etikett ja tavad

ITAALIA VALITSUS- Itaalia on mitmeparteiline parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb VORM kahest seadusandlikust kojast. Riigipeaks on president ja valitsust juhib peminister. KEEL Itaalia keel on riigikeeleks, kuid siin kõneldakse palju murdeid. Ärimehed oskavad ka inglise keelt. USK Riigiusku ei ole, aga rahvas tunnistab ülekaalukalt roomakatoliiklust. MIDA Subjektiivsed tundmused on tõetunnetamisel tähtsamad, kui usk mingisse TUNNISTAVAD ideoloogiasse või objektiivsetesse tõsiasjadesse. Siiski varjutab kiriklik ITAALLASED ideoloogia peaaegu kõiki asjatoimetusi. Vaid kõrgharidusega itaallasel on TÕENDIKS kombeks oma väidete toetuseks fakte tuua. MILLEST Üksikisik vastutab oma otsuste eest, aga tihtilugu oodatakse, et ta alluks ka LÄHTUTAKSE perekonna huvidele. Igaüks on vaimustunud o

Teenindus ja müük

doc

Türgi kultuur ja ärietikett

1. ÜLDINE TAUSTAINFO Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Geograafiline asukoht Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Pealinn Ankara 70 586 256 (2007) ,Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%), Rahvaarv, Keskmine eluiga on 72 aastat; 85% türklased, elab ka kreeklasi, demograafiline olukord armeenlasi, juute, araablasi, ku

Teenindus ja müük

Rohkem sarnaseid