Kultuuridevahelised erinevused suhtlemisel (3)

Kultuuridevahelised erinevused suhtlemisel
Inimeste mõtteviisi vormitakse kultuuriliselt juba lapseeast peale. Seetõttu käituvad maailma rahvad väga erinevate tavade kohaselt. Mõnikord on erinevused naljakad ja lõbusad, kuid võib tekkida olukordi , mil seetõttu tekivad vääritimõistmised ja konfliktid. Kultuuridevahelised probleemid ei teki niivõrd kohalike tavade mittetundmisest, vaid väärtushinnangute pinnalt.
Kultuuride võrdlemisel tehakse teatud üldistusi ja sellega kaasneb risk stereotüüpide tekkeks. Stereotüüp iseenesest ei ole halb, kuna aitab inimesi rühmitada ja vältida info üleküllust. Igale inimesele tuleks siiski läheneda individuaalselt ja ilma eelnevate ootuste ning hinnanguteta. Kultuuride erinevust tuleb võtta optimistlikult. Esialgse segaduse vaibudes võid märgata kindlaid suundumusi ja järjepidevust. Teiste rahvaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juhtudel ei teki suhtlemisel ületamatuid probleeme.
Lihtne on teistes maades viibides kergesti ja enesele teadmata teiste usku riivata sobimatute kommentaaride või käitumisega. Tuleks oma uue ajutise asumaa religioosse tausta kohta huvi tunda juba enne kodust lahkumist . Emotsioonid, mis tekivad võõra kultuuriga kohtudes võivad olla erinevad. võib selguda, et varasemad õpitud hoiakud ja eelarvamused , kuidas teistega tuleks käituda, ei pea paika. Võõraid kombeid võid tundma õppida ka juba välisriigis olles. Viisakas küsimine kohalike kommete kohta on alati tunduvalt parem kui teadmatuses ebasünnis käitumine.
Selleks, et võõras kultuurikeskkonnas suuremate probleemideta hakkama saada tasuks viisakusele tavalisest veidi rohkem tähelepanu pöörata, siis on uude ühiskonda sulandumine lihtsam. Näiteks tuleks endale selgeks teha, millal ja mille üle naerda sobib. Kuigi Euroopas ringi reisides saab enamasti hakkama inglise keelega, on siiski mõistlik omandada kohalikus keeles vähemalt igapäevaselt kasutatav sõnavara. Inimesed on meelitatud , kui pöördud nende poole kohalikus keeles, esialgu kasvõi paari lihtsama sõnaga. Kas ja kuidas üksteisele õlale patsutada, kedagi emmata, kätt suruda, võib eri kultuurides vägagi suuresti erineda. Euroopas on riike, kus meie jaoks harjumatu põsemusi on tavaline sõbralikkust väljendav žest, näiteks Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Itaalias, Hispaanias.
Tasuks endale meelde tuletada, et väliskülalised ei ole “ kollid ”, keda peaks kartma, vaid sageli avatumad ja vahetumad inimesed, kui meie oma argipäevaelus suhtlemisel. Niisama vahetult ja viisakalt nendega ka käituma paeks. Vahetevahel näivad nad meile võib-olla liiga temperamentsed, isegi agressiivsed või vastupidi, liialt vaoshoitud, kinnised, siis teame, et igal rahvusel on oma “rahvuslik iseloom”, mis eristab kultuure kolme põhilisse kultuuriruumi:

• lineaar-aktiivsed kultuurid (vaoshoitud, kannatlikud, vaiksed , armastavad privaatsust);
  
• multi-aktiivsed kultuurid (jutukad, uudishimulikud, suured suhtlejad, kontaktsed);
  
• reaktiivsed kultuurid (kontaktsed, kuid väljapeetud, väärikad, kannatlikud, head kuulajad).
  

Saab eristada ka näiteks mehelike ja naiselikke kultuure. Meheliku kultuurid on ennastkehtestavad, võitlusaltid, nende eesmärk on võit. Naiselikud kultuurid hindavad nn pehmeid väärtusi, nende eesmärk on head suhted. Sellest hoolimata soovivad mõlema kultuuri esindajad olla edukad . Veel on olemas individualism ja kollektivism . Osad kultuurid on harjunud töötama koos ja otsustama kollektiivselt. Osad kasvatavad „sooloesinejaid“. Ärgem unustagem hierarhiat: kas teie vastas istub Suur Pealik või tema alluv või hoopis Esimene Võrdsete Seas, üksteist väärtustava rühma volitatud esindaja.
Rahvused erinevad veel selle järgi, kes on rohkem orienteeritud: on dialoogile, st rohkem suhetele, avatumad suhtlejad, emotsionaalsemad: kõik Vahemeremaade rahvad- itaallased , hispaanlased, prantslased , jne. Või rohkem suunatud faktidele, täpsetele reeglitele, ettekirjutustele, nendeks on britid, skandinaavlased, Põhjaameeriklased, sakslased , šveitslased, jne.
Tundes selliseid erinevusi ja osates neid arvestada, kulgeb suhtlemine kindlasti loomulikult. Inimlikkus aitab ületada kultuuribarjääre: olla avatud, sõbralik, lahke , nautida suhtlemist ja kõige olulisem- huumoriga saada üle kultuurishokist ja ettetulevatest “apsudest”.
Kultuurišokk
Kultuurišoki saab jagada kaheks, esiteks uudne tänavapilt ja teistsugused inimesed ning teiseks sisseelamine. Sisseelamine põhineb peamiselt sellel, et saada aru kuidas saavutada võimalikult väikese aja ja närvide kuluga vajalik tulemus. Kultuurišoki all üldiselt mõeldakse pinget, mis on põhjustatud tuttavate tähenduste kadumises. Tavaliselt on reageering sellele vaenulik võõramaa ja rahva suhtes, toimub endasse tõmbumine ja eraldatuse soov. Olenevalt inimest, möödub see etapp erinevalt. Mõnel kulub šokist üle saamiseks nädal või paar teisel aga kuu.
Võõras kultuur erineb vähemal või suuremal määral tuttavast ja sellega tuleb tahes või tahtmata kohaneda, tavaliselt toimub see iseenesest ja endalegi arusaamatult, üks hetk sa lihtsalt tunned , et sind ei häirigi enam see ümbritsev tundmatu. Võõrasse riiki reisides on väga tähtis osata keelt, see teeb kohanemise palju lihtsamaks, sest võõras kultuuris elav inimene on ikkagi tegelikult samasugune inimene nagu sina isegi, aga selle arusaamiseni jõuad sa alles siis kui sa suudad taga suhelda keeles mida te mõlemad valdate ja saate oma mõtteid ja tundeid selgemalt väljendada. Veel on tähtis enne reisile minekut teha nn taustauuringut, siis sa oskad ennast ette valmistada selleks, mis sind ees ootab. Näiteks kui sa enne Indiasse reisimist ei ole teadlik sealsest kohalikust räpasest elukultuurist tänavatel ja ka elukohtades, siis võib selle fakti avastamine kohapeal valmistada palju suuremat šokki, kuigi see šokk saabub nii või naa, aga seda saab siiski ennetades vähendada.
Kultuurišokk on ka põhjustatud tuttavate märkide ja tähenduste kadumises sotsiaalses suhtluses . Näiteks teeninduses ja kauplemises. Inimesed võivad tunduda isegi liiga viisakad või siis liiga pealetükkivad ja sa tunned ennast nurkasurutuna, kuna sa ei taha ju midagi halvasti öelda ega teha, aga samas pole sul õrna aimugi kuidas sellest olukorrast viisakalt väljuda. Näiteks müügimehed. Meil Eestis on hästi kui mõni müüa enda abi üldse pakkuma suvatseb tulla, tavaliselt on nad kadunud kuskile riiulite taha, aga näiteks lõunamaades on kaupmees sul juba täna peal vastas ja teeb sulle juba varakult selgeks mida sul poest vaja oleks, mis sest, et sa ise pole suutnud selle asja soetamisse veel mõeldagi. Müügimehest vabanemine näib aga lootusetu üritus, aga kõige hullem protsess on alles ees, kui sa otsustad midagi osta, siis tuleb läbi teha kohustuslik kauplemise protsess ja sellest keeldumine ja tema esmase hinnapakkumisega leppimine võib osutada tema jaoks solvanguks, sest ta ei mõista miks sa ei taha temaga kaubelda .
Kuid viibides selles tohuvabohus juba mõned päevad, tunned sa end juba rahulikumana ja lõpuks hakkad sa nautima seda eripära ja see tundub heas mõttes karastav ja huvitav, šokk on möödas ja sa saad hakata nautima oma puhkust või elu selles erilises paigas.
3