1. Võidurelvastus: Võidurelvastumine oli riikide püüe saavutada järjest võimsamat ja suuremat relavastust. Võidurelvastumine toimus USA ja NSV liidu vahel. USA ehitas esimese tuumarelva. Kui NSV liit sellest teada sai, hakkas ka NSV liit relvi juurte tootma. Ehitati tuumarelvi, ABC relvi jne. Võidurelvastamine muutus mõttetuks, sest ehitati kogu aeg võimsamaid relvi juurde. Lõpuks olid relvad nii võimsad, et neid ei julgetud kasutada. Tagajärjed: Mõlemad riigid raiskasid võidurelvastamise peale suuri summasid. Kumbi riik ei saanud sõjas võimsaid relvi kasutada. Relvad jäid kasutamata . Riigid jäid vaesemaks. 2. 2) Läti, Eesti 3) Austria 3. Mida nim. heaoluühiskonnaks? Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille
maailmasõda? 4. Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna? 5. Kirjelda kriise maailmas 1970. aastal. 6. Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda? 7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004. 8. Külm sõda. 9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel? 10. Raudne eesriie 11. Miks puhkes külm sõda (+ millega algas) 12. Berliini blokaad 13. NATO 14. Võidurelvastamine 15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil? 16. Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külma sõja perioodil ning anna lühi kirjeldus. 17. Kas pingelõdvendus oli paratamatu? 18. Millega lõppes külm sõda? 1. Heaoluühiskond on ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus. Heaoluühiskond kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides. 2. Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades
1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, 2: 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias. I Maailmasõja puhkemise eeldused: # Olid loodud suurriikide sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit. # Ühiskonna hoiak oli muutunud sõdade suhtes soosivaks, levisid sotsialistlikud ja kommunistlikud ideed. # Kiire sõjatehnika areng, võidurelvastamine, raudteede areng. *Inglise-Buuri sõjas (1899-1902) raskekuulipildujad *Vene-Jaapani sõjas kiirlaskerelvad, miinipildijad, sidevahedid Saksamaa huvid Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari huvid Kolmikliidus (Oli rahvuslikult killustatud):
novembril 1982 Brežnev riigijuhina Leonid oli neostalinist → ei kiitnud heaks Hruštšovi Stalini isiku kultuse paljastamist ja hakkas rahvast tagasi raamidesse suruma Välismaailmaga suhtlemise valvamine ja piiramine Teisitimõtlejate repressioon Lastele maast madalast kommunistlikku ideoloogia sisendamine (oktoobrilapsed, pioneerid) Suur panustamine sõjatööstusesse, mille tagajärjel tekis tarbekaupade defitsiit Välispoliitikas jätkus külm sõda ja võidurelvastamine ← Juri Vladimirovitš Andropov Lapsepõlv Sündis 15.juunil Mineraljnõje Vodõ lähistel Nagutskoyes Venemaal Pärit raudteelase perekonnast Pärit rikkamast kasaka-aadli Haridus 1936. aastal lõpetas Rõbiniski Veetransproditehunikumi Samal aastal alustas õpinguid Petrozavodski Riiklikus Ülikoolis Lõpetas NLKP KK Kõrgema Partei kooli Poliitlise karjääri algus 1938-39 → Üleliidulise Komminustliku Noorsooühingu Jaroslavi Oblastikomitee esimene sekretär
Usa suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib ametlikult lugeda külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatliku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll otseses sõjategevuses , kuid üritasid oma üleolekut majanduses , poliitikas kultuuri ja teaduselus maksma panna. Toimus võidurelvastamine. 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia , Holland ja Luksemburg koostöölepingu kuna aga osalisi oli liiga vähe liitusid hiljeb 10 euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega Põhja-atlandi Lepingu Organisatsiooni. 1949 aprill NATO Kui ühte osalist rünnatakse tulevad teised appi. Sõjalise koostöö kõrval arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks olid siin Prantsusmaa ja Saksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud
Saksamaa keisririik loodi peale Prantsuse sõda. Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia: 1879. a. - Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. - Ühines Itaalia. Antant(Liitlasriigid) - Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa 1893. a. Venemaa-Prantusmaa liidulepingu sõlm 1904. a. Prantsusmaa-Inglismaa leping 1907. a. Inglise-Venemaa leping. Lepingutes jagati territooriumeid. 3. (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastamine Uuendused ühes riigis paneb teisi samamoodi uuendama. Raudtee aitas tuua vajalikku abiväge sõduritele(nt toitu) Kuulipilduja leiutamine - Hiram Maxim. Kuulipilduja võis asendada mitut meest. Sõjalaevastik uueneb(Dreadnought) - inglaste välja töödetud sõjalaev Mürkgaas 4. Rahvuslikud vastuolud ja natsionalismi kasv Austria-Ungari ja Venemaa püüdsid laiendada mõjusfääre Balkanil.
· Uus võib ka olla unustatud vana · Ausse hakati tõstma traditsioonilisi väärtusi · Algas konsrvatiivne revolutsioon Uuskonservatiivide põhiideed: · Ühiskond on kaugenenud põhiväärtustest, eelkõige vabadusest · Inimesed on liigselt sattunud sõltuvusse riigipoolsest abist ja langenud õpitud abitusse · Inimestele tuleb anda vabadus ise endaga toime tulla · Tüleb lõpetada järeleandmised kommunistlikele riikidele ja suurendada sõjalisi kulutusi (uus võidurelvastamine) Monetarism: · Valitsus saab mõjutada majandust ainult ringluses oleva raha kaudu · Valitsuse peamine eesmärk pole võitlemine tööpuudusega, vaid inflatsiooniga · Valitsus peab ajama ranget rahapoliitikat · Makse tuleb majanduse ergutamiseks vähendada Milton Friedman monetarismi eestkõneleja Suurbritannia: · 1979 võitsid valimised konservatiivid · Peaministriks sai Margaret Thatcher (Raudne Leedi) ( I nais peaminister euroopas) Konservatiivide poliitika:
# Saksamaa (keiser Wilhelm II) soovis juhtpositsiooni Euroopas. # Balkanil soovisid mõjujõudu nii Austria-Ungari (keiser Franz Joseph) kui Venemaa (tsaar Nikolai II). # Teadlikult ei tahtnud ükski riik sõda, va sõjaväelised ringkonnad. I ms puhkemise eeldused: # Olid loodud suurriikide sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit. # Ühiskonna hoiak oli muutunud sõdade suhtes soosivaks, levisid sotsialistlikud ja kommunistlikud ideed. # Kiire sõjatehnika areng, võidurelvastamine, raudteede areng *Inglise-Buuri sõjas (1899-1902) raskekuulipildujad *Vene-Jaapani sõjas kiirlaskerelvad, miinipildijad, sidevahedid
kasvas rahva rahuolematus ja dissitentide kasv. 2)Välised: 1979 Afganistani tungimine ; Lääs boikoteeris Moskva olümpiamängudel ; NL vastu algas sissisõda ; edutu sõda kurnas NL poliitiliselt, majanduslikult ja moraalselt ; katoliku kiriku mõju. -USA poliitilised alused: pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, toetama võitlust kommunismi vastu ; NL tuleb majanduslikult nurha suruda ; Kõrgtehnoloogia võidurelvastamine. -NL kaotas külma sõja, sest: USA toetas kommunismi vastu võitlevaid liikumisi kogu maailmas ; USA majandussõda NL vastu(kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi piiramine NL-tu, ei lasnud NL-l tehnoloogiat varastada) ;naftahindade allasurumine ja Siberi-Eur gaasijuhtme ehituse takistamine ; NL kaotas rahvusvahelise autoriteedi ; Usa võidurelvastumine ; NL sisepoliitiline kriis. -NL Gorbatšovi ajal(1985-1991): Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985, algatas
allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalike vahendeid. Seda, peaaegu pool sajandit kestnud sõda nimetati külmaks sõjaks. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku ida- ploki ja lääneriikde vahel aastail 1945-1990. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külmasõja põhivormid: - 30 - a) Võidurelvastamine see puudtas nii tuuma, kui tavarelvastust. USA-l oli ülekaal tuumarelvades NSV liidul aga tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, Varssavi Lepingu Organisatsoon jne). b) Ideoloogiline võitlus NSV Liidu propaganda püüdis tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturu ühiskonna väärtusid
Ta koosneb nimedest, mis tähendavad asju, ja nende vahelisest seosest. -) Lause on mõttekas siis, kui ta väidab asja olemasolu või siis olematust. Elementaarlausete ühendamisel moodustub lause tõeväärtus teda moodustavate lausete tõeväärtustest. -) Väide on tõene siis, kui sugeneb "mingi lauses kokkuseatud" asjaolu. -) Uus-positivistid koos Ludwigiga on kritiseerinud seda, et teadus on täis mütoloogilisi väljendusi. Postpositivism * Kui võidurelvastamine tõi inimkonnale ABC relvad (Atom-, bio- ja keemia relvad), siis inimesed, eriti teadlased hakkasid kahtlema, kas siiski teadus on nii hea, kui enne seda arvati olevat. * Postpositivism on positivismi eitav teadusfilosoofia ning postpositivistid jagunesid internalistideks ja eksternalistideks. -) Internalistid toetusid teadmiste immanentsetele ehk olemuslikele seadustele. -) Eksternalistid uurisid, kuidas teadmiste kasvu mjutavad sotsiaalsed ja psüühhilised tegurid. Thomas Kuhn
annaabi.ee 
