Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu. Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada. Veelgi enam kahju tekitas NSV Liidule Reagani edu naftahindade allasurumisel. See mõjus laastavalt nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettireziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ning NSV Liidul jäi saamata tulu relvakaubandusest
NSV Liidu ja USA võitlusareeniks kujunes Afganistan USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid (modžaheede) relvadega, õhutõrjerelvadega NSV Liit oli sunnitud alistuma ja lahkuma Vastasseis Kesk- ja Ida-Euroopas (Poola) • Reagan toetas poolakaid, varsutas Solidaarsust side- ja trükitehnikaga • USA majandussanktsioonid Poola suhtes • USA toetas ka teisi Euroopa vastupanuliikumisi USA majandussõda NSVL vastu Reagan keelas NSVL gaasijuhtme ehitamise Siberist Euroopasse Takistas NSV Liidul saamast head sissetulekut USA Ffirmadel keelati gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa Naftahindade allasurumine • Saudi Araabiasuurendas naftatootmist, mis viis hinna alla • NSVL ja tema marionettrežiimil polnud raha osta relvi, NSVL jäi ilma tulust relvakaubanudses
Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu. Prantsusmaa hinnad tõusid kuni 300% 1805'est kuni 1812 aastani. Napeloen üritas tagada blokaadi täesti aga ta ei saanud kuna Briti odavate kaupade nõudluse pärast.
Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu. Prantsusmaa hinnad tõusid kuni 300% 1805'est kuni 1812 aastani. Napeloen üritas tagada blokaadi täesti aga ta ei saanud kuna Briti odavate kaupade nõudluse pärast.
ja seejärel uuesti jalule saada. Poola vastupanuliikumist aitas ka USA välispoliitiline toetus. Ühendriikide survel oli Jaruzelski sunnitud vabastama mitmeid Solidaarsuse eest karistatud inimesi. Poola hakkas liikuma kaksikvõimu poole: üks võim kommunistidel ja vaimne võim Walesal ja Johannes Paulus II. Ühendriigid hakasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumist ka mujal maailmas, mis tõi kaasa kommunistide võimu kukutamisele ja raudse eesriide hukutamisele. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu Reagan takistas NSVL-il gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, keelates USA-l müüa selleks vajalikke juppe (viidates Poolas toimunule). Gaasijuhtme projekt saigi läbi kukutatud. Reagan veenis Saudi Araabiat nafta tootmise suurendamiseks, et vähendada nafta hinda. Tulemusena ei saanud NSVL enam relvi osta ja saamata jäi tulu relvakaubandusest. Lisaks piiras USA kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti ja nii ei olnud NSVL enam USA-ga samal järjel.
Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas Rootsiga Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal
2.2 Reagani korraldus USA salateenistusele varustada põrandaalune Solidaarsus side-ja trükitehnikaga, mis aitas sel aktiivselt tegevusse astuda. 2.3 Reagan kehtestas Poola suhtes maj.sanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. 1983.a Walesal Nobeli rahupreemia. 2.4 USA aktiivsem vastupanuliikumiste toetus, mis andis tõuke suurtele muutustele, põhjustades kommunistide võimu kukutamise Euroopas. 3. USA majandussõda NSVLi vastu. 3.1 Reagan takistas gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis tähendanuks sissetulekuallikas NSVLile. 3.2 Reagani edu naftahindade allasurumisel, suutis veenda Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda laastav mõju NSVLile. USA piiras oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVLi. 3.3 USA majandussõda viis NSVLi 1980.a keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumise uut etappi. 4
Prantsusmaa peavastaseks kujunes Inglismaa, kellega liitusid teised, kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed ja 1806. aasta oktoobris põrmustati Preisimaa. 1806. aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi, millega ta lootis Inglismaa põlvili suruda. Blokaad oli tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele, kuid ta suutis sellest üle olla, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega. Majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaa enda majanduselu - aastatel 1805-1812 tõusid hinnad kuni 300%. Preisimaa purustamise järel hakkas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, kust Napoleon väljus hiilgava võitjana. Venemaa palus rahu. Sama aasta suvel kohtusid kahe riigi keisrid Tilsitis ning sõlmisid rahulepingu. Napoleon arvas ekslikult, et oli saavutanud oma ammuse eesmärgi-püsiva liidu Venemaaga. Pärast Preisimaa ja Austria sõjalist purustamist saavutas Prantsuse impeerium oma
kommunismi vastu. 2. NSVL tuli majanduslikult nurka suruda – peatada sissetulekuallikad. 3. Uus võidurelvastumise laine. USA toetus nõukogudevastasele liikumisele • USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid moodsate relvadega ja õpetas neid välja. • Liikumist „Solidaarsus“ varustati moodsa side- ja trükitehnikaga. • Poola vastupanu liikumist aitas ka USA avalik välispoliitiline toetus ja majandussanktsioonid. Majandussõda NSVL vastu • Reagan takistas uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse; • Nafta hindade allasurumine => 1980ndate keskpaigaks oli NSVL pankrotis 1987. a. kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Nõukogude vägede lahkumine Afganistanist 1988.a Külma sõja lõpp • Põhimõtteliselt lõpetas külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu
ja tagajärjed? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning hakkab hävima. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid. Majandusprobleemid said alguse 1970ndatel aastatel süvenenud stagnatsiooni tagajärjel. Suuremat rõhku pandi sõjatööstusele ja majandusliku efektiivsuse poolest võis liitu võrrelda juba arenguriigiga. Majanduslanguse põhjuseks on kindlasti ka USA majandussõda. Reagan takistas NSV Liidu uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, surus alla naftahindu, vähendas relvakaubandust ja üritas piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kõik see mõjutas oluliselt NSV Liidu ning sotsialismileeri majandust ja viis selle 1980. aastate keskpaigas panktrotti. 1985. aastal tuli NSV Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riigis tegema ümberkorraldusi, lootes vabaneda riiki piiravast madalseisust. Perestroika, mida ta viis läbi
Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid e modzaheede moodsate relvadega. Teiseks oluliseks vastasseisuks oli Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Reagan kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. Tekkis kaksikvõim, kus jõud kuulus kommunistidele, vaimne toetus aga Walesale nind paavstile. Ühendriikide majandussõda NSVL vastu: Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Reagan surus alla ka naftahinnad. USA-l õnnestus veendaSaui Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda. Lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi NSVL-i Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSVL 1980. aastatel pankrotti. Võidurelvastumise uus etapp:
Üks suuremaid lahinguid toimus 1805. aastal Austerlitzi all. Meresõjas olid Napoleoni vastased. 1805. aastal toimus Trafakgari merelahing, kus Inglise- Hispaania ühendlaevastik admiral Nelsoni juhtimisel purustas Prantsuse laevastiku. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teha? 1) Rahva rahulolematus võimul olijate vastu 2) Napoleoni andekus ja isiklikud ambitsioonid 3) Populaarsus sõdurite seas 4) Katoliku kirikuga suhete parandamine IV Majandussõda Inglismaa vastu (lk 86) TV 75 Selgitage, miks kuulutas Napoleon Inglismaa vastu välja kontinentaalse blokaadi. Pärast seda, kui Trafalgari merelahingus purustas Inglismaa Prantsusmaa laevastiku, otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda kontinentaalblokaadiga. Uue laevastiku ehitamine oleks olnud liiga kulukas ja aeglane ning Napoleon lootis, et niimoodi suudaks ta Inglismaa alistada. Kirjeldage, kuidas mõjus kontinentaalblokaad Prantsusmaad ennast.
riigiasjadega tegelemisest niigi. -Partei ja valitsus oli -Johannes Paulus II korrumpeerunud. Kuulutas ja kutsus rahvast -Dissidentlus endaga kaasa vabadusele -Rõhk oli sõjatööstusel seega -Streik Poolas majanduslik seis polnud hea -Majandussõda USA ja NL-i -Tehnoloogia mahajäämus vahel -Uus võimurelvastumise laine - 1. Millised sammud oleksid võinud NL-i päästa? Oleks võinud keskenduda majanduse mitmekesisusele. Ressursside raiskamine. Kogu vale majandussüsteem oli see, mis
Läänemaailma majanduslangus tõi kaasa pessimismi ja vaimse surutise. Roland Reagan- majanduspoliitika aluseks arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine kärbib majanduse arengut. Alandada makse. Mõne aastaga taastus Ameerika Ühendriikide majandus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, sissetulekud suurenesid. Taksitas uue gaasijuhtme rajamist Siberist euroopasse, kuna see oleks kujunenud suureks sissetulekuallikaks. Usa majandussõda viis NL nö pankrotti. Reagan alustas võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSVL sammu pidada. Tähtede sõda ristitus programm- Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide kaitsekilp. 1980.aastate lõpuks oli selge, et USA on võidurelvastumise võitnud. NSVL Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka idaplokiks nimetada. Idaplokki kuulusid Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania,
1. Sõjaliste ohtude ümbermõtestamine 1.1 Tavasõdade ähvarduse vähenemine Riigid üritavad rohkem üksteist manipuleerida, kaheriigi konflikti vahel nt. boikoteeritakse üksteist. 1.2 Madala intensiivsusega konfliktide esiletõus · Terrorism Norra massitulistamine juulis 2011. · Majandussõda Venemaa ähvardused Ukrainal gaas kinni keerata · Väljast toetatud sissisõda USA toetab Afganistaanis ,,demokraatia juurutamist" · Propagandasõda Peale pronksööd toimunud Eesti vastane propaganda Venemaa poolt. 1
Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid e modzaheede moodsate relvadega. Teiseks oluliseks vastasseisuks oli Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Reagan kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. Tekkis kaksikvõim, kus jõud kuulus kommunistidele, vaimne toetus aga Walesale nind paavstile. Ühendriikide majandussõda NSVL vastu: Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Reagan surus alla ka naftahinnad. USA-l õnnestus veendaSaui Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda. Lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi NSVL-i Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSVL 1980. aastatel pankrotti. Võidurelvastumise uus etapp:
Afganistanis. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettreziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv.
aasta juulis Tilsitis Napoleoni ja Aleksander I vahel. See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadust Lääne-Euroopas. Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas, vallutades sõjas Rootsiga (1808-1809) Soome. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku Euroopa jagamises mõjusfäärideks. Geriljasõda hispaanias: -majandussõda ingl vastu sundis napoleonit tungima portugali ja hisp -1808 kevad tungis 100 00meheline pratnsuse armee üle püreneede -puhkes rahvaülestõus madridis, Carlos V loobus troonist, uus kuningas Fernando VII -napoleon sundis carlose troonist loobuma, uus kuningas Joseph -puhkes rahvaülestõus fernando toetuseks, see sidus prantsuse sõjaväe pikaajalisse partisanisõtta- geriljasse Reformid saksamaal: -pärisorjuse kaotamine enamikus saksa riikides
kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada. Veelgi enam kahju tekitas NSV Liidule Reagani edu naftahindade allasurumisel. See mõjus laastavalt nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettireziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ning NSV Liidul jäi saamata tulu relvakaubandusest. Lisaks suutsid Ühendriigid oluliselt piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSV Liidu 1980. aastate keskpaigaks pankrotti. NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSV Liit Ühendriikidega sammu pidada. Eriti laastavalt mõjus NSV Liidule 1983. aastal välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Tähtede sõjaks ristitud programm tekitas NSV Liidus paanika, katsed ameeriklastega sel ajal sammu pidada kukkusid läbi. 1980
Usa kehtestas Poola suhtes majandusaktsioonid, mis nõrgestasid riiki veel rohkem. Lech Walesa vabastati vangistusest ja sai rahupreemia 1983. · Ühendriigid hakkasid tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk ja Ida- Euroopas ning NSVL-is. See oli tõuge muutustele, mis kukutasid mõne aasta pärast kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. III Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu · Reagan kukutas läbi gaasijuhtmeprojekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat · USA veenis Saudi-Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda · USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu · Tulem: NSV Liit on pankrotis 1980. Aastate keskpaigas IV Võidurelvastamise uus etapp · Tähtede sõja uus programm: luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile.
kaardilt. Kokkuvõttes koosnesid Napoleoni sõjad seitsmest erinvast sõjast, millest ühes, majandussõjas Inglismaa vastu, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Berliinis 1806.a, mis keelas Prantsusmaa liitlastelt ja sõltlasriikidel igasuguse kauplemise Inglismaaga. See mõjutas väga tugevalt Inglismaa majandust, kuid sellegipoolest suutis Inglismaa sellest kuidagi üle olla, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega ja hakates laevu kaaperdama. See majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaad ennast, hinnad tõusid kuni 300%. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid ka ajendiks suurte reformide ajastuteks Saksamaal. Üks keskne muudatus seoses nende reformidega oli pärisorjuse kaotamine suuremas osas Saksamaal. Tehti ümberkorraldusi ka riigi valitsemises ja kohaliku omavalitsemise alal, Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Tsiviilelus kaotati aadli eesõigused,
Afganistanis. 2. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. 3. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettreziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. 4. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. 5. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogiale ja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. Kokkuvõtteks: Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada
moodsa side- ja trükitehnikaga. Oluliselt aitas Poolat ka USA avalik välispoliitiline toetus. USA asus takistama uue gaasijuhtme ehitust Euroopasse Siberist, keelates USA firmadel ja nende filiaalidel Poolas müüa seadmeid gaasijuhtme jaoks. USA-l õnnestus veenda Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas oluliselt nafta hinda, seega ka NSVL ei saanud naftamüügist nii palju raha kui vaja olnuks. Kokkuvõttes viis USA majandussõda 1980. aastate keskpaigaks NSV Liidu pankrotti. Reagan alustas NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks võidurelvastumist kõrgtehnoloogia vallas ja siin ei suutnud NSVL tõepoolest sammu pidada, Eriti laastavalt mõjus NSV Liidule 1983. aastal välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Nn Tähtede sõda tekitas NSV Liidus paanika. 1980. keskpaigaks oli selge, et USA oli relvastuse võidujooksu võitnud. Lisaks ei suutnud NSVL isegi
Napoleoni tabas aga ebaõnn meresõjas. 1805.a. hävitas Inglise-Hispaania ühendlaevastik Nelsoni juhtimisel Trafalgari merelahingus Prantsuse laevastiku. 1806.a. kuulutati välja Inglismaa vastu majandus e. kontinentaalblokaad. Prantsuse liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule. 1807.a. sõlmisid Napoleon ja Vene keiser Aleksander I Tilsitis rahu sõpruse ja liidulepingu. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida ja Põhja-Euroopas vallutades 1809 Soome Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele
boikoteeris Moskva olümpiamängudel ; NL vastu algas sissisõda ; edutu sõda kurnas NL poliitiliselt, majanduslikult ja moraalselt ; katoliku kiriku mõju. -USA poliitilised alused: pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, toetama võitlust kommunismi vastu ; NL tuleb majanduslikult nurha suruda ; Kõrgtehnoloogia võidurelvastamine. -NL kaotas külma sõja, sest: USA toetas kommunismi vastu võitlevaid liikumisi kogu maailmas ; USA majandussõda NL vastu(kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi piiramine NL-tu, ei lasnud NL-l tehnoloogiat varastada) ;naftahindade allasurumine ja Siberi-Eur gaasijuhtme ehituse takistamine ; NL kaotas rahvusvahelise autoriteedi ; Usa võidurelvastumine ; NL sisepoliitiline kriis. -NL Gorbatšovi ajal(1985-1991): Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985, algatas perestroika e poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua
aastal antud Nobeli rahupreemia. Poola hakkas liikuma omalaadse kaksikvõimu poole, kus jõud kuulus endiselt kommunistidele, vaimne autoriteet aga Walesale ning Johannes Paulus II-le. Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu Üldiselt pidasid Lääne eksperdid NSV Liidu majandust küll vähearenenuks, kuid siiski stabiilseks. Reagan aga nii ei arvanud. Ta asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks. Viidates vägivallale Poolas keelati Ühendriikide firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Sellised sammud tekitasid teistes lääneriikides nurinat
nõrgestasid Jaruzelski režiimi, pidi vabastama mitmeid Solidaarsuse tegelasi, sh Walesa → omalaadne kaksikvõim, kus jõud kommunistidel, vaimne autoriteet aga Walesal ja paavstil hakati rohkem toetama ka vastupanuliikumisi mujal Eur-s ja NSVL-s → andis tõuke suurtele muudatustele, mis mõne a pärast kukutasid kommunistide võimu Eur-s ja rebisid raudse eesriide Ühendriikide majandussõda NSVL vastu: Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Eur-sse, viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa → gaasijuhtme projekt õnnestus läbi kukutada Reagani edu naftahindade allasurumisel – õnnestus veenda Saudi Araabiat rohkem naftat tootma → mõjus laastavalt NSVL-le ja tema marjonettrežiimidele, polnud raha relvi osta ja NSVL-l jäi saamata tulu relvakaubandusest
Afganistanis. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettreziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv
USA toetas Afganistani sõjas vastupanuliikujaid moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Toetati Poola Solidaarsust, kui too oli sunnitud põranda alla minema moodsa side- ja trükitehnikaga. 2. USA pidi NSVLi majanduslikult nurka suruma, lõigates ära tema tulud loodusvarade ja relvamüügist. Takistati uue gaasijuhtme ehitust Euroopasse. USA hakkas naftahindu alla suruma. Piirati kõrgtehnoloogia eksporti NSV Liitu. Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSV Liidu 1980 aastate keskpaigaks pankrotti. 3. USA pidi NSV Liidule peale suruma uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Ameeriklased alustasid utoopilist Tähesõdade programmi, mis pidi looma kosmilise kaitsekilbi lääneliitlaste kohal strateegiliste ründerelvade vastu. 1980 aastate keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on võidujooksu võitnud. Perestroika 1985 aasta märtsis saab partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov
Afganistanis. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettreziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv
USAs võimule tulnud Reagan kuulutas oma eesmärgiks ,,Kurjuse impeeriumi" (NSV liit) likvideerimise. Selleks 1. Toetas kommunismivastaseid liikumisi Varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid relvadega ja õpetas neid välja Aitas Poola vabadusvõitlejate organisatsiooni Solidaarsus, kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis nõrgestasid kommunistlikku reziimi ja Poolas kujunes sisuliselt kaksikvõim 2. Majandussõda NSV liidu vastu Takistas uue gaasijuhtme ehitamist Siberisse keelas USA firmadel müüa NSV liidule vajalikke seadmeid. Veenis Saudi-Araabiat suurendama nafta tootmist, et vähendada nafta hinda NSV liidu sissetulekud vähenesid 3. Tähesõdade programmi välja töötamine USA kavatses kosmosesse viia kaitsekilpi, mis oleks muutnud USA ja tema liitlased strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. NSV liit alustas selle peale
seda alles 1980ndatel. Reagani ajal hakati CIA abil Solidaarsusele tehnikat saatma Rootsi kaudu, sest Rootsist saadeti Poola põllumajandustehnikat. 1980ndate teisel poolel hakkas CIA abistama ka teisi Ida-euroopa riike, ka baltimaid. Lääne-euroopa riigid hakkasid moodsat relvastust afganistaani viima. Enne Reagani valitsemist olid USA presidendid olnud liiga haritud selleks, et NLi vastu väga rangeid meetodeid kasutada. Reagan nimetas NLi "Kurjuse Impeeriumiks." Ta alustas totaalset majandussõda. Seni ajani põhinesid NLi sissetulekud looduslike toorainete ja relvade ekspordil. (Maailmas olid relvade müüjateks USA, NL ja Rootsi.) Maailmas langetati nafta hinda, takistati kõrgtehnoloogia müümist NLi. Sotsialistlik riigid jäid selle tulemusena väga madalal tehnilise taseme juurde. Lõpetati ka NLi relvade eksport, näiteks Saudi-Araabiasse. Reagan kuulutas lisaks sellele välja ka "Tähesõdade programmi." NL oli sunnitud vastama millegi sarnasega
annaabi.ee 
