Aapo Ilves on eesti luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik. Töö sisaldab mehe elulugu ja töökäiku. Uurimus annab ülevaate ka Ilvese loomingust ning tunnustustest. 3 1. ELULUGU ,,FB kaanefotolt vaatab vastu karvane mees, vahva kaabu peas, üle õla mingi vana mööblitükk, kannipuu, püssikaba või muusikariista osa. Profiiliportreel on ta mikrofoni taga, seljas Juhan Liivi muuseumi särk. Üldlevinud kujutlusega Ilvesest sobivad need kaks fotot hästi." (Hanson, 2014) 3 KASUTATUD KIRJANDUS Ilves, A. 2001. Ema on kajaka juures. Väike Kirjastaja. Ilves, A. 1996. No Vot!. Innocent Books. Ilves, A. 2009. Tulen öösel sulle koju. Väike Kirjastaja. https://et.wikipedia.org/wiki/Aapo_Ilves 27. november 2017 https://tartu.postimees.ee/2966771/aapo-ilves-teeb-kavalat-turundust 27. november 2017 10
,, stseene rüütliajastust. M.Lermontov (1814-1841)- tuli luulesse Puskini jäljendajana* kuulus vene aristokraatiasse * sündis enneaegsena * elukutselselt kaadrisõjaväelane Poeemid: ,,saska" , ,,mtsõri" ,,tambori laekuriemand" , ,,deemon". Romaan: ,,meie aja kangelane" koosm 4st novellist, millel on 4 erinevat muinasjutustajat, kuid romaani kõigis jutustustes on üks peateg Petsorin, novellid ei ole kronoloogilises järjekorras, kuid ühendab raamjutustus Maksin maksimõtsi oma kujutlusega Petsorini iskust. ,,vürst varja", ,,salakauba vedaja", ,,bela", ,,lask" , ,,vadim" Nikolai Gogol (1809-1852) ukrainlane , isa töötas ametnikuna. Kui isa suri, pidi ta õdesid ja ema ülal pidama, elas aastaid it ja moskavas, psüühiline ebastabiilsus tegi tema elu raskeks. * süüdistati rahva laimamises õigeusu salvamises. Looming: poeem ,,hans küehelbecker" novellikogu ,,õhtud külas Dikanka lähedal" , ,,mirgorod", ,,arabeskid" . '35a algab vene naturalism. '36a ilmub ,,revidents"
Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Lazarus-aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlusega. G. T. W. Patrick-seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instiktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij-mäng on tegevus, protsess, käitumine. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised teooriad Fr. J. Buytendijk-mäng on seotud subjekti ja esemegaon sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau-laps-pseudomäng. Mängus tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta( kuni7.a.)ja reeglitega (7-14. a)mänguks. Kognitiivsed teooriad
Füsioloogilised vajadused tulevad inimese bioloogilise isendi loomusest vajab toitu, sooja jne. 2. Turvalisuse vajadus inimene vajab kaitset nii sotsiaalse või füüsilise vägivalla eest. 3. Sotsiaalsed vajadused tulenevad inimese kooselust. Meil on vajadus suhelda jne. mitmed majanduslikud teenused orienteeruvad inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele. Nt kinod, teatrid, kohvikud 4. Isiksuse vajadused on seotud inimese enese kujutlusega. Meie tarbimine sõltub sellest, millisena me end näha soovime. 5. Eneseteostuse vajadus väljendub inimese soovist midagi ära teha. Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt. Ratsionaalne käitumine eeldab, et: · Inimene tunneb oma erinevaid vajadusi · Inimene teab, et on olemas mitmeid kaupu, mis rahuldavad tema ühte vajadust. · Inimene maksimeerib kogukasulikkust. Kasulikkus on inimese subjektiivne hinnag kauba tarbimiseomadustele. Kauba kasulikkus
olema vähemalt kaks situatsiooni. Märk on alati märgisüsteemi osa. Ka märgi puudumine on märk. Näiteks liiklusmärgi puudumisel on samuti oma tähendus. Iga märgisüsteem on osa mingist suuremast süsteemist, millel on normid ja reeglid. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. - SÜNTAGMAATIKA Süntagmaatika on märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, objeki, mõiste asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, objektist või isikust. NT selle asemel, et öelda ,,kokku said Euroopa riikide kuningad", ütleme ,,kokku said Euroopa kroonitud pead". - PARADIGMAATIKA Paradigmaatilised seosed on tähekujulised ning võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal. Paradigmaatilised suhted määravad, millises ulatuses võib elementide järjestusi teineteisega asendada. Näiteks: kui muuta lauses üht sõna, muutub tähendus. reeglid määravad,
Eeldatakse, et ,,süsteemi" sees valitseb inimeste vahel suur sarnasus; sest integratsionn põhineb inimeste sarnasel sotsialiseeritusel, nende väärtuste ja normide ühetaolisel kogu süsteemi ulatusel. Teisisõnu joonistub siin ilmsisks tuleva ,,sotsiaalse süsteemi" ettekujutuses välja kujutlus rahvusest kui kollektiivist.49 Tegelikkuses vastupidine: ettekujutus absoluutsest sõltumatusest on inimeste loodud kunstprodukt. Tsiviliseerumisprotsessile lähenetakse äsja mainitud kujutlusega üksikisikust. GEOTSENTRILINE MAAILMAPILT 62 Kõikide selliste rahvusriikide väärtussüsteemide arengus kohtab ühet poolt voolu, mis esitab ülima vväärtusena ühiskonna tervikut , rahvust; teiselt poolt leiab neist aga ka voolu, mis eistab ülima väärtusena üksikut, omaette seisvat inimest ,,suletud isiksust". Esimene ideaal tekitav ootuse, et iga rahvusriigi ühiskonda kuuluv üksikisik hoolimata oma
Tootjalt tootjale, tootjalt tarbijale. 3. Sotsiaalne roll infoedastus, eelistused, käitumine, esteetika, elustiil, kuvand, väärtushinnangud, ühiskonna eelistused, peeegeldab ühiskonda, milles me elame, võibolla veidi paremat, kuid mitte ebarealistlikku ühiskonda.(mitte ideaalühiskonda) KOMSUMERISM- eneseväljenduslik, sümboolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine. Tarbin mitte et rahuldada vajadusi, vaid et sarnaneda brändi kujutlusega, kuvandiga,subjektiivne ,,selgeks õpetatud" väärtus ( Apple, BMW, Nike). Ma näitan kes ma olen, läbi selle, mis mul on. Kumb on siis tähtsam? Mida reklaam väärtustab? Millele tähelepanu pöörab? 4. Reklaami kultuuriline roll. Müüdiloome, kaasaegse elukeskkonna paratamtu osa, kvaliteedi mõõdupuu, popkulutuuri osa ning väljund, suhtlemiskunsti vorm. Toote reklaam vihjega teisele tootele(Arvo Pärt Coca Cola). Kontekst loob tähenduse.
Läbi objektiivsuse antakse edasi fakte aha subjektiivsus on kellegi isiklik arvamus Nüüdisaegses maailmas on ainult subjektiivsus sest vaatleja vaba vaatlus ehk objektiivsus ei ole võimalik! Mittedualstlik filosoofia: Josef mitterer(2001, 107) Objekt pole muud kui kõnelus siiani, ja iga uus kõnelus muudab senst objekti ja muudab objekti, ehk koguaeg arusaam asjadest koguaeg muutuvad Ajakirjandus ei ole ega saagi olla objektiivne Tunnetusteooria Reaalsus toimub tagantjärele meie kujutlusega, ta lõhub kõik konstruktsioonid mis meie kujutlusse ei sobi Reaalsus enne siis kujutlus On talumees kellel heinakuhi ja peab minema läbi tunneli, tunnel ei ütle kui suur koorem läbi mahub, aga reaalsus lõhub koorma. Pärast kujutlusi tuleb reaalsus ja see lõhub kõik, mis sinna ei sobi. Konstruktivism ei ei eita et realsus on olemas, aga ütleb et meil ei ole otse pääsevust reaalsuse juurde
Ei tohiks kasutada metafoore või luua illusioone, sest laps võtab neid sõna-sõnalt, tal võivad tekkida hirmud või ebareaalsed lootused. Lapsel tekib palju küsimusi, kui ta tajub, et tal on lubatud küsida. Tuleb anda lühikesed tõesed vastused kõigile tema küsimustele. 5-9 aastased lapsed näevad tihti surma vägivaldsena, karistusena. Sageli nad ka personifitseerivad surma. Neil võivad esineda hirmud seoses kujutlusega,et surm on isik, kes tuleb ja võtab kellegi kaasa. Sellele eale on iseloomulik maagiline mõtlemine, mis põhjustab palju süütundeid. Näiteks võib laps mõelda, et kuna ta oli teda karistanud isale soovinud halba, oligi tema soov täide läinud ja isa suri tema pärast. Need on põhilised asjad, milles tuleb aidata lapsel selgusele jõuda ja teda toetada. 9-10 aastased lapsed tajuvad surma kui midagi väga kohutavat, sellega kaasneb ängistus.
turvalise ja toetava, hinnangutevaba keskkonna, mis on loovuse avaldumiseks hädavajalik. Loovus ei sünni täiesti nullist vaid olemasolevatest teadmistest ehk nö ehitusplokid, alustalad peavad eelnevat olema olemas, et neid teise külje pealt nägema hakata ja neile uus vorm anda. Kujutlus, sümbol ja metafoor Walrond Skinneri (1986) järgi on kujutis miski, mis on tahtlikult loodud sisemine representatsioon objektidest ja sündmustest. Kui kujutlusega kaasnevad vaimsed protsessid nagu mälestused, emotsioonid, mõtted ja soovid, siis saab kujutisest tegevus ehk kujutlus. Kujutlus erineb hallotsinatsioonist kuna omab kriitilist hoiakut, mis on tõene, reaalselt juhtunud, mis mitte ning fantaasiast selle poolest, et omab kognitiivset mõtlemist, teadvustatust. Kujutlustvõime harjutused ja kujutlused on terapeutilises protsessis ühed kesksemad. Näiteks klientide puhul, kes on kinni jäänud enese loodud fantaasiamaailma
Turvalisuse vajadus ● ... on seotud nii sotsiaalse kui ka bioloogilise elukeskkonnaga. ● Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse vägivalla eest. Sotsiaalsed vajadused ● ... on seotud inimese nn karjainstinktiga. ● Meil on vajadus olla koos ja suhelda, olla armastatud ja kuhugi kuuluda. ● Paljud tänapäevased teenused on suunatud just inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele. Tunnustusevajadus ● ... on seotud inimese kujutlusega iseendast. ● See, mida vajame endaga rahuloluks ja enesest lugupidamiseks on ühest küljest seotud uute teadmiste omandamise ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse saamisega. ● Teisalt väljendab iga isiksus ennast oma riietuses ja esemetes, millega ta enda ümbritseb. ● Meie tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me ennast näha tahame. Eneseteostuse vajadus ● ... väljendub inimese soovis midagi korda saata, ära teha.
Vilde. NB! Ei tohi liialdada! Metafoori alaliigiks on metafoorsed fraseologismid: nt hambasse puhuma. Metafoorid on keelde tulnud, et kirjeldada uusi mõisteid vanade abil. Harima, maa harimine; lõng, mõttelõng Metonüümia ehk ümbernimetus on mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise piltliku nimetusega. Ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, esemest, mõistest või isikust. Nt keskaeg uskus nõidust (ajastu-inimesed ühendatud), võistluse võitis Rootsi (maa esindaja-riik ühendatud), põld on küps lõikuseks (pinnase ja katte ühendus), loeme Tuglast (autori ja loomingu ühendus), kogu klass võttis võistlusest osa (ruumi ja kasutajate seos), raud (mõõk sõjariistana), vene keel on suus, hea käsi, terav keel ( kehaosalt loodule).
Tema arvates on meil juba varasest lapsepõlvest minaobjektid, sisendatud kujutlused inimestest (peamiselt vanematest), kes säilitavad minataju, peegeldades lapse soovi saada tunnustust ja kiitust. Seda nimetatakse peegeldamiseks. Minaobjektid näitavad lapse vajadust idealiseerimise järele ning on otsekui mudelid. Need loovad taju, mida Kohut kutsub kaksuseks (twinship) lapse ja vanema vahel. Arengu loomuliku etapina alustame kõik oma teed selle grandioosse minaga ja idealiseeritud kujutlusega oma vanematest. Hea vanemliku hoolitsuse tulemusel muutuvad need esmased nartsissistlikud minaobjektid mõõdukamaks ja panevad aluse küpsele isiksusele. Nartsissistlik isiksusehäire 9 Kohut uskus, et nartsissistlike inimeste vanemad olid tujukad, ebausaldusväärsed, tõrjusid last või kohtlesid teda kui iseenese pikendust. Laps kasvas üles, teadmata, mida tähendab olla armastatud
* süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist.
pahesid ja alatust. Oma loomulikus elus märkab ta haigusi, füüsilist haprust ning surma, mis saabub vältimatult. Iseendasse vaatamisest hakkab ta seetõttu ennast tundma kohutavalt õnnetuna. Armastusest iseenda ja oma õnne vastu pöörab ta oma tähelepanu ükskõik millele või kellele, peaasi, et see iseendasse vaatamist takistaks. Reflektsioonipelgliku inimese üle on meelelahutusel tohutu võim. Tal ei olegi vaja ennast tunda. Ta rahuldub kujutlusega, mile temast on loonud teised. Selle "kujutletud olevusega" on ta rohkem rahul, kui oma tegeliku isiksusega. Unustades enda, hakkab ta armastama kujutlust. Nõnda on inimestevahelised suhted silmakirjalikkusest läbiimbunud. Kõik inimeste jõupingutused tehakse selleks, et tühisesse elusagimisse püsima jääda. Paraku muutuvad ühed ja samad naudingud tüütuks ja inimene jahib ikka uusi ning see jääb kestma niikauaks, kuni haigused ta harjumuspärastest rööbastest välja löövad
kaks situatsiooni, nt ukse vahel olev tool. Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk. Näiteks liiklusmärgi puudumine on samuti tähendusrikas. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi, millel on normid ja reeglid, osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. 2. SÜNTAGMAATIKA Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; Selekteerimine on seotud sarnasusega. Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest. Seega on selekteerimine ja substitutsioon ühe ja sama operatsiooni kaks erinevat poolt. Kui kombinatsiooni puhul toimub valik käepäraste elementidega (tähed ja
olla.Семиотическое пространство, по своей сущности равное культуре. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. SÜNTAGMAATIKA - Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest. Süntagmaatilised reeglid determineerivad, kuidas moodustada ahelaid (sõnade järjekord, lause struktuuri reeglid, kuidas moodustada häälikust silpi jne)
ja on kannibalikantaate, mis vajutavad hambad elavate südamete lihasse.“ *** („Laul lauludest“) Luuletus „Ootesaalis“ kujutab elu mitmekihilisust lausa nii, et erinevad mudelid on otsekui ruumiliselt eraldatud. Selles luuletuses puudub ühene tervik kulminatsioon. Teemad, mis on esile toodud rõhuva kõla ning kujutlusega, pole teineteisest üldsegi sõltuvad. (Muru, 1987) *** „On oodata tubakatoodangu tohutut tõusu. Neli mõttetut nurka täiendavad üksteist mõttekaks. Ühes nurgas on puhvet. Klaas kilgendab ja kilkab. Sifoon sisiseb. Tal on nohu.
inimesed füsioloogilised vajadused rahuldatud olema, enne kui järgmised vajadused tähtsaks muutuvad. Sotsiaalsed vajadused tulenevad inimeste kooselust. Meil on vajadus suhelda, koos olla jne. Mitmed majanduslikud teenused on orienteeritud inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele. Klubide, kinode, kohvikute äriideeks on inimese koosolemise vajaduse rahuldamine. Seejuures peab inimene tundma end turvaliselt, enne kui ta välja läheb. Isiksuse vajadused on seotud inimese enese kujutlusega. Iga isiksus väljendab end oma riietuses ja esemetes, millega ta end ümbritseb. Meie tarbimine sõltub sellest, millisena me end näha soovime. Eneseteostuse vajadus väljendub inimese soovis midagi ära teha. Inimene ei soovi mitte ainult olla, vaid ennast ka proovile panna, realiseerida. Eneseteostuse vajadusest tulenev tarbimine on ikkagi väike. Olukorras, kus meil on võimalus realiseerida ka oma kõige kõrgemaid vajadusi, tekib
tohi alla kaheksateist aastat vana isik suitsetada ega tarbida suitsuvaba tubakatoodet. Et tagada inimeste tervise kaitse on riik kohaldanud järelvalve ja vastutuse, mis kaasneb kui antud seadust rikkuda. Näiteks § 45. Tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumine (1) Tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut12. 5.1 Millisena kujutate Teie ette akti eesmärki? Minu ettekujutus akti eesmärgist ühtib seadusandja kujutlusega sellest. Ka minu arvates peab tubakaseadus eelkõige kehtestama piirangud ja keelud, mis takistaksid inimesi tubakatooteid tarbimast. Kuna tubakatooted on väga tervistkahjustavad, aga ühiskond ei ole suitsetamist hukka 11 Tubakaseadus §11 lg 1 RT I 2005, 29, 210 12 Tubakaseadus §45 lg 1 RT I 2005, 29, 210 mõistnud nii, nagu näiteks liigset alkoholi tarbimist, siis on seadus ainus võimalus, kuidas inimesi sellest hoida ning elanikkonna ja selle üksikute liigete tervist kaitsta
probleemides süüdistatakse kedagi teist, ratsionaliseerimine - ebasobivate põhjuste asemel tuuakse sobivamad, regressioon - ilmnevad varasemate arengustaadiumite käitumismallid) Primitiivsed kaitsed (eitamine - ängi reaalseid põhjusi eiratakse, väljaelamine - tugevad alateadvuslikud ängid elatakse välja tüli norides, lõhestumine - kaksikelu elamine, autistlik fantaasia - reaalsus asendatakse kujutlusega, projektiivne identifikatsioon - kujutletakse end kellegi teisena, primitiivne idealiseerimine - olen jah paks, ja tahangi olla, omnipotentsus - hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale ülejõukäivaid ülesandeid, alaväärtustamine - ennast alandamine) Küpsed kaitsed (kompenseerimine - puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal, asendamine - objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale, allasurumine - teadvstatud
loovad eelduse turvalisuse vajaduse rahuldamiseks. (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3.Sotsiaalsed vajadused, kuulumisvajadus on seotud nn. karjainstinktiga. Meil on vajadus olla koos ja suhelda, olla armastatud ja kuhugi kuulda. (Sõprus, ühtekuuluvus, kiindumus). Räägi- paljud tänapäevased turul pakutavad teenused on suunatud just inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele). 4.Tunnustusvajadus ehk sisemised lugupidamise faktorid on seotud inimese kujutlusega iseendast. See, mida vajame endaga rahuloluks ja enesest lugupidamiseks on ühest küljest seotud uute teadmiste omandamise ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse saamisega. Lisaks väljendub iga isiksus ennast oma riietuses ja esemetes, millega ta end ümbritseb, seega välised lugupidamise faktorid. (Meie tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me end näha tahame) (nagu enesest lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning, staatus vajadus,
segas kokku 40 eri rohtu 40 erinevas nõus. Õpetas ma lemmikõpilast kuidas manustada. Õpilane nägi vanamehe nahal elastsust ja noorust, ehmatas, pillas nõu maha ning põgenes. Viimane ravim jäi manustamata ning Avicenna suri. Esimesed teosed ,,Terveks saamise raamat", ,,Pääsemise raamat," ,,Meditsiini kaanon." Kuulutati kirikuvastaseks, 1160 aastal põletati raamat. Välja töötanud teadvuse rikastamise meetodi: 4 maailmatajumise astet 1) tajumine tunnetega 2) tajumine kujutlusega 3) mõtlemis ja hindamisvõime 4) üldmõistmise arendamine. Daunis igasugust dogmaatikat. Ta ei kannatanud eelnevate pärandite liigset austamist. Haiguste põhjused: elutingimused, organismi iseärasus. Psüühika osa haiguste tekkimisel suur. Tõestamiseks eksperiment lammas puuris. Haiguste diagnoosimised: küsitlemine, palpeerimine, jälgimine, eksperimentide esitamine. Aju oluline. Tegi vahet arteriaalsel ja venoossel verejooksul. Õpetas verejooksu sulgemist
sõna või tegi pahandust). Ei tohiks kasutada metafoore või luua illusioone, sest laps võtab neid sõna-sõnalt, tal võivad tekkida hirmud või ebareaalsed lootused. Lapsel tekib palju küsimusi, kui ta tajub, et tal on lubatud küsida. Tuleb anda lühikesed tõesed vastused kõigile tema küsimustele. 5-9 aastased lapsed näevad tihti surma vägivaldsena, karistusena. Sageli nad ka personifitseerivad surma. Neil võivad esineda hirmud seoses kujutlusega,et surm on isik, kes tuleb ja võtab kellegi kaasa. Sellele eale on iseloomulik maagiline mõtlemine, mis põhjustab palju süütundeid. Näiteks võib laps mõelda, et kuna ta oli teda karistanud isale soovinud halba, oligi tema soov täide läinud ja isa suri tema pärast. Need on põhilised asjad, milles tuleb aidata lapsel selgusele jõuda ja teda toetada. 9-10 aastased lapsed tajuvad surma kui midagi väga kohutavat, sellega kaasneb ängistus
Tema arvates on meil juba varasest lapsepõlvest minaobjektid, sisendatud kujutlused inimestest (peamiselt vanematest), kes säilitavad minataju, peegeldades lapse soovi saada tunnustust ja kiitust. Seda nimetatakse peegeldamiseks. Minaobjektid näitavad lapse vajadust idealiseerimise järele ning on otsekui mudelid. Need loovad taju, mida Kohut kutsub kaksuseks (twinship) lapse ja vanema vahel. Arengu loomuliku etapina alustame kõik oma teed selle grandioosse minaga ja idealiseeritud kujutlusega oma vanematest. Hea vanemliku hoolitsuse tulemusel muutuvad need esmased nartsissistlikud minaobjektid mõõdukamaks ja panevad aluse küpsele isiksusele. Kohut uskus, et nartsissistlike inimeste vanemad olid tujukad, ebausaldusväärsed, tõrjusid last või kohtlesid teda kui iseenese pikendust. Laps kasvas üles, teadmata, mida tähendab olla armastatud. Kaitsmaks end tunde mind ei armastata eest, kujutlevad nartsissistid, et on täiuslikult armastusväärsed isikud
Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse vägivalla eest. Ohutu ja rahulik elu, hirmu puudumine jne. loovad eelduse turvalisuse vajaduse rahuldamiseks. Sotsiaalsed vajadused on seotud inimese „karjainstinktiga“. Meil on vajadus koos olla ja suhelda, olla armastatud ja kuhugi kuuluda. Paljud tänapäevased turul pakutavad teenused on suunatud just inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele. Tunnustusvajadused on seotud inimese kujutlusega iseendast. See, mida vajame endaga rahuloluks ja enesest lugupidamiseks on ühest küljest seotud uute teadmiste omandamise ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse saamisega. Teisalt väljendab iga isiksus ennast oma riietuses ja esemetes, millega ta enda ümbritseb. Meie tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me end näha tahame. Eneseteostuse vajadus väljendub inimese soovis midagi korda saata, ära teha. Inimene
Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse vägivalla eest. Ohutu ja rahulik elu, hirmu puudumine, tuleviku kindlustatus jne loovad eelduse turvalisuse vajaduse rahuldamiseks. Sotsiaalsed vajadused on seotud inimese nn karjainstinktiga. Meil on vajadus koos olla ja suhelda, olla armastatud ja kuhugi kuuluda. Paljud tänapäevased turul pakutavad teenused on suunatud just inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele. Tunnustusvajadused on seotud inimese kujutlusega iseendast. See, mida vajame endaga rahuloluks ja enesest lugupidamiseks on ühest küljest seotud uute teadmiste omandamise ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse saamisega. Teisalt väljendab iga isiksus ennast oma riietuses ja esemetes, millega ta enda ümbritseb. Tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me end näha tahame. Eneseteostuse vajadus väljendub inimese soovis midagi korda saata, ära teha. Inimene ei
virtuaalses keskkonnas orienteerumise eelduseks. Kes ei valda tänapäeval infotehnoloogiat, ei saa loota edule õpingutes ega töös (Vooglaid 1999). Objektiveeritud psüühiline keskkond- kultuuris ja ühiskonnas fikseerunud stereotüüp, milles inimene enda ja teiste meelest viibib. Kõikjal, olgu tunnis, sööklas, teatris, matusel vm, püüab inimene käituda nii, et see oleks kooskõlas teiste seal viibivate inimeste kujutlusega mõistlikust ja viisakast käitumisest. Kuna inimene saab enesehinnangu suurel määral teiste inimeste kaudu, püüab ta pälvida teiste tähelepanu, heakskiitu ja usaldust. Subjektiveeritud psüühiline keskkond- igal eluhetkel aktuaalne tunne inimese hinges. Inimene leaib kogu aeg kas valiku- või sundsituatsioonis olevana. Kui mõni valik 19 eeldustest puudub, ei saa kuigi palju loota, et inimene otsustamises tegelikult osaleks. Kui
Haridus, Kirjandus ja Teadus 1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut? Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete. Need pakuvad tänapaeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta. 2.Vorrelda " Sinuhe jutustuse " ja eepose "Gilgames" suunitlust ning seostada seda egiptlaste ja mesopotaamlaste surmajärgsuse-kujutlusega. Nii Gilgames kui ka Sinuhe suur soov oli elada igavest elu, Sinuhe aga teadis, et teda ootab ees peaaegu samasugune elu, kui maapeal ning laks südamerahuga surma. Gilgames aga teadis, et tahab elada igavest elu, ning asus otsima surematuse rohtu, mis tema kaest ikkagi kaotsi laks, ning mõistis et peab surema ning elama sünget elu allilmas, kuhu pääses paadiga üle allmaailmajõge, ning kus pidi sööma savi ja põrmu ning talle kasvavad tiivad 10.Peatukk. Mesopotaamia kunst 1
1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut? Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete. Need pakuvad tänapaeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta. 2.Vorrelda “ Sinuhe jutustuse “ ja eepose “Gilgameš” suunitlust ning seostada seda egiptlaste ja mesopotaamlaste surmajärgsuse-kujutlusega. Nii Gilgameš kui ka Sinuhe suur soov oli elada igavest elu, Sinuhe aga teadis, et teda ootab ees peaaegu samasugune elu, kui maapeal ning laks südamerahuga surma. Gilgameš aga teadis, et tahab elada igavest elu, ning asus otsima surematuse rohtu, mis tema kaest ikkagi kaotsi laks, ning mõistis et peab surema ning elama sünget elu allilmas, kuhu pääses paadiga üle allmaailmajõge, ning kus pidi sööma savi ja põrmu ning talle kasvavad tiivad 10.Peatukk. Mesopotaamia kunst 1
* süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. Süntagmaatilised reeglid panevad paike järjekorra. Paradigmaatika – lisab käände- ja pöördelõpud. Kui saad lauses sõna asendada, siis tähendus muutub 17
Inimene peab ise oma elu elama, mitte aga ühinema mingisuguse grupeeringuga (lootuses kaotada oma hirmud ja meeleheite). 13 FRIEDRICH NIETZSCHE (18441900) Irratsionalist. Propageeris vaba, nn. üliinimese (näiteks tõsise filosoofi või suure kunstniku) arengut. Nietzsche mõtlemisele adekvaatsem termin oleks siiski ,,ülEinimene". Nietzsche Übermench`i idee sarnaneb pigem Aristotelese ettekujutusega vooruslikust inimesest kui kujutlusega mingist üliinimesest. Nietzsche filosoofiat pole sageli mõistetud. Seda on ekslikult peetud natsismi toetavaks. Peateos "Nõnda kõneles Zarathustra." Teisi teoseid: "Sealpool head ja kurja", "Moraali genealoogia", "Ecce homo". Nietzsche oli elu lõpupoole haige, kannatas närvivapustuste ja peavalude all. Suri vaimuhaigena, kui oli ligi kümme aastat voodihaige olnud. Suurt osa oma mõtteist oli Nietzsche sunnitud väljendama aforismide vormis. Need on omaette väärtuseks.
1 Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus Enese- teostus- vajadused Isikuvajadused (vajadus identifitseeruda kujutlusega endast, jms) Sotsiaalsed vajadused (vajadus suhelda, vajadus kuuluda ühiseid huvisid taotlevate inimeste ühendusse) Turvavajadused (vajadus olla kaitstud nii bioloogilise kui ka sotsiaalse vägivall eest) Füsioloogilised vajadused
Propositsioon on aluseks baaslausele. · Propositsioon- abstraktne infoühik, koosneb predikaadist ja argumendist · TEEMA- teadaolev, topic (räägin koerast, kelle olemasolust teine teab) REEMA uus info, comment (koer on haigeks jäänud, seda teine ei tea) · Sõltub kognitiivsest arengust, ei saa öelda rohkem, kui on mälus või suheldes märkab · Opereeritakse sisemiste sõnadega (Võgotski) (keeleüksus iseenda jaoks), skeemide ja kujutlusega/stseenid Tuleb suunata lapse tähelepanu, olulise esiletoomine, skeemide, tugisõnade kasutamine jne. **Sel tasandil on raskus- kas peab rääkima sellest, mida hetkel tajub (situatiivne) või mõttest, mälust. 2- Semantiline süntaks ehk lausete semantiline struktuur ehk TÄHENDUS · Ütluse sisuline täpsustumine: semantiliste tunnuste liigendamine ja järjestamine · Tegija- objekt (laias tähenduses) tegevus
Programmeerija 27 Süsteemianalüütik 26 Hinnang: Süsteemivõõras testija Märt (Informaatika üliõpilane, TPÜ) sai reaalsusega enam-vähem klappiva tulemuse. Ta sisestas vastusevalikutega heade õppetulemustega, tehniliselt osava, ent mitte väga initsiatiivika või domineeriva inimese profiili ning vastus pigem sobis tema kujutlusega iseendast. Testi võib lugeda kordaläinuks. Mittefunktsionaalseid nõudmisi kontrollivad tekstid Test 6 Kasutajaliidese intuitiivsus Olukord: Süsteemivõõras inimene siseneb esimest korda süsteemi veebilehele. Testitav omadus: Kuidas hindab süsteemivõõras inimene kasutajaliidese arusaadavust, küsimuste ja vastuste tekste, tulemuse presentatsiooni? Sisend:
situatsiooni, nt ukse vahel olev tool. Märk on alati märgisüsteemi osa. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk. Näiteks liiklusmärgi puudumine on samuti tähendusrikas. SÜNTAGMAATIKA Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; 1 Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest. süntagmaatilised reeglid determineerivad, kuidas moodustada ahelaid (sõnade järjekord, lause struktuuri reeglid, kuidas moodustada häälikust silpi jne)
isegi püüdmata seda anda. Mingi paradigma olemasolu ei tarvitse isegi vihjata et eksisteerib mis tahes täielik reeglite süsteem. Nt arusaamine tavalistest terminitest, kuigi võime kokku puutuda ka sellise uudse asjaga, millele anname selle termini nime, kuna näeme, et selllel on lähedane perekondlik sarnasus teada terminiga. Uus teooria tehakse kindlaks rakenduse abil. KUHN 6-10 Anomaalia ja teaduslike avastuste esiletulek Normaalteadus – langeb kokku levinuima kujutlusega teaduslikust tööst, kuid siiski puudub üks teadusliku ettevõtmise standardtulemus – ei taotle uudseid fakte ega teooriaid esile tuua, edukus ei seisne selles. Avastus algab anomaalia teadvustamisega. Kas priestly või lavoiser avastas hapnikku? Avastuse olemus? Ilmselt vajame uut sõnavara ja uusi mõisteid, et analüüsida sündmusi nagu hapniku avastamine. Avastamine ei tähenda pelgalt nägemisakti. Kompleksne sündmus – äratundmine, et miski on olemas ja ka mis see on.
82. Metafoor mõtlemise mehhanism, ülekanne, ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas. 83. Metonüümia (indeksikaalne) (kr metonymia 'nimevahetus, ümbernimetamine') on kõnekujund, troop, tähendusülekanne ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise, kvantitatiivse vm suhte alusel.Metonüümia puhul nimetatakse ühe nähtuse, eseme, isiku asemel teist, mis on inimteadvuses lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. 84. Kujunduskeem - on skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum. Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade vahel. 85. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded Metakeel on kirjelduses kasutatav keel. Metakeelena kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse mingite mõistetega
ja ohverdati kana) on kuulunud jüripäeva ja mihklipäeva juurde. Neist esimene alustas suveperioodi ja teine lõpetas selle. Ühtaegu oli jüripäeval tegemist olulise metsa ja metsloomade mõju tõrjumise ja kariloomade kaitsega, mihklipäeval aga karjatamise lõpu ja tõrjevahekorra lõpetamisega. Lisaks sellele kuulus ohver hingedeaja ehk esivanemate mälestamise, samuti sügiseste tähtpäevade mardi- ja kadripäeva juurde, mis mõlemad on seotud kujutlusega hingedest ja nende naasmisest. Kuke- ja kanaohver edendas hobuseid. Oluline osa oli neil aga sellistes siirderiitustes nagu ristsed (titevaatamisel viidi keedukana ja titepudru), pulmad (elu edenemiseks löödi mustal kukel pea maha) ja matused (ohverdati kana; muidugi ka muid suuremaid loomi). Kukk on osanud kurje vaime näha, mistõttu tema võõriku käitumise (kana moodi häälitsemine) järgi on arvatud, et ta näeb kuradit. Kurja tõrjumine on ka kiriku tornikuke ülesanne
aga siiski piirangud puudusid ja ohverdati kana) on kuulunud jüripäeva ja mihklipäeva juurde. Neist esimene alustas suveperioodi ja teine lõpetas selle. Ühtaegu oli jüripäeval tegemist olulise metsa ja metsloomade mõju tõrjumise ja kariloomade kaitsega, mihklipäeval aga karjatamise lõpu ja tõrjevahekorra lõpetamisega. Lisaks sellele kuulus ohver hingedeaja ehk esivanemate mälestamise, samuti sügiseste tähtpäevade mardi- ja kadripäeva juurde, mis mõlemad on seotud kujutlusega hingedest ja nende naasmisest. Kuke- ja kanaohver edendas hobuseid. Oluline osa oli neil aga sellistes siirderiitustes nagu ristsed (titevaatamisel viidi keedukana ja titepudru), pulmad (elu edenemiseks löödi mustal kukel pea maha) ja matused (ohverdati kana; muidugi ka muid suuremaid loomi). 22 Kukk on osanud kurje vaime näha, mistõttu tema võõriku käitumise (kana moodi
,,ristviljastumine" kultuuri vahendusel. Nii psüühilise arengu kui ka religiooni seisukohalt on tähtsaimaks arhetüübiks Ise. Ise on sihiks protsessile, mida Jung nim individuatsiooniks. See on pikaajaline protsess, mille käigus teadvus ja alateadvus ,,lepivad ära". Ise´st võib niisiis mõelda kui teadliku mina ja alateadvsulike jõudude tasakaalupunktist. Ise olulisus ja erisaatus seisneb selles, et Jungi järgi kuulub Ise arhetüüp vahetult kokku kujutlusega Jumalast. Teisiti öeldes individuatsiooni sisuks on taibata Jumalat. Omaenese psüühika saladusega kohtumist ei saa eristada Jumala-kogemusest. 3. märts 2010 Ain Riistan RELIGIOONI SOTSIAALSEID ASPEKTE. Eestis kujutatakse religiooni kuidagi ähvardava ja ohtliku alatooniga. 100% sarnane maailm(esimene loeng) on seotud täppisteadustega. Objektivistlik maailmavaade: Fenomeni tähendus sisaldus selles eneses ja seda võib mõista sellega suhestumise kaudu
Kui nooruk nutab siis teadke, et noorukite nutmine sellepärast et ta on kaotanud lähedase on tal hoopis teised põhjused miks ta nutab.Tahan olla sõltumatu, keegi on mind alandanud, ma pole sellel positsioonil kui ma tahaksin. Noorukit ei näe patja nutmas kui on kaotanud kellegi lähedase või lemmiklooma. 'Lein noorukieas – väljendub teistmoodi kui täiskasvanueas. Kui aukuutne leinasündroom on astmetes. E.Lindermanni järgi. 1somaatiline distress 2Hõivatus kujutlusega surmast 3süütunne 4vaenulikkus ja meeleheide 5tavalise käitumisviisi kadumine Kui me teatud lähedase inimese kaotame, läbime teatud leinaastmed. (hõivatus- kujutan ette teda jne) 3-4 nädala jooksul teeme akuutse leina läbi. Noorukiealisel aga see süütunne jääb ja seda ei väljendata ja see jääb aastateks, et ollakse süüdi.Aasta kümneid ei verbaliseerita seda, ja kui noorukiealine teismeeas kaotab läheduse, siis võib ta räägita kuidas ta tegelikult ennast tundis
valdkondadele või oskusetele, kus tegutsemine on olnud tõhus ja seotud spoitiivsete emotsioonidega. (kui mul on eneseväärtustamisega probleeme, kasutan riietust, kui aga probleeme sellega ei ole, on riietumiskäitumine teisejärguline) Kui olen kompetentne, saan hästi hakkama... 4. Kujutlus oma kehast. Psühholoog William James ütles, et inimene koosneb kolmest osast: hingest, kehast ja riietest. Füüsiline mina taju ühiskond Kui tegemist on kujutlusega oma kehast, siis on tegemist mõistega ühiskonna tasandil. Muidu seotud ka riietega. Kujutlus oma kehast koosneb kolmest parameetrist: a) kujutlus oma keha suurusest- varieerub kõige rohkem, nt kaalu kohta. Kas kaalu on üle- või alaväärtustatud. (Katsed- pildid keha suurustest, kus naised hindavad oma keha number suuremaks). Ka nn uksetest. Ülekaaluliste kujtlus oma kehast on tugevalt moonutatud- nende keha ei kuulu neile, vaatavad end kui passipilti
osutada, aga see meeldis inimestele. Inglise romaan oligi juba loonud selle traditsioonis, et teoses jutustatakse tegelase elulugu ja see läbib sirgjoonena teost. Läbib ka geograafilisi punkte ja teisi inimesi. See on rajatis, millele Inglise romaan ja ka hilisem euroopa romaan ennast toetab. Loob realismi efekti ka. Sterne juba selle tekkiva narratiivi vaidlustab ja on sellest ka ise teadlik. Ta üritab kogu aeg vaielda selle lineaarse kujutlusega ja sellepärast Tristram Shandy sellest lapseeast nagu välja ei kasvagi. Rõhutatakse seda, et inimene ei alga oma sünniga, vaid juba vanemate olemise näol painnakse ühtteist paika. Langeb kokku ka valgustusliku huumoritajuga. Romaan algab Tristram Shandy elustamise e sigitamisega.Juba sünnitingimused mõneti määravad tema elusaatuse. Kõik need sündmused on süüdi, et kõik pärast halvasti läks, aga lugeja ei saa teada, kui halvasti, sest lugu ei jõua lõppu. Kentsakas on see, et
Kui räägime suurematest lastest, nt pildi analüüs – toovad välja vähem detaile, räägivad üldistest asjadest. Tavaarenguga lapsed räägivad objektist pikalt ja põhjalikult, leiavad vajalikud detailid üles – nt pliiatsi kirjeldus. VAA lapsed lihtsalt ütlevad, et see on pliiats, siis eriti rohkem ei räägi, kui küsida, siis ka üks vastus ja kõik. Ilma õpetamiseta lapsel analüüsioskust ei teki, ta piirdub teatud üldise kujutlusega. Tuuakse välja analüüsi käigus vähem tunnuseid/detaile. Suhete-seoste põhjal analüüsi sooritamine on raske, lapsed ei märka kuidas asjad omavahel seotud on, mis neid seob. Nt mis seob paberit ja pliiatsit. Samuti funktsiooni põhjal on analüüs raskem. Kui puutuvad kokku objektiga, mille kohta kogemus vähene, ei pruugi aru saada, milleks seda asja kasutatakse. TA lapsed seda funktsiooni võivad järeldada objekti välimusest. Päris adekvaatselt seda alati teha ei saa. Lapsed
Paralleelselt esines ka kujutlus kolmest päevast, üheksast päevast, kuuest nädalast, seitsmekümnest päevast surma järel, mil hing pole veel siitilmast lahkunud. Eesti rahvausundis seostus inimese elu jätkumine pärast surma ka tema ihulisusega. Kuni surnukehast veel midagi säilis, peamiselt luud-kondid, elas ta edasi. Lõpuks tingis edasielamise kindlasti ka inimese vaimne pool, tema elujõud. Inimese elujõud kestis edasi nii iseseisvalt kui surnu säilmeis. Koos kujutlusega elu jätkumisest teispool surma peab kindlasti rääkima kodukäijast. See tegelane oli eesti rahvausundis hästi tuntud ja laialt levinud.Peeti väga loomulikuks, et inimene pärast surma kodus käima hakkas, ning imestati siis, kui seda ei juhtunud. Kodukäijaks hakkasid peamiselt halvad inimesed, kellel eluajal mingid tähtsad toimetused tegemata jäid või kelle omaksed kõiki matusekombeid korralikult ei täitnud. Tähtsaks peeti koduskäimise ennetamist
Hüpnoosis mõne asjaolu meenumist, mis ilma hüpnoosita ei meenu, on püütud seletada selles seisundis esineva lõdvestuse soodustava mõjuga meenutamisele. Mõne sündmuse unustamine hüpnoosis hüpnotiseerija sisenduse mõjul ei tähenda mitte mälestuse, vaid hüpnootilise sisenduse allika kättesaadavuse kadumist. Hüpnoosis saavutatakse ka ealist regressiooni hüpnotiseeritu käitub nii, nagu ta arvab last käituvat. See pole jällegi mitte mälu, vaid kujutlusega seotud nähtus. 2. Meditatsioon Meditatsiooniks kasutatakse mantraid (visuaalseid ja akustilisi), millele sügavalt keskenduses viikse end erilisse psüühilise keskendatuse seisundisse (üheks akustilise mantra näiteks on: Om mani padme um ). Meile on meditatsioon kõige tuttavam 1990-te aastate algul üle Eesti "lennanud" transtsendentaalse meditatsiooni (TM) lainena. Mediteerida saab ilma, et seda mingisuguse usulis- filosoofilise ideoloogiaga
Imiteerib kõnes olevaid häälikuid Roomab või jõuab ühest kohast teise Saavutab istumispositsiooni iseseisvalt Seisab kinni hoides Kõnnib toega (kinni hoides) Pillab või paigutab asju kasti Manipuleerib objektidega Ütleb üksikuid sõnu nagu “emme” ja “issi” Imiteerib tegevust Püüab ise süüa tassi, lusika või näppude abil Sotsiaalemotsionaalne areng Näitab välja kas inimene, objekt, koht meeldib või ei meeldi Mängib kujutlusega peeglis Saab aru sõnast “ei…” Reageerib uue inimese tutvustamisele Kilkab rõõmust või mõnust Demonstreerib ärevust vanemate lahkumise pärast Naudib ja mängib mänge koos teistega (Leivapätsi küpsetamine) Kasutab liigutusi ja žeste suhtlemiseks (kommunikatsiooniks) (sirutab käed välja sülle võtmiseks) 232 Lisa 2 Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid) 233
annaabi.ee 
