Norbert Elias Tsiviliseerumisprotsess (0)

Norbert Elias
Tsiviliseerumisprotsess
1995,Suhrkamp Taschenbuch Verlag , Frankfurt am Main

Bodeni järve ratsanik

„Ma kulgesin läbi oma elu nagu ratsanik üle Bodeni järve, kartmata, et jää minu all järele annab“- Norbert Eliasele meeldis see võrdpilt ratsanikust, kes ületab enese teadmata jäätunud järve ning pääseb ohust, mille suurusest tal aimugi ei ole.
Maailmasõjajärgsetel aastatel kuulus ta häbimärgistatud vähemusrühma, hiljem oli ta vastupidi edukas priviligeeritud . Topeltkuuluvuse kogemus ei jäta Eliast kunagi maha. Sotsiaalteooria rajamine ajaloolise ainese analüsile tähendas nii vabanemist ideoloogilistest eelarvamusest kui ajaloolastele sellise lähenemisviisi väljapakkumist, mis suudaks muuta arusaadavas nähtused, mida ta asus kirjeldama.
LA: Eliase uurimus tõi absolutismi mäitel esile sidemed, mis ühendasid omavahel üht konkreetset võimuteostamise viisi ja ühele eripärasele ühiskondlikule formatsioonile omaseid käitumisnorme.
LA: Mõistelised töövahendid sie, mõisted nad „struktuur“ ja „funktsioon“, kannavad seda seisundiks redutseerimise eripärast pitserit.
LA: Seega võib sotsioloogia raames kohata mõttearengut, mis viis ühekülgse mõtlemise pendli ühest äärmuselt tugevast kõrvalekaldesr vastupidisesse, kuid mitte vähem ühekülgsesse mõtteorientatsiooni.
LA:Ajaloo ühendkoor koosnes 19.sajandil kahest vastandlikust poolest: ühed, kes ülistasid paremat tulevikkus, ja teised, kes ülistasid paremat tulevikku.
LA:Kuid põgus pilk... ühele kesksele suunale, toob teravamalt esile ideoloogilised küljed. Marksistliku traditsiooni kiiluvees väljaarenenud ideoloogia mõistetega vastavuses võiks püüda ühiskonna arenvule seljapööramise ja seisunditele taandamise ideoloofilisi aspekte , mis domineerivad uuemate sotsioloogiateooriate käsitluses, määratleda üksnes viitega nende klasside ideaalidele, kelle lootused, soovid ja ideaalid ei tugine tulevikule, vaid olemasoleva säilitamisele.
Seega pole domineerivate sotsiaalsete jõudude vastuolu pelgalt sotsiaalsete funktsioonide esmase jagunemise tulem, vaid seda vastuolu taastoodab teadlikult suverään ise, kes mängib üht gruppi teise vastu, et tagada seeläbi riigi monopoli säilimiseks vajalik „pingete tasakaal.“ Õukonnast saab oluline isntitutsioon, mille ülesandeks on korrastada pingevõrgustikku, mis tagab kuninga võimutäiuse.
Inimeste mõttelaadi teisenemine on tingitud kahest põhjapanevast tõsiasjast. Esiteks vägivalla riiklik monopoliseerimine, mis tagab sotsiaalse ruumi vaigistamise ja sunnib inimesi oma impulsse kontrollima; inimestevaheliste suhete tihenemine, mis põhjustab paratamatult sisemiste unduste tugevnemise. Teiseks sotsiaalste funktsioonide diferentseerumine , mis läbi vastastikuse sõltuvuse suurendamise ja tsentraliseeritud loomise paneb aluse individuaalse enesekontrolli mehhanismile. Tsiviliseerumisprotsess seisnebki ennekõike sotsiaalse sunduse muutumises isiklikuks sunduseks.
ühiskonna normaalne tasakaalsuseisund- sotsiaalne muutumine on vaid üleminekuperiood kahe muutumiseta normaalolukorra vahel
Sildid : ühiskonna protsessid, aadel ja kodanlus , kuningamehhanismid, sotsiaalsete gruppide vastastikune sõltuvus, universaalsed kategooriad ja formatsioonid, kodanluse faasid : koloniseerumisfaas, indiviid ja ühiskond- samade inimeste erinevad aspektid,
Eeldatakse, et „süsteemi“ sees valitseb inimeste vahel suur sarnasus; sest integratsionn põhineb inimeste sarnasel sotsialiseeritusel, nende väärtuste ja normide ühetaolisel kogu süsteemi ulatusel. Teisisõnu joonistub siin ilmsisks tuleva „sotsiaalse süsteemi“ ettekujutuses välja kujutlus rahvusest kui kollektiivist.49 Tegelikkuses vastupidine : ettekujutus absoluutsest sõltumatusest on inimeste loodud kunstprodukt.
Tsiviliseerumisprotsessile lähenetakse äsja mainitud kujutlusega üksikisikust.
GEOTSENTRILINE MAAILMAPILT 62
Kõikide selliste rahvusriikide väärtussüsteemide arengus kohtab ühet poolt voolu, mis esitab ülima vväärtusena ühiskonna tervikut , rahvust; teiselt poolt leiab neist aga ka voolu, mis eistab ülima väärtusena üksikut, omaette seisvat inimest „suletud isiksust“.
Esimene ideaal tekitav ootuse , et iga rahvusriigi ühiskonda kuuluv üksikisik hoolimata oma kokkukuuluvusest ja vastastikkusest sõltuvusest teistega, võib teha oma otsuseid täiesti iseseisvalt ja teistega arvestamata; teine ideaal põhjustab ootusse, mis täitub eriti sõja ajal, aga küllalt sageli ka rahuaegadel, et üksikisik on seesmiselt sunnitud ja väliselt kohustatud allutama kõik selle, mis tema oma isegi oma elu „ühiskonna kui terviku edasikehtestamiseks“.
Figuratsiooni mõiste- indiviidide poolt moodustatud vastastikute sõltuvuste põiming
Tsiviliseerumisprotsessi nimetatakse individuaalstruktuuride muutumiseks.’
Mõiste „ tsivilisatsioon “ puudutav väga erinevaid nähtusi: tehnika olukorda, käitumisviise, teadusliku tunnetuse arengut, religioosseid ideid ja tavasid. Vastandina mõiste „tsivilisatsioon“funktsionnlie väljendada koloniseeritavate rühmade ja rahvaste pidevat laienemistendents, peegeldub mõsites kultuur. Rahvusliku eneseteadvuse struktuur, mida esindavad „kultuur“ ja „tsivilisatsioon“.
La: Mõisted nagu struktuur, funktsioon, norm- kõik need kujutavad praegu valitseval kujul endast inimühiskonna teatavate aspektide mõttelist muutumist, jättes kõrvale nende tekkimise, iseloomu ja arengu.
La... vaatevinkilst hukka mõista. Ei ole lihtne rääkid Saksamaast üldiselt, sest tolleaegses Saksa väikeriigia on oma eripärad. Aga tervikliku arengu seisukohalt on lõpuks inult vähesed määravad; teised järgnevad neile. Ja on olemas teatud üldised ilmingud, mida võib vähem või rohkem selgelt märgata kõikjal.
Üheks niisuguseks haruks on ülimalt iseloomulik kahestumine hoiakutes ja ideaalides...
Sildid: rahvuskeskse orientatsiooni süvenemine(48), Rahvuse ideaalpilt(49)
Kopeeri: lk 85-89
Põhiline vastandus, milles väljendub õhtumaine eneseteadvus keskajal, on kristluse ja paganluse või täpsemalt öeldes kristluse vastandus paganlasele. 145
Mitte alati ei suuda meie teadvus ilma kõheduseta sellele omaenese ajaloo varasemale arenguastmele tagasi vaadata. Sundimatu avameelsus, millega Erasmus ja yema aeg inimese käitumise kõiki valdkondi arutas, on meie jaoks kaotsi läinud. Kui vaatluse käigus on vajalik vähemasti püüda välja lülitada kõik need piinlikkus- ja üleolevustunded, kõik need hinnangud ja arvustused , mis seostavad „tsivilisatseeritud või „tsiviliseerimata“. Tuleneb ju meie käityumisviis tollest, mida me nimetame „tsiviliseerituks“Kuid mõisted, väljendavad tegelikke muutusi liiga staatiliselt ja nüansse arvestamata. Tsivilisatsioon, mida me tavaliselt vaatame kui oamdnit, millele meil on sellisel valmiskujul lihtsaltb õigus, nägu meile näib...153