Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Norbert Elias Tsiviliseerumisprotsess (0)

1 Hindamata
Punktid
Norbert Elias Tsiviliseerumisprotsess #1 Norbert Elias Tsiviliseerumisprotsess #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor leenu002 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

skeemid (abistamine, allumine, jäljendamine, agressiivsus ...) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! · Ajaloos mustrid muutunud ­ suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Tsiviliseerumisprotsess · Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria. ''Tsiviliseerumisprotsess'' · Idee: keelatakse seda, mis on levinud. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil Muutused lauakommetes, agressiivsuses, privaatsuses. Sülitamine, ninanuuskamine, loomulikud vajadused · Elias kirjeldab inimeste käitumise normistamist. Normistatus = tsiviliseeritus. Välimine norm muutub sisemiseks sunniks.

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
69
odt

Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? Norbert Eliase tsiviliseerumisteooria Saksa sotsioloog, alates 1935 Inglismaal 1939 ­ Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-80datel. Täna klassik Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda Uurimismeetod ­ mida erinevatel ajastutel keelatakse. Ajahorisont: 13- 20 sajand. Läänemaailm. Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess. Käitumise muutused Õhtumaa ilmalikes ülemkihtides. Varrak, Tallinn, 2005 Söömisega seotud keelud 13

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
240
docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

• Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid • Kas inimene on loom? • Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! • SP teadusena – leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Ajaloolise arengusuuna otsingud Näide 1: Norbert Elias ja tsiviliseerumine • Kuidas on käitumine ja suhtemustrid muutunud viimase 6-7 sajandi jooksul Näide 2: Ronald Inglehart ja väärtuspilt • Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus – kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb … • Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R. Inglehart ja Co Arengusuund: autonomiseerumine

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
48
docx

Arengu uuringud, käsitlused, mõõdikud

Inimese ja looma erinevused? Kus ja milles? Tööriista valmistamine ja kasutamine. Tulevikusündmuste tajumine. Eneseteadvus. Kes on õiguste subjekt – inimene, loom, taim? Antropotsentrism vs environmentalism? Inimkeskne maailmapilt (kristlus!) vs looduskeskne maailmapilt. Inimese eneseavastamine ja eneseväärtustamine. Arengusuuna otsingud: tsiviliseerumisteooria -Norbert Elias, (1897-1990) Saksa sotsioloog, alates 1935 Inglismaal 1939 – Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-80datel. Täna klassik Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda Uurimismeetod – mida erinevatel ajastutel keelatakse. Ajahorisont: 13-20 sajand. Läänemaailm. Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess. Käitumise muutused Õhtumaa ilmalikes ülemkihtides. Sõnumid • Areng - spontaansuse asendumine normiga.

Sotsioloogia
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia ­ see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele ­ isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
42
docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt majanduse kultuuriajalugu, poliiti

Kultuuriajalugu
thumbnail
78
docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk

Kultuur
thumbnail
14
ppt

SP2 Inimsuhete ajalugu

Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees · Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid · Kas inimene on loom? · Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! · SP teadusena ­ leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Ajaloolise arengusuuna otsingud Näide 1: Norbert Elias ja tsiviliseerumine · Kuidas on käitumine ja suhtemustrid muutunud viimase 6-7 sajandi jooksul Näide 2: Ronald Inglehart ja väärtuspilt · Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus ­ kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb ... · Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R. Inglehart ja Co Arengusuund: autonomiseerumine · Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas

Sotsiaalpsühholoogia



Lisainfo

kokkuvote raamatust

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun