Kuidas sisustaksin oma vaba aja, kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele. Kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele, siis ma käiksin ikkagi keskkooli lõpuni, astuksin Tallinna Tehnikaülikooli IT-erialale. Lõpetaksin ülikooli läheksin tööle, kus aastate jooksul kasvaks ka palk. IT alased töö kohad pakkuvad ikka Eesti kohta head palka. Teeniksin oma raha, ning paneks suurema osa kõrvale, et minna reisima. Koguksin raha umbes kaks aastat siis oleks raha küllalt, et käia enam kui ühes kohas reisil. Reisides ei pea mõtlema kust saada sissetulekut mis kataks reisil olles eluaseme (ööbides motellidest) ning toidu. Kahe aastaga saab üpris kopsaka summa kokku kogutud. Reisida tahaks kohe ümber maailma. Viisade ja passidega asjad ajaksin enne reisimist ilusti ära, siis pole hiljem mingit jama sellega. Alustada sooviksin Kanadast, ...
Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Enamus inimestele on iseenesest mõistetav, et palk laekub igakuiselt arvelduskontole ja sealt on maha arvestatud kõik tasumisele kuuluvad maksud. Nagu paljude seaduste/reeglitega ikka, siis on ka siinpuhul neid, kes hiilivad kohustustest kõrvale või hoiduvad nendest sootuks. 2010. aastal tuvastas Maksu- jaTolliamet, et deklareerimata ja tasumata jäeti 63 miljonit eurot makse. Heaks näiteks siin kohal on ettevõtted, kes maksavad oma töötajatele palka täielikult ümbrikupalgana või makstakse maksud miinimumpalgalt. Miski pole üdini hea ega halb, nii ka ümbrikupalk. Kõige suurem kasu ümbrikupalgast on otseselt töötajale endale ja tööandjale. Töötaja saab tunduvalt suuremat tasu tehtud töö eest. Kõrgemalt tasustatud töötaja on rohkem motiveeritud ja teeb oma tööd paremini. Tööandjad saavad maksta rohkem boonuseid, mis innustavad töötajaid veelgi. Ettevõttel on väik...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Inimgeograafia uurimismeetodid Ränne ja igapäevane mobiilsus Linda Luig Liisu Aulik Kati Zoobel Raul Saidla Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ....................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimus...
Kas raha või pühendumus – karm paratamatus Hiina vanasõna ütleb, et õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota. Õnnelik saab inimene olla tegutsedes – töötades. Töö tööks, aga ma usun, et keegi meist ei soovi oma elu pühendada tegevusele, mida oleks piin igapäevaselt teha. Tõeliselt õnnelik on see, kes leiab töö, mida ta armastab ja mille tegemine talle rõõmu pakub. Kurb on mõelda, kui vähe paljud noored tegelikult oma tuleviku elukutse peale mõtlevad. Vist ei kujutatata ette, kui suur osa elust töötamisele kulutatakse. Ütleme, et keskmiselt läheme ülikooli 20 aastaselt, seal õpime 5 aastat. Õppelaenude toel ja tänu säästlikkusele tõsiselt tööl veel ei käi. Esimesed kompimised tööturul teeme me kõige optimistlikumalt vaadates umbes 26 aastaselt. Pensionile minnakse umbes 65 aastaselt. Pärast lihtsat arvutamist tuleb välja, et t...
Arutlus: Sallivus kui ühiskondlik väärtus Maailmas on palju erinevaid inimesi, kuid erinevused tekitavad ka probleeme. Kas siis sel puhul saab sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Siinkohal võib näiteks tuua palju kõmu tekitavad samasooliste suhted, geid ja lesbid. Nende kohta on inimestel tundeid ja arvamusi palju neid vihatakse, pooldatakse, austatakse, põlatakse, isegi kardetakse, kuid on ka neid, kellel ei ole ei sooja ega külma neist, ehk siis on ka erapooletuid. Ise leian ma aga seda, et kui inimesed oleksid tolerantsemad geide ning lesbide...
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Keskkonnakorraldus ja planeerimine Grupitöö aines Inimgeograafia uurimismeetodid Haridus, kui meie argielu mõjutaja Linda Luig, Kati Zoobel, Raul Saidla, Liisu Aulik Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1 Materjal ja metoodika .......................................................................................................... 5 2 Uurimuse tulemused............................................................................................................ 5 2.1 Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ?............................
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi e...
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest - juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud pakuvad kindlustu...
1. Kindlustuslepingu olemus ja sõmimine Kindlustusleping on osapoolte kirjalik kokkuleppe, milles kindlustusandja kohustub maksma kokkuleppitud rahasumma kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuslepingu osad on · sooviavaldus koos riskiküsimustikuga, mida täidab klient · lepingu üldised tingimused(tüüptingimused), ning muud lisad (vara nimekirjad_ ülevaatusaktid, eelpakkumised, teatud dokumentide koopiad) · kindlustuspoliis Lepingu sõlmimine · kindlustusobjekt · täidetud sooviavaldus · riskihindamine · pakkumine ja kinlustustingimused · aktsepteerimine 2. Kindlustusmaksed (riskimaksed ja lepingutasud) Kindlustusmakse või kindlustuspreemia on rahasumma, mida kindlustusvõtja on kindlustuslepingu alusel kohustatud kindlustusandjale tasuma lepingus sätestatud korras. See sisaldab ka tasu kindlustuskaitse eest (riskimakse). Kindlustusmakse...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige ...
Tallinna Ülikool Riigiteaduste instituut Töötuskindlustusmaks Referaat Koostaja: Piret Jänes Rühm: RIRIB Juhendaja: Indrek Saar Tallinn 2012 Piret Jänes SISUKORD Piret Jänes Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade töötuskindlustusmaksu otstarbest ja arengust Eestis. Esimene osa tööst uurib, miks tekkis Eestis vajadus töötuskindlustusmaksu järele ning kuidas selle teke kulges. Olles alles käsumajanduselt üle läinud turumajandusele, tekkis tööturul tööpuudus. Inimesed said küll asendussissetulekut, kuid see ei olnud piisav, mistõttu tekkis vajadus mingisuguse süsteemi järele, mis tegeleks selliste probleemidega. Selleks loodi töötuskindlustus, mis on üks sotsiaalkindlustuse liik. Seda finantseerib töötuskindlustusmaks, mida kog...
MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbij...
Õigus ja Eetika 20.saj Ilmar Tammelo (1917-1982) Absoluutne õiglus on inimesele tunnetamatu ning kõik õiglushinnangud relatiivsed Iga riigi sotsiaalse korralduse aluseks teatud ajal saavad olla vaid üksikud arusaamad. Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid. Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon. Õigluse mõiste kasutamine erinevates valdkon...
1 1. Karl Marx, John Meynard Keynes, Adam Smith, Abraham Maslow, Alfred Marshall – millega on tegelenud, peamised teooriad ja teesid? Karl Marx- sotsialistliku teooria looja John Meynard Keynes – makroekonoomika looja Adam Smith – vabaturumajanduse looja (nähtamatu käsi) Abraham Maslow – inimvajaduste looja (Maslowi püramiid) Alfred Marshall – tootmisteooria looja (Marshalli rist) 2. Kes olid merkantilistid ja füsiokraadid, millised olid nende põhimõtted? Füsiokraadid olid rühm, kes uskusidmajandusteooriat, mille kohaselt rahva rikkus tuleb põllumajandusest-põhimõte oligi,et rikkus tuleb põllumajandusest. Merkantilistid olid rühm, kes pooldas riigi aktiivset sekkumist majandusse, taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piirangut kõrgete kaitsetollide abil – põhimõte, et võimalikult suur eksport ja minimaa...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalteaduskond Helen Tiitson PENSIONIPOLIITIKA Uurimustöö majandusarvestus ja finantsjuhtimise erialal Juhendaja: lektor M. Nurmet Tartu 2007 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform "kolmanda samba" vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik "teine sammas", milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 1020 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud, millest lähtudes reform tehti, pole muutunud töötajate ja pensionäride suhe rahvastikus halveneb. Eesti kogumispensioni is...
TALLINA ÜLIKOOL Eesti kas sotsiaalriik Rakvere 2016 Sotsiaalne riik mis see on? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on vastavalt Vikipeediale riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on järgmised: Vaesuse leevendamine, Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Aktiivne kodanikuühiskond, Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääki...
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM EDUARD VILDE AASTATEL 1900-1917 Referaat Koostaja: Elise Õunapuu Juhendaja: Õp. Arvis Kiristaja 10 A klass Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... lk 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... lk 3 1900-1905…………………………………………………………………………….. lk 4-6 1906-1917……………………………………………………………………….……. lk 7-9 HUVITAVAID FAKTE……………..…………………………………..…………… lk 10 KOKKUVÕTE……………...……………………………………………...….…...… lk 11 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………….……………….……..…lk 12 LISAD……………………………………………………….…………….……….… lk13 SISSEJUHATUS 2 Eduard Vilde (1865-1933) tegutses üle poole sajandi kirjamehena. Tema ilukirjanduslik pärand on suurem kui ühegi teise eesti kirjaniku oma. Ent Vilde loomingu väärtus ei seisne suures le...
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Äri õppetool Sigrit Viira ÄJ-11 VARUDE JUHTIMINE Referaat õppeaines ,, Logistika alused" Juhendaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... lk 3 1. VARUDE TÜÜBID .......................................................................................................................... lk 4 2. VARUDE JUHTIMINE ..................................................................................................................... lk 5 3. VARUDEGA SEOTUD KULUD ............................................................................................................ lk 6 4. VARUDE JUHTIMISE PEAMISED VIISID ...................................................................
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala XXX XXX JUHTIMINE EESMÄRKIDE KAUDU Referaat Juhendaja: Mare Kurvits, PhD Juhtimine eesmärkide kaudu 2 Tartu 2008 SISUKORD EESMÄRK............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. STRATEEGIA EESMÄRK............................................................................................... 6 2. OTSUSTAMISE KÄSITLEMISE SUUNAD................................................................... 8 2.1. Otsustamise käsitlemine tegevuse ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool II R Alla Järv FIE RAAMATUPIDAMINE Aineõpetaja: Malle Kasearu Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Ettevõtlusega hakatakse tegelema ennekõike selleks , et endale ja oma perele äraelamiseks raha teenuda. Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole juriidiline isik. Oma ettevõtluses teeb ta otsuseid ainuisikuliselt ja vastutab ettevõtluse käigus tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga. FIE saab kogu talle laekuvat raha kogu aeg igaks otstarbeks vabalt kasutada, peaasi, et maksud oleks makstud. Kuna inimene on alati üks isik, on FIEl igasuguse vara kasutamine lihtsam, ta ei pea iseendaga oma vara kasutamiseks ühtki lepingut sõlmima. Ettevõtlusest laekuva raha isiklikuks tarbeks ei pea ta ühtki paberit vormistama ega raha ühelt kontolt teisele kandma. ...
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik ...
1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatu...
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehte...
Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis...
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o....
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi ...
5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati e...
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama. Esimene suurem tuntus on tal näidend...
EESTI VARAUUSAEG (1558-1710) Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti ajalugu tuleb vaadata laiemas kontekstis, mitte ainult Eesti ajaloo seisukohast. Kuidas määratleda Eesti ajalugu? Eesti ala on jaotatud erinevate riikide, pretendentide vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kont...
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD ...
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja ...
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ül...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning t...
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 2...
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
Eksamipilet nr 1 1. Võrdle tööstusühiskonda postindustriaalse ühiskonnaga (tööhõive erinevates majandussektorites, erinevate asulatüüpide osatähtsus asustuses, peamine sisemajanduse kogutoodangut andev majandussektor, tööaja kasutus jmt). Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku...
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
Seletuskiri Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS), kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse nimetatud seadustesse sisse muudatused, mis on seotud 20.12.2012.a Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ,,Poliitika Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas" meetmetega. Eelnõus toodud täiendavad tagatised on vaid osa veteranipoliitikaga seotud meetmete paketist. Tegemist on meetmetega, mille elluviimine ei eelda suuremahulisi ümberkorraldusi ega keerulisemaid muudatusi KVTSis, KaLSis ja alamaktides. Eelnõuga muudetakse KaLSi ühes valdkonnas ja KVTSi neljas valdkonnas. Samuti muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakend...
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning teha...
Tervisepsühholoogia yldbak Adler284 eksam 27.oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne füüsiline sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, m...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS Uurimustöö aines ettevõtte majanduse alused Juhendaja: professor Maksim Saat Tallinn 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. 03. mai 2007 Üliõpilase kood: Üliõpilase E-posti aadress: SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL...................................................................................1 Tallinn 2007.........................................................................................................................1 Sis...
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakord...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised........................................
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
annaabi.ee 
