10 aastat töötuskindlustusmaksest (0)

Tallinna Ülikool
Riigiteaduste instituut
Töötuskindlustusmaks
Referaat
Koostaja : Piret Jänes
Rühm: RIRIB
Juhendaja : Indrek Saar
Tallinn 2012
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1Töötuskindlustusmaks ning selle eesmärk 4
1.1Töötuskindlustusvahendite haldamine 5
210 aastat töötuskindlustusmaksest - mida see on muutnud? 5
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade töötuskindlustusmaksu otstarbest ja arengust Eestis. Esimene osa tööst uurib, miks tekkis Eestis vajadus töötuskindlustusmaksu järele ning kuidas selle teke kulges. Olles alles käsumajanduselt üle läinud turumajandusele, tekkis tööturul tööpuudus. Inimesed said küll asendussissetulekut, kuid see ei olnud piisav, mistõttu tekkis vajadus mingisuguse süsteemi järele, mis tegeleks selliste probleemidega. Selleks loodi töötuskindlustus, mis on üks sotsiaalkindlustuse liik. Seda finantseerib töötuskindlustusmaks, mida kogub töötukassa, et tagada töö kaotanud kindlustatud isikule sissetulek seni kuni ta leiab uue töö.
Töö teine osa uurib, kuidas on kulgenud kümme aastat töötuskindlustusmakse kehtestamisest. Töötukassa loodi majanduslikult heal perioodil, kuid olles suhteliselt noor organisatsioon , pidi see hakkama saama majanduskriisist tulenevate probleemidega. Töötukassa suureks probleemiks osutus rahapuudujääk, mis tulenes töötute rohkest arvust. Kuna reserve oli liiga vähe, siis pidi võtma kasutusele muid meetmeid, kuidas töötutele hüvitisi maksta ning aidata ühiskonda kriisiga toimetulemisel. Seega teine osa vaatleb lähemalt, kuidas on kasutatud töötuskindlustusmaksetest kogutud vara ning millised muudatused on tehtud töötuskindlustusmaksu määrade suhtes, et tulud ületaksid taas kulud.

Töötuskindlustusmaks ning selle eesmärk

Töötuskindlustuse järele tekkis vajadus juba 1992. aastast, mil alustati Eestis töötutele hüvitise maksmist, kuid summad , mis saadi ei olnud piisavad , et end ära majandada. See ning tööpuudus olid stiimuliks, et luua korralik struktureeritud töötuskindlustussüsteem, mille eesmärgiks sai aidata töö kaotanud inimestel majanduslikult toime tulla ning aidata neil uuesti tööturule naasta. Paraku võib see tekitada olukorra, et inimesed loovad endale sellised tingimused, kus neil tekib õigus hüvitist saada - nt. leppida vallandamisega või oodata uue töö otsimisega. Samuti ka tööandjate puhul, kes tunnevad , et võivad töötajaid kergemini vallandada. Seetõttu langes see algusaastail tugeva kriitika alla. Töötust arvati inimeste enda probleemiks, mistõttu peeti otstarbetuks, et töötav inimene peab kellelegi teisele elamiseks raha maksma, kes võib-olla kasutab olukorda ära, et mitte tööl käija. Hiljem saadi aru, et see ei olene nii väga inimestest vaid majanduslikest faktoritest. Seetõttu pidi töötuskindlustus veelgi enam analüüsima kõiki riske ning leidma sobivaima optimaalse lahenduse, mis rahuldaks enamuse soovid. (Leetmaa, Leppik , & Liimal, 2004.)
Vältimaks probleemi, et inimesed kergekäelisemalt lahkuvad töölt, et hüvitist saada, kehtestati hüvitise saamiseks vastavad nõuded. Esiteks peab olema töötuna arvele võetud. Teiseks peab töötus olema sunnitud. Samuti ei ole õigust saada hüvitist, kui töötaja on lahkunud kokkuleppe toel või saatnud korda ettevõtte suhtes vääritu teo. Kolmandaks peab töötu täitma kvalifikatsiooninõuded. Viimased näevad ette, et eelnenud 2 aasta jooksul peab olema töötanud ning töötuskindlustust maksnud vähemalt 12 kuud. Kui kord on juba inimene hüvitist saanud, siis peab ta uuesti töötama 12 kuud ja maksma kindlustusmakseid, et uuesti kvalifitseeruda hüvitise saamisele.
Samuti ei ole töötuskindlustushüvitise summa kindlalt fikseeritud, vaid see oleneb eelnevast töötasust, mis moodustub sellest 50% ning 101. tööpäevast 40%. Vältimaks liiga suuri hüvitis, on kindlaks määratud hüvitise ülempiir ning ühtlasi ka alampiir , et hüvitise suurus ei oleks liiga madal, mille eest ei oleks võimalik end ära majandada. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.)
Töötukassa eesmärk oli leida parim viis töötuid aidata. Selleks kaasati nii tööandjaid kui ka töötajaid, et leida parim lahendus, kes finantseerivad, milliste maksumääradega, töötuskindlustust. Omavahelise koostöö tulemusena leiti optimaalseks lahenduseks, et töötuskindlustust finantseerivad töötajad ja tööandjad mõlemad, kellele on kehtestatud erinevad maksumäärad, mille protsent ei ole fikseeritud, vaid kehtestatud on ülem- ja alampiir, mistõttu võivad need iga aasta muutuda vastavalt 0,5-2% töötajatele ja 0,25 - 1% tööandjatele. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Selle põhjuseks on tööandjate nõue, kes tahtsid, et maksemäär sõltuks majandusest ja tööturuolukorrast, nt. registreeritud töötute arv ja hüvitiste saajate keskmisest töötuse-eelsest töötasust. Samuti nõudsid nad kaasotsustamisõigust maksemäärade kehtestamisele. See on kõigist sotsiaalkindlustusliikidest päris ainulaadne olukord, kus töötajatel on võimalus kaasa rääkida ja omada arvestatavat otsustusõigust. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Tulevikus on selline viis efektiivseks osutunud, sest kes oskab paremini majanduskriisist tulenevaid töötusega seotud probleeme näha ja lahendusettepanekuid tuua kui need, kes otseselt selle sees on.

Töötuskindlustusvahendite haldamine

Eestis tegeleb töötuskindlustusvahendite haldamisega Rahandusministeeriumi riigikassa osakond ja Hollandi pank ABN Amro Asset Managment. Töötuskindlustus saab 96% oma finantsidest töötuskindlustusmaksust ning 4% laekunud investeeringutest. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Seega võib töötuskindlustusmaksu all rääkida töötuskindlustusest, sest viimane tegutseb selle ressursside toel. Töötuskindlustusmaksetest laekuvad vahendid kahte erinevasse sihtfondi, milleks on töötuskindlustushüvitiste sihtfond ja töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond. Esimesest makstakse hüvitisi töötutele ning teisest tööandja maksejõuetuse puhul. keelatud on ühe sihtfondi vara kasutada teise jaoks, selleks ka kahe eraldi fondi funktsioon. (Leetmaa, Leppik, & Liimal, 2004.)

10 aastat töötuskindlustusmaksest - mida see on muutnud?

Eestis on töötuskindlustuse loomisest möödunud juba 10 aastat. Selle ajaga on maksemäärade suhtes tehtud 4 muudatust tõusvas joones. Järgnevalt on välja toodud töötuskindlustusmakse määrade muudatused aastati ning põhjused, millest need on tingitud.
Alltoodud tabelis on näha, et töötuskindlustuse alguspäevil olid töötuskindlustuse maksemäärad tööandjale 0,5% ja töötajale 1% kuni 2005. aastani. Ühelt poolt võis olla algusaastail madalate maksumäärade põhjuseks see, et tööandjad ja töötajad oleksid selle kehtestamisele vastuvõtlikumad. Kuid Henn Pärna, endine Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu tegevdirektor, sõnul ei olnud tööandjad selle rahastamises osalemise vastu, kuigi samaaegselt peeti läbirääkimisi teiste kindlustusliikide üle. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Samas oli tegemist majanduslikult soodsa perioodiga, mistõttu oli töötuid märksa vähem võrreldes eesolevate aastatega. See hoidis kindlustusmakse määrad piisavalt madalad. Samuti kõlas aeg-ajalt ettepanekuid, et maksemäära veelgi langetada, kuid tänu Töötukassa ettevaatlikkusele koguti raha majanduskriisi tulekuks. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Võib ainult oletada, mis oleks juhtunud, kui Töötukassa oleks toiminud hetkeolukorra põhjal ning ei oleks raha kõrvale pannud . Kui kõrgeks oleks töötuskindlustusmakse määrad tõusnud ning kuidas oleks see töötuid mõjutanud?
Töötukassa peab väga oluliseks varade säilitamist ja selle kaitsmist inflatsiooni vastu, mistõttu teeb ta pidevalt uuringuid ja analüüse, et prognoosida võimalikult täpselt tuleviku mõjusid töötuskindlustusele. Kuna 2002.-2005. aastal järjest suurenes kindlustusmaksete laekumine ning tulevik näis ka edaspidi helge, siis otsustati langetada maksemäärasid. Alates 2006. aastast hakkasid kehtima tööandjale 03% ja töötajale 0,6% maksemäär. Üheks põhjuseks, mis seda ajendas oli keskmise palga suurenemine. See tõusis ligi kolmandiku, mistõttu kasvas ka töötuskindlustusmaksetest laekuv summa. Teiseks tõukeks oli majanduse kasvust tingitud hõivatute arvu tõus, mis samuti suurendas töötukassale laekuvat tulu. Selle tulemusena arvati, et reservid on piisavalt kiiresti kasvanud ning edaspidi võib selle suurenemist aeglustada, et olla tulevikuks ettevalmistatud. Seetõttu otsustati alandada maksemäärasid, kuid töötukassa ei olnud piisavalt ettenägelik, et näha eelseisvat sügava majanduskriisi mõju. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.)
Tabelist selgub , et aastal 2009 on tehtud makse määrade suhtes kaks muudatust. Mis tingis valitsusel maksemäärasi muutma ? Töötukassa analüüside ja prognooside põhjal pidanuks kogutud summast jätkuma, et üle elada majanduskriis . Eesmärgiks oli säilitada madal töötuskindlustuse maksumäär, sest majanduslanguse korral on ka ettevõtetel raske end majandada ning lisakulutused muudavad kriisiga toimetulemise ning sellest väljumise märksa raskemaks. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Nagu eelnevalt mainitud , siis töötuskindlustusmakse määrad sõltuvad majanduslikust ja tööturu olukorrast. Kuna tegemist oli tugeva kriisi perioodiga ning analüütikud ei näinud ette, et mõõnaaeg tabab Eestit nii pea, siis vastavalt sellele reageeris ka töötuskindlustus. Kuigi majanduskriis oli alanud varem, hoidsid töötukassa reservid maksemäärasid madalana, kuid 2009. a. mai alguseks süvenes finantsiline puudujääk 600 miljoni kroonini. Ühest küljest oli see tingitud sellest, et ei oldud arvestatud majanduskriisi globaalsusega kaasnevast välismaal töötajate tagasivoolust Eestisse, mistõttu suurenes töötute arv veelgi. See sundis valitsust maksemäärasid tõstma - tööandjatele 1% ja töötajatele 2%. (Tur & Viilmann, 2009.)
Esmapilgul tundus, et tehtud muudatused on piisavad ning aitab Töötukassa uuesti balanssi, kuid 2009. a. 1. august tõsteti töötuskindlustusmakse määra tööandjatele 0,4% võrra ning töötajatele 0,8% võrra, mille põhjustas töötuskindlustushüvitiste saajate jätkuv kasv nii II kui ka III kvartalis . Tänu augustis tehtud muudatustele stabiliseerus 2010. aastaks Töötukassa finantsseis , mis saavutas isegi ülejäägi. Vaatamata töötuse kiirele kasvule, ei olnud 30% töötuist õigust töötuskindlustushüvitist taotleda ning osa töötuid olid kogu hüvitise kätte saanud. Seetõttu kahanes väljamakstav summa enamgi, mis andis 2010. aastaks lootust, et püsitakse stabiilsena. (Viilmann, 2009.)
Töötukindlustusmakse määrad 2002 - 2011
Periood
2002-2005
2006-2009
31. mai
2009
1. juuni
2009
1. august
2010
1. jaanuar
Tööandja
0,5%
0,3%
1%
1,4%
1,4%
Töötaja
1%
0,6%
2%
2,8%
2,8%
(allikas: Eesti Töötukassa)
Lisaks maksumäära muutustele tehti samaaegselt Töötukassa siseselt muudatusi, mis aitaks kitsastes majandusoludest kergemini välja tulla. Uueks missiooniks oli tegeleda mitmesuguste tööturuteenustega ehk aidata ettevõtteid majanduslike ümberkorralduste tegemistel ja leida sobiv tööjõud, milleks suunati töötud ümberõppustele sisendades neile kindlustunnet uue töö leidmisel. (Eesti Töötukassa, 2010.) Senimaani rahastati seda riigieelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondist, kuid viimase ressursid hakkasid Eestis lõppema, mistõttu pidi valitsus leidma muid viise, kuidas tööturuteenuseid rahastada. Sellepärast tegi valitsus ettepaneku, et finantsid selleks tuleksid enamasti töötuskindlustusmaksest ning osa tuleks ka riigieelarvest. Seda ei pooldanud Eesti Ametiühingute keskliit , kes pidas otsuse päeval valitsuse hoone ees protesti . Nende arvates annab selline muudatus valitsusele Töötukassa vahendite kasutamiseks liiga suured volitused . Mõned Sotsiaalkomisjoni ja Riigikogu liikmed arvasid samuti, et tööturuteenused peaksid olema rahastatud riigieelarvest ning kui sealt jääb raha puudu, siis tõsta selle arvelt makse. Vaatamata meeleavaldustele, võeti otsus siiski vastu, mis jõustus 1. jaanuar 2011. (Nurmela & Osila, 2011.)
See oli pöördeline periood, kus Töötukassa funktsiooniks ei olnud enam töötuskindlustusmaksete kogumine ja hüvitiste maksmine vaid töötusega seotud probleemide lahendamine kaasates nii töötajaid kui ka tööandjaid, mistõttu suudeti paremini vastata tööturu olukorrale (Eesti Töötukassa, 2010). Selle tulemusena oli 2011. aasta II kvartaliks Töötukassa finantsseis ületanud majanduskriisi eelse taseme, mistõttu pakkus tööandjate keskliit, et vähendada töötuskindlustusmakse määrad 2012. aastaks 3%-ni. Seda pooldasid Reformierakonna ja IRL-i esindajad, kuid Rahandusministeerium ei pidanud seda otstarbekaks. Põhjuseks toodi, et Töötukassa reservid ei ole piisavalt suured ning tulevik võib tuua palju ootamatusi , milleks tuleb olla nii valmis kui võimalik. (Tööandjate keskliit, 2011.)
Lisaks on Töötukassa juhatuse esimees ise öelnud: " Nii on meid varem sageli sarjatud, selle eest, et kogume liiga suurt tagavara ja meie tulud ületavad kulusid kümneid kordi. 2009. aasta näitas valusalt, et töötukassal oli olnud õigus: headel aegadel on mõistlik raha koguda, et me suudaks oma kohustusi täita ka majanduskriisis". (Eesti Töötukassa, 2010.) Seevastu leiab töötukassa nõukogu, et praegused reservid on piisavad ning kui maksumäära langetada 1,2% võrra, kasvaksid reservid vähemalt 400 miljoni euroni, mis piisaks majanduskriisi üleelamiseks. Lisaks saaksid sellest kasu ka töötajad, sest see annaks tööandjatele võimaluse palkasi tõsta, mille tulemusena kasvaks tarbimine ning seeläbi ka majandus. Arutelu tulemusena otsustati töötuskindlustuse maksemäärad sellel aastal samaks jätta ning koguda rohkem tagavara. Muudatusi võib oodata alles 2013. aastal. (Osila, 2012.) Praeguseks on töötuskindlustuse maksumäärad tõstetud üle algselt kehtestatud ülempiiri, et taastata majanduskriisist tingitud kaotatud reserve. Eks järgmisel aastal näe kui palju maksumäära langetatakse, kas üldse langetatakse, sest töötukassa õppis eelnevatest aastatest ühte - tuleb koguda, kui selleks on võimalust.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et töötuskindlustusmaks kehtestati Eestis üpriski õigel ajal. Algusaastail sai probleemiks, et võidakse vabatahtlikult töölt lahkuda ning uue otsimisega nii väga ei pingutata selleks, et hüvitist saada. Need probleemid lahendati küllaltki kiiresti. Töötuskindlustussüsteemi väljakujundamisesse kaasati nii tööandjaid kui ka töötajaid, et saavutada kõige efektiivsem tulemus. Kõigi arvamus võeti arvesse, mille tulemusena ei määratud kindlat maksumäära vaid ülem- ja alampiir. Seetõttu olenes maksumäär majanduse ja tööturu olukorrast. Vastavalt majandusolukorrale olid töötukassa algusaastail maksumäärad madalad, kuid aastate pärast oli töötukassa sunnitud maksemäärasi tõstma, sest tegemist oli majanduslikult raske perioodiga, mistõttu kasvas töötute arv mitmekordseks.
Eelnev raske periood on tõestanud töötuskindlustuse tähtsust, sellega seoses töötuskindlustusmakse vajalikkust . Majanduskriisi ajal abistasid töötuskindlustusmaksetest finantseeritud summad paljusid inimesi oma eluga toime tulema . See ei kergendanud ainult töötute olukordi , vaid ka ettevõtete oma, sest töötuskindlustus maksab töötajatele palka kui ettevõtte finantsiline olukord seda ei võimalda. Vaatamata oma noorusele on see oma funktsiooni päris hästi täitnud. Ikka õpitakse oma vigadest ning majanduskriisi tulemusena ollakse edaspidi ettevaatlikum, et tagada töötuskindlustuse jätkusuutlikkus.

Kasutatud kirjandus

Aas, G., Liimal, P., Lühiste, K. (2007). Viis aastat töötuskindlustust Eestis 2002-2006. P. Liimal (Toim). Eesti Töötukassa (lk 2, 9-12, 41).
http://tootukassa.adm.ee/upload/File/raamat/tahtpaevaraamat_EST.pdf (01.06.2012)
Eesti Töötukassa (2010) Majandusaasta aruanne 2009 (lk 3).
http://www.tootukassa.ee/public /aastaaruanne_2009.pdf (02.06.2012)
Leetmaa, R., Leppik, L., Liimal, P. (2004). Töötuskindlustus - teooriast ja praktikast. Poliitikauuringute keskus Praxis (lk 9-11, 23, 39-41).
http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/Tootuskindlustus.pdf (02.06.2012)
Nurmela, K, Osila, L. (2011). Trade unions protest against changes in unemployment insurance provision (10.01.2011)
http://www.eurofound.europa.eu/eiro/2010/10/articles/ee1010019i.ht m (01.06.2012)
Osila, L. (2012). Government refuses to reduce unemployment insurance premiums (03.02.2012)
http://www.eurofound.europa.eu/eiro/2011/12/articles/ee1112019i.ht m (01.06.2012)
Tur, D., Viilmann, N. (2009) Tööturu Ülevaade 2/2009. Eesti Pank (lk 7,14).
http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/tooturu/tooturg_209.pdf (02.06.2012)
Tööandjate keskliit (2011) Tööandjad panevad ette töötuskindlustusmakset langetada (29.05.2011)
http://www.tooandjad.ee/et/kompetents/paeevakorral/11803-toeoeandjad-panevad-ette-toeoetuskindlustusmakset-langetada (02.06.2012)
Viilmann, N. (2009) Tööturu Ülevaade 1/2010. Eesti Pank (lk 17-18).
http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/tooturu/tooturg_110.pdf (02.06.2012)