...................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimused ja nende selgitused.......................................................................lk 4 5. Uurimustulemused......................................................................................................lk 4 5.1 Kas inimeste haridus ja emakeel mõjutab palganumbrit? ...................................lk 4 5.2 Milline seos on haridusel laste arvuga ja töökohaga?...........................................lk 7 5.3 Kas inimese haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ?....................................lk 9 6. Kokkuvõte.................................................................................................................lk 12 7. Kasutatud kirjandus....................................................
töökogemust! Istun päevade viisi arvutis, et mitte mõne uue tööpakkumise saabumise hetke maha magada. Tahan olla esimene, kes CV saadab. Olen saatnud neid paarsada. Kui kõik osutub järjekordselt mõttetuks, siis on tunne, et oleks võinud selle asemel kas või salli kududa. Vahel on küll selline ahastus, et mitte midagi ei oska ja mitte kellelgi pole mind vaja. Peaminister ütles, et kui pole tööd, oled ise süüdi. Mina mõtlen, et meie rahvaarv on nii väike, paljudes Euroopa linnades on 3 või 5 miljonit elanikku, kõiki juhitakse ja saadakse hakkama, mis meil siis viga on? Poole aasta pärast tuli pangast kiri, et palun selgitage, kas Teie majandusraskused on ajutised või kestavad igavesti ja kui ajutised, siis palun koostage finantsprogramm. Mul ei ole mingi luksusauto, täiesti tavaline, ja ma ei saa seda maha müüa, sest elan maal ja ma ei saaks ilma autota isegi tööl käia. Õnneks andis
Case Processing Summary Cases Valid Missing Total N Percent N Percent N Percent Respondendi haridus * 555 97,5% 14 2,5% 569 100,0% Rahvus Respondendi haridus * Rahvus Crosstabulation Rahvus eestlane venelane muu Total Respondendi alg Count 10 1 11 haridus (kuni 6 % within klassi) Respondendi 90,9% 9,1% 100,0% haridus
65 ja vanemad 19,1% 9,9% 16,9% Kokku valimis 75,8% 24,2% 100% Võrdlus statistilistega andmetega lubab väita, et … Tallinnas on kõikides vanusegruppides kokku mehi 45,8% ja naisi 54,2% (Maakonnad arvudes 1995-1999. Tallinn 2000). 15 aastastest ja vanematest Tallinna elanikest moodustasid vanemad kui 65 aastased elanikud 16,9% (Maakonnad arvudes 1995-1999. Tallinn 2000), meie küsitluses 13,5% vastanutest. Töö loetavamaks muutmiseks on arvud ümardatud täisarvudeks vaid ankeedi üldandmed on esitatud komakohtadega. Antud ülevaates esitatakse kõige üldisemad ja olulisemad tulemused, samas võimaldab andmestik mitmes valdkonnas väga põhjalikku süüvimist. Oodatavad tulemused Säästliku arengu eelduseks on muutused inimeste mõtteviisis ja suhtumises keskkonda. 2000.a. läbiviidud uurimuse (Uljas, 2001) kordamine võimaldab
August 2020 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring Uuringu tellija: Keskkonnaministeerium Sisukord Uuringu taust................................................................................................................... 4 Uuringu metoodika .......................................................................................................... 5 Valimi profiil .................................................................................................................... 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ..
et ta ei olnud eelmise tootega rahul, vaid seetõttu, et ta otsib mitmekesisust. Nagu siis, kui proovite uut dušigeeli lõhnu [ CITATION Val19 l 1061 ]. Käsitletakse ostukäitumiste teoorias ka perekonna ostukäitumist. Perekonna ostukäitumisel aga on eristatav viis rolli, mida täidetakse toote või teenuse ostuprotsessi korral. Algataja rolli puhul on tegemist isikuga, kes esimesena teeb ettepaneku osta mingi toode. Mõjutaja rolli puhul on tegemist isikuga, kes otseselt või kaudselt mõjutab lõppotsust. Otsustaja rolli puhul aga on tegu isikuga , kes võtab vastu ostuotsuse. Ostja roll kajastub sooritatav ost. Kasutaja rolli puhul on tegu isikuga, kes toodet kasutab. 15 Nende viie rolli täitmiseks on tarvidus teha eelevalt hulka energiat kulutavaid tegevusi. Joonis 5 Tarbija ostukäitumine [ CITATION Tii07 l 1061 ] näitel, autori koostatud
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
detailsetele küsimustele. Inimesed peavad seda kuidagi pooleldi isiklikuks teemaks, kuigi ei küsitud spetsiifiliselt kelle poolt ja miks hääletasite. Oli ka vastajaid, keda poliitika absoluutselt ei huvita ning selliste inimestega oli raske klappi saavutada Kolmas keeruline asi on inimestega sobiva intervjueerimise aja leidmine. Kuna intervjuu võtab päris palju aega . Enamasti olid osalejad väga abivalmis ja lahkesti nõus meie küsimustele vastama, probleemiks kujunes see, et saada kogu vastuse seest just kõige olulisem ja põhilisem osa kätte. Raskusi valmistas see just vanemate inimeste puhul, kuna nemad soovisid kõige enam rääkida ning kaldusid kõige tihedamini teemast kõrvale ja neid oli raske delikaatselt taas teemasse juhtida. Positiivsetest külgedest oli see, et kõik intervjueerijad said ühe väga hea kogemuse juurde, kuidas inimest hoida teema juures ning sellest mitte kõrvale kalduda
Kõik kommentaarid