Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haridus, kui meie argielu mõjutaja (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ?
  • Milline seos on haridustasemel perekonnaseisu laste arvu ja töökohaga?
  • Millist eluaseme tüüpi eelistavad erineva haridustasemega inimesed?
  • Kesk- ja kõrgharidusega inimesed ?
  • Milline finantseerimis allikas oli teie praegusel eluaseme ostul ?
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Ökoloogia ja Maateaduse instituut
Keskkonnakorraldus ja planeerimine
Grupitöö aines Inimgeograafia uurimismeetodid
Haridus , kui meie argielu mõjutaja
Linda Luig , Kati Zoobel, Raul Saidla, Liisu Aulik
Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa
PhD Siiri Silm
Tartu 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
1 Materjal ja metoodika 5
2 Uurimuse tulemused 5
2.1 Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ? 6
2.2 Kas inimeste haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ? 8
3 Kokkuvõte uurimustulemustest 10
4 Kokkuvõte meetodi kasutamise kogemusest 10
5 Kasutatud kirjandus 12
6 Lisa 13


Sissejuhatus


Käesolev seminaritöö on koostatud Tartu Ülikooli aines inimgeograafia uurimismeetodid.
Töö eesmärgiks on individuaalandmete uurimismeetodi tundmaõppimine, arvestades seda
tüüpi andmete kasutamise piirangutega. Selle töö raames uuriti Tallinna läheduses
elavate uus asumite elanike haridustase ning kuidas see mõjutab igapäevast elu.
Uurimisküsimused
Eesmärgiks oli teada saada, kuidas haridustase on elanike igapäevase elu mõjutavaks teguriks.
  • Milline seos on haridustasemel  perekonnaseisu , laste arvu ja töökohaga?
  • Millist eluaseme tüüpi eelistavad erineva haridustasemega inimesed?

  • Materjal ja metoodika


    Aine inimgeograafia uurimismeetodid teine rühmatöö uurib lähemalt individuaalandmete
    analüüsi meetodit.
    Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis- ruumilis käitumise analüüs“, mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja“.
    Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega .
    Oma uurimustöö aluseks võtsime hariduse ja selle najal püstitasime uurimusküsimused. Küsimuste koostamiseks kasutasime sekundaarseid individuaalandmeid, mis aitasid püstitada küsimusi ja luua seoseid, et jõuda parimate tulemuste ja vastusteni. Soovisime leida vastuseid sellele, kuidas haridus on mõjutajaks inimeste töös, perekonnas, kodu loomisel. Et saada paremat ülevaaded inimeste vastustest ning teostada parim analüüs kasutasime programmi MS Excel .
  • Uurimuse tulemused


    Esimesena vaatlesime, milline on elanike haridustase naiste ja meeste seas. Analüüsi käigus selgus, et põhihariduse ja keskhariduse kokku liitmise tulemusena on meeste ja naiste haridus omandatud võrdselt. Kõrghariduse juures tekivad juba suuremad erinevused. Vastanute elanike seas on 165, kes on omandanud kõrghariduse ning samal ajal vastanud elanike seas on 135 meest, kes on omandanud kõrghariduse. Analüüsist järeldatakse seda, et vastanud elanike seas on rohkem naisi, kes on omandanud kõrghariduse. (Joonis nr. 1)
    Joonis nr. 1 Vastajate haridustase
  • Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ?


    • Esmalt vaatasime, milline on perekondlik staatus põhiharidusega inimestel siis põhihariduse ja keskhariduse kokku liitmisel ning kõrgharidusega. Taheti teada saada, kes on ennast teise inimesega sidunud ning kas haridus annab selleks kindlust juurde. Paremaks ülevaateks koostati tabel (Tabel nr.1 ).

    Tabel nr.1 Vastajate perekondlik staatus
     
    Vallaline
    Abielus
    Vabaabielus
    Lahutatud
    Lesk
    Põhiharidus+ keskharidus
    3,6%
    26,0%
    13,5%
    3,3%
    2,1%
    Kõrgharidus
    3,8%
    32,8%
    11,3%
    3,0%
    1,2%
    Kõrgharitud inimeste perekonnaseis on valdavalt abielus, vähem on seda põhihariduse ja keskharidusega inimeste kokku liitmisel . Sellest võib järeldada, et kui elanikud on omandanud vastava hardustase, siis on nad ka valmis ennast ametlikult siduma teise inimesega.
    • Järgmiseks võeti vaatluse alla, kas haridus mõjutab laste arvu peres ? Kas kõrgharidust omandavad elanikud soetavad julgemalt järglasi , kuna eeldatavalt on nad materiaalselt rohkem kindlustatud ? Selleks koostati tabeli ( Tabel nr.2 ).

    Tabel nr.2 Vastajate laste arv
     
    Põhiharidus+ keskharidus
    Kõrgharidus
    Ei ole lapsi
    19,2%
    19,6%
    Üks laps
    17,9%
    16,7%
    Kaks last
    8,4%
    13,4%
    Kolm last
    2,2%
    1,9%
    Neli last
    0,2%
    0,5%
    Kõrghariduse omandanud elanikel on peres rohkem lapsi kui põhihariduse ja keskharidusega kokku liidetud elanike peres. Järelikult elanikud, kes omandavad kõrgharidust mõtlevad ennekõike sellele, et millises keskkonnas ta peab oma lapse üles kasvatama ja lapsel oleks kõik vajalik edukaks eluks olemas.
    • Kolmandaks koostati tabeli, mis näitab haridustaset ja ametit. Kas ennekõike kõrgharidust elanikud omavad kõrgemaid ametikohti või ei oma haridus mingit tähtsust? ( Tabel nr. 3)

    Tabel nr. 3 Vastajate ametid
     
    Põhiharidus+ keskharidus
    Kõrgharidus
    Asutuse/ettevõtte tippjuht
    0,9%
    3,3%
    Keskastme juht
    3,8%
    9,0%
    Tippspetsialist
    0,7%
    16,3%
    Keskastme spetsialist, abispetsialist, tehnik
    11,8%
    3,6%
    Ametnik , kontoritöötaja
    2,1%
    1,7%
    Isiku- / klienditeenindaja
    4,2%
    0,7%
    Oskus- ja käsitööline
    3,1%
    0,2%
    Masina- ja seadmeoperaator, sõidukijuht
    0,7%
    0%
    Lihttööline
    0,8%
    0%
    Puudub amet
    19,8%
    17,2%
    Kõrghariduse omandanud elanikud on kõrgema sissetuleku töökohtadel kui on põhihariduse ja keskharidusega kokku liidetud elanikud. Järelikult võtavad tööandjad inimese haridustaset tõsiselt ja tööle saavad vastavalt kvalifitseeritud tööjõud.
  • Kas inimeste haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ?


    • Esmalt vaatasime, mis suhe on eluaseme tüübil ja haridustasemel. Valikuteks olid ühepereelamu, paarismaja, ridaelamu, 5-9 korteriga elamu ja 10 ja enam korteriga elamu. Vaatlesime, mis tüüpi elamutes põhihariduse ja kõrghariduse kookuliitmisel ning kõrgharidusega inimesed. Tulemused on esitatud joonisel ( Joonis nr. 2)

    Joonis nr. 2 Eluaseme tüüp
    Siit loeme välja, et põhiharidusega inimestest elab kõige suurem protsent inimesi 10 ja enam korteriga elamutest. Kõrgharidusega inimesed elavad valdaval enamuses ühepereelamutes. Üldiselt on eramajade ülalpidamine kulukam ja korterid odavamad ning tänu haridusele võimaldab sissetulek kesk-ja kõrgharidusega inimestel kulukamaid investeerinuid teha.
    • Järgmiseks uurisime, et mis on vastajate rahaline hinnang oma eluasemele. Jooniselt (Joonis nr. 3)

    Joonis nr. 3 Korteri/ maja maksumus
    näeme, et põhiharduse ja keskharidusega kokku liidetud omandavad elanikud omavad üle 5 miljoni krooni maksvaid hooneid võrreldes keskharidusega inimestega.
    • Viimaseks vaatlesime, mis oli inimestel oma eluaseme finantseerimise allikas. Millised lahendused olidvalinud põhi-, kesk- ja kõrgharidusega inimesed ? Andmed on tabelis (Tabel nr.4)

    Tabel nr. 4 Milline finantseerimis allikas oli teie praegusel eluaseme ostul ?
    Haridus
    Põhiharidus+ keskharidus (276)
    Kõrgharidus (300)
    Allikas
    Laen /liisin
    47,20%
    34,70%
    Eelmise eluaseme müük
    45,10%
    17,00%
    Varasemad säästud
    3,10%
    4,00%
    Muu varandi /omandi müük
    0,40%
    1,00%
    Muu
    6,80%
    0,70%
    Ei vastanud
    97,40%
    42,70%
    Põhihariduse ja keskharidusega kokku liidetud elanike puhul on domineerivaks eelmise eluaseme müük. Kõrghariduse puhul on elanikud laenu või liisingut võtnud, et soetada endale uus eluase . Ning sellele järgneb samuti eelmise aluaseme müük. See küsimustik ei ole väga laiahaardeline, kuna väga paljud on sellele vastamata jätnud.
  • Kokkuvõte uurimustulemustest


    Kokkuvõtteks leiti vastused püstitatud küsimustele . Andmete põhjal saab järeldada, et antud andmete põhjal mõjutab haridus üsna palju meie igapäeva elu. Samas, aga näitavad tulemused, et kõrgharidust omandanud elanikud elavad rohkem kindlustatud elu kui põhihariduse ja keskharidusega kokku liidetud elanikud. Jõuti järelduseni, et haridus mõjutab siiski kas suuremal või vähemal määral inimeste tööd, pereelu ja elamispinda .
  • Kokkuvõte meetodi kasutamise kogemusest


    Individuaalandmetega töötamine oli kindlasti huvitav kogemus. Kuna uuringu käigus kogutud
    andmeid oli palju ja küllaltki laia temaatikaga, oli võimalus analüüsiks valida just meile
    sobivad andmed.
    Individuaalandmete analüüsimise muutis lihtsamaks väga hästi koostatud andmebaas ning
    suur valim . Küsitlusuuringuks juhuvalikuga valitud elanike haridustase, ametid ning korteri/maja maksumus iseloomustas hästi sealset elanikukonda.
  • Kasutatud kirjandus


    Ahas, R., Silm, S., 2006 „Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise anlüüs“
  • Lisa


    Linda 25%
    Raul 25%
    Liisu 25 %
    Kati 25%
    13
  • Vasakule Paremale
    Haridus-kui meie argielu mõjutaja #1 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #2 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #3 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #4 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #5 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #6 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #7 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #8 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #9 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #10 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #11 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #12 Haridus-kui meie argielu mõjutaja #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Raul S Õppematerjali autor
    Käesolev seminaritöö on koostatud Tartu Ülikooli aines inimgeograafia uurimismeetodid.
    Töö eesmärgiks on individuaalandmete uurimismeetodi tundmaõppimine, arvestades seda
    tüüpi andmete kasutamise piirangutega. Selle töö raames uuriti Tallinna läheduses
    elavate uus asumite elanike haridustase ning kuidas see mõjutab igapäevast elu.

    Sarnased õppematerjalid

    Ränne ja igapäevane mobiilsus
    13
    doc

    Ränne ja igapäevane mobiilsus

    ...................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimused ja nende selgitused.......................................................................lk 4 5. Uurimustulemused......................................................................................................lk 4 5.1 Kas inimeste haridus ja emakeel mõjutab palganumbrit? ...................................lk 4 5.2 Milline seos on haridusel laste arvuga ja töökohaga?...........................................lk 7 5.3 Kas inimese haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ?....................................lk 9 6. Kokkuvõte.................................................................................................................lk 12 7. Kasutatud kirjandus....................................................

    Inimgeograafia uurimismeetodid
    Alusõppe uurimistöö
    18
    doc

    Alusõppe uurimistöö

    töökogemust! Istun päevade viisi arvutis, et mitte mõne uue tööpakkumise saabumise hetke maha magada. Tahan olla esimene, kes CV saadab. Olen saatnud neid paarsada. Kui kõik osutub järjekordselt mõttetuks, siis on tunne, et oleks võinud selle asemel kas või salli kududa. Vahel on küll selline ahastus, et mitte midagi ei oska ja mitte kellelgi pole mind vaja. Peaminister ütles, et kui pole tööd, oled ise süüdi. Mina mõtlen, et meie rahvaarv on nii väike, paljudes Euroopa linnades on 3 või 5 miljonit elanikku, kõiki juhitakse ja saadakse hakkama, mis meil siis viga on? Poole aasta pärast tuli pangast kiri, et palun selgitage, kas Teie majandusraskused on ajutised või kestavad igavesti ja kui ajutised, siis palun koostage finantsprogramm. Mul ei ole mingi luksusauto, täiesti tavaline, ja ma ei saa seda maha müüa, sest elan maal ja ma ei saaks ilma autota isegi tööl käia. Õnneks andis

    Avaliku sektori ökonoomika
    Andmeanalüüsi konspekt
    466
    doc

    Andmeanalüüsi konspekt

    Case Processing Summary Cases Valid Missing Total N Percent N Percent N Percent Respondendi haridus * 555 97,5% 14 2,5% 569 100,0% Rahvus Respondendi haridus * Rahvus Crosstabulation Rahvus eestlane venelane muu Total Respondendi alg Count 10 1 11 haridus (kuni 6 % within klassi) Respondendi 90,9% 9,1% 100,0% haridus

    Andmeanalüüs i
    Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
    150
    pdf

    Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

    65 ja vanemad 19,1% 9,9% 16,9% Kokku valimis 75,8% 24,2% 100% Võrdlus statistilistega andmetega lubab väita, et … Tallinnas on kõikides vanusegruppides kokku mehi 45,8% ja naisi 54,2% (Maakonnad arvudes 1995-1999. Tallinn 2000). 15 aastastest ja vanematest Tallinna elanikest moodustasid vanemad kui 65 aastased elanikud 16,9% (Maakonnad arvudes 1995-1999. Tallinn 2000), meie küsitluses 13,5% vastanutest. Töö loetavamaks muutmiseks on arvud ümardatud täisarvudeks vaid ankeedi üldandmed on esitatud komakohtadega. Antud ülevaates esitatakse kõige üldisemad ja olulisemad tulemused, samas võimaldab andmestik mitmes valdkonnas väga põhjalikku süüvimist. Oodatavad tulemused Säästliku arengu eelduseks on muutused inimeste mõtteviisis ja suhtumises keskkonda. 2000.a. läbiviidud uurimuse (Uljas, 2001) kordamine võimaldab

    Keskkond ja säästev areng
    Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020
    153
    pdf

    Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

    August 2020 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring Uuringu tellija: Keskkonnaministeerium Sisukord Uuringu taust................................................................................................................... 4 Uuringu metoodika .......................................................................................................... 5 Valimi profiil .................................................................................................................... 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ..

    Kategoriseerimata
    Saue linna aiandusteemalise kaupluse vajalikkus online version
    42
    docx

    Saue linna aiandusteemalise kaupluse vajalikkus online version

    et ta ei olnud eelmise tootega rahul, vaid seetõttu, et ta otsib mitmekesisust. Nagu siis, kui proovite uut dušigeeli lõhnu [ CITATION Val19 l 1061 ]. Käsitletakse ostukäitumiste teoorias ka perekonna ostukäitumist. Perekonna ostukäitumisel aga on eristatav viis rolli, mida täidetakse toote või teenuse ostuprotsessi korral. Algataja rolli puhul on tegemist isikuga, kes esimesena teeb ettepaneku osta mingi toode. Mõjutaja rolli puhul on tegemist isikuga, kes otseselt või kaudselt mõjutab lõppotsust. Otsustaja rolli puhul aga on tegu isikuga , kes võtab vastu ostuotsuse. Ostja roll kajastub sooritatav ost. Kasutaja rolli puhul on tegu isikuga, kes toodet kasutab. 15 Nende viie rolli täitmiseks on tarvidus teha eelevalt hulka energiat kulutavaid tegevusi. Joonis 5 Tarbija ostukäitumine [ CITATION Tii07 l 1061 ] näitel, autori koostatud

    Kategoriseerimata
    Tänapäeva sotsiaalprobleemid
    90
    docx

    Tänapäeva sotsiaalprobleemid

     Teadus ja tehnoloogia  Ülemaailmsed konfliktid  Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad:  Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse.  Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal

    Sotsioloogia
    Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus
    33
    pdf

    Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus

    detailsetele küsimustele. Inimesed peavad seda kuidagi pooleldi isiklikuks teemaks, kuigi ei küsitud spetsiifiliselt kelle poolt ja miks hääletasite. Oli ka vastajaid, keda poliitika absoluutselt ei huvita ning selliste inimestega oli raske klappi saavutada Kolmas keeruline asi on inimestega sobiva intervjueerimise aja leidmine. Kuna intervjuu võtab päris palju aega . Enamasti olid osalejad väga abivalmis ja lahkesti nõus meie küsimustele vastama, probleemiks kujunes see, et saada kogu vastuse seest just kõige olulisem ja põhilisem osa kätte. Raskusi valmistas see just vanemate inimeste puhul, kuna nemad soovisid kõige enam rääkida ning kaldusid kõige tihedamini teemast kõrvale ja neid oli raske delikaatselt taas teemasse juhtida. Positiivsetest külgedest oli see, et kõik intervjueerijad said ühe väga hea kogemuse juurde, kuidas inimest hoida teema juures ning sellest mitte kõrvale kalduda

    Inimgeograafia uurimismeetodid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun