50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Shaggyboy
Õppematerjali autor
Jahiseadus Seaduse tutvustus Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus § 3. Jahimaa (1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. (2) Jahimaa hulka ei kuulu: 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. § 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipid
jahikultuur. (Stackelberg 2006) 1.1 Jahindus Eestis Jahiõigus kuulus alates 15. sajandist sisuliselt aadelkonnale, seaduse jõu sai see küll alles Poola kuninga Zygmunt II Augusti Liivimaale antud privileegiga 1561. aastal ja seda kinnitati hiljem Rootsi valitsuse seadusega. Suurulukijaht jäi aadlike eesõiguseks ka järgmistel sajanditel. Väikeulukijahiski polnud talupoegadel enam palju võimalusi. Jäi vaid õigus küttida röövloomi 1664. aasta jahiseadus kehtestas hundi ja karu tapjale isegi preemia. On palju tõendeid selle kohta, et neil sajandeil levis salaküttimine ja armu ei antud ka ,,õilsatele" ulukitele. Kehtivaid seadusi ignoreerisid nii maarahvas kui ka siniverelised. (Randveer 2004) 20. sajandi algul kehtis 1892. aasta Vene jahiseadus Eesti oli ju tsaaririigi osa. Nii oli näiteks keelatud jahipidamine emasloomadele, vasikatele ja talledele. Ka oli seaduses
alla antud juhul on just lumikatte paksus ja kestvus ,,lühimaks tünnilauaks". Juurdekasvusks nim populatsiooni suurenemist mingis ajaühikus, milleks metskitse puhul sobib üks aasta. Bioloogilised väljad selle terminiga tähistatakse ulukite poolt liigikaaslaste informeerimise otstarbel ümber kujundatud elupaiku. Visuaalsed ning lõhnamärgid. Kobrastel haisumättad, metssigadel sügamispuud, hirvlastel lõhutud põõsad, karudel küüntega kriibitud puud. JAHISEADUS: Jahiõigus. Jahimaa korraldamine. Jahipiirkonnad. Jahipidamine ja selle õigust tõendavad dokumendid. Etc. Jahiõigus (1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata. (2) Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid