Kohus (0)

Ükski riik ei saa lubada vägivalla ja kuritegevuse lokkamist, kuid selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile on see õigus ka alla 18-aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik e. korrakohane protsess. Selle järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat inffi ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada . Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab üldisi jooni, mis kehtivad iga kohtuvaidluse puhul ja igas õigusriigis (seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus ). On olemas ka erijooni, oleneb ainult sellest, kas tegu on tsiviil- või kriminaalasjaga. Tsiviilasi – kohtuasi , mille mõlemal osapoolel on võrdsed õigused ( abielulahutus , lapsendamine, üürilepingu lõpetamine jne). Osapool, kes esitas avalduse ( hagi ) kohtule asja arutamiseks, on hageja , vastaspool aga kostja . Kostja peab kostma, vastama hageja pretensioonile . Kohtuotsuse teeb kohtunik kirjalikult, selles on öeldud, kummal osapoolel on õigus ja kuidas probleem tuleb lahendada(kuidas vara jagada, palju tuleb maksta üüri, viivist jne..) . tuleb ka põhjendada, mille alusel niimoodi otsustati. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane (arvutikahjurlus, piraatlus, vargus, avaliku korra rikkumine vägivallaga jne.). sellest tulenevalt on krim.men’es ka kohtueelne staadium, kus toimubki materjalide kogumine. Kõik saadud tõendid saadetakse prokuratuuri , seal otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui juhtub nii, siis suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium – kohtumenetlus. Üks peamistest inimõigustest on vabadus. Määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. Protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis : *kodu ja isiku puutumatus (kohtuorder); *õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjustamise kohta (üldine ja suusõnaline); *õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus )(põhjused, 48h arest , tõkendid: kautsjon , käendus jne.); *õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni( moraalne ja aineline kahju). Protsessi põhimõtted kohtupidamises: *õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi (eeluurimine, tõendite kogumine ja tunnistajate küsitlemine); *õigus süütuse presumptsioonile (ei tohi nimetada kurjategijaks, süüdlaseks või vargaks); *õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel(kui ei leia advokaati, siis on see riigi kohustus leida); *poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine(võrdne õigus esitada tõendeid ja vaidlustada vastase seisukohti); *enesekriminatsiooni e. enesesüüdistuse välistamine (ei ole sunnitud tunnistama iseensa või lähedase vastu). Protsessi põhimõtted pärast kohut : * korduva süüdimõistmise välistamine (ei tohi sama süüdistuse korral mitu korda kohtusse kaevata); *apellatsiooni e. edasikaebamise õigus (edasi ringkonnakohtusse). Kohtupidamine peab olema humaanne . Üks osa inimõigustest on võõrandamatud õigused – neist ei tohi ilma jätta kedagi, ka süüdimõistetud ininmest. Keelatud on piinamine ja alandav kohtlemine.