Kodanikud ja demokraatia (4)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Kodanikud ja demokraatia

Poliitiline kultuur kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul; on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele indiviididele; on jäik poliitiliste muutuste suhtes; suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. 10. Minu õigused 11. Kodaniku õigused · Eesti kodanikul, kes on saanud 18 aastat vanaks, on õigus valida · iga vähemalt 21.aastane hääleõiguslik Eesti kodanik võib kandideerida Riigikokku · ainult kodanikul on õigus kuuluda erakonda · vähemalt 40.aastane sünnijärgne kodanik võib kandideerida Vabariigi presidendiks · ühtegi kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välja arvatud kurjategijate väljaandmine, kui riikide vahel on vastav leping) · sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa tema kodakondsust ära võtta

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Mõisted. Kodanikud ja Demokraatia

Inimõiguseduniverbaalsed õigused,miskehtivad kõigile kõikjal sünnist saadik. Euroopa inimõiguste konventsioondokument, mis käsitleb kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Kodanikinimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. Kodakondsus. Kodakondsus Riigikodanikes olemine,millega kaasnevad õigusedja kohustused. Naturalisatsioonvastav protseduur, mis viiakse läbi kodakondsuse saamiseks. Välismaalane võõrriigi kodanik,kel puudub kodakondsus. Teabe suhtlusinimese ja riigi vaheline suhtlus, info. Tsentsuurkontroll ajakirjanduse üle. Isikuandmete kaitsa isiku eraelu, tervist, varandusliku seisu ja privaatsust tagav seadus. Ärisaladusmajandust puudutav, võib ohustadakonkurentsi võimet. MTÜMittetulundusühik e. Kolmas Sektor. Ühendused, mis ei taotle kasumit. KodanikuühendusKodaniku osaluse raames kujunenud organisatsioon, millelon püsivam juriidiline vorm.

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Näited IRL, SDE, Reform, Kesk. Ametiühingute liit SOTSIAALNE LIIKUMINE ERINEB nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase liikmeskonna poolest. Näiteks: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Kuidas saadakse Eesti kodakondust? *Kodanikuks sünnitakse ­ kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Millised on Eesti kodaniku õigused ja kohustused? *Õigus ja kohustus teenida kaitseväes. *Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust.

Ühiskonnaõpetus

6

rtf

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia v

Ühiskonnaõpetus

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse seisukoha järgi peab valimisõigus olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldamisel väga oluline. Parlamendivalimistel on aga kodakondsuse nõue endiselt jõus. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Näiteks Eestis elavad Vene Föderatsiooni kodanikud saavad osaleda Venemaa Riigiduuma ja Venemaa presidendi valimistel. Euroopa Liit on kodakondsuspiirangut oluliselt leevendanud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel ja osaleda valimistel hääletajana. Ka europarlamenti võib kandideerida, omades ükskõik millise EL-i liikmesmaa kodakondsust

Ühiskond

25

ppt

Kodanikud, huvid ja demokraatia (lk 60-95)

ee ushould.uk uniemanis2009.blogspot.com Helle Pondre 2010 Poliitiline kultuur Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutamiste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks Osa üldisest kultuurist Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul On jäik poliitiliste muutuste suhtes On omane suurele sotsiaalsele rühmale Suudab püsida jääda Helle Pondre 2010 Poliitilise kultuuri teadmisi vajab iga kodanik Kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur Poliitilise kultuuri erijooneks on ka võimul olija aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ja juurutamisel (nt, kodanikuõpetus, ühiskonnaõpetus koolides) Helle Pondre 2010  HINNANGUD POLIITILINE KÄITUMIS TEADMISED KULTUUR MALLID VÄÄRTUSED Helle Pondre 2010

Ühiskond

33

doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

ÜHISKOND ­ INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Erakonnad ja ametiühingud

Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond ­ kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3

Ühiskonnaõpetus

Lisainfo

Kommentaarid (4)