Kodanikud ja demokraatia (4)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Erakonnad ja ametiühingud

Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond ­ kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid.

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Konspekst

Õiguskantsler ­ ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik ­ jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat ­ kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ­ riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja ­ EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon ­ kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon ­ Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune ­ oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond ­ kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing ­ on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks.

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Inimeste õigused, kohustused ja vabadused

Õiguskantsler ­ ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik ­ jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat ­ jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ­ riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja ­ EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman ­ õiguskantsler. Apellatsioon ­ kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon ­ kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune ­ oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu ­ isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud ­ mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks.

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 9. klass

Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 1. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 2. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikk

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Parteide jaotus ja kodanikuõigused, kodakonsus

Mõisted: Naturalisatsioon ­ kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele.

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Erakond ja kohtu

3.1 Erakond- kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga registreeritud organisatsioon. Ül : osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. SDE,Keskerakond,ERL Parempoolsed parteid- esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve Reformierakond, IRL Tsentripartei- mõnes küsimuses kalduvad vasakpoolsusse ja mõnes küsimuses parempoolsusse. Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle 3.2 Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm. MTÜ- kod

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Kõike mida vaja ühiskonnast

teenida kasumit.Loomiseks on vaja vähemalt 2 liiget ja põhikirja.Seltsingut ei registreerita.Tuntum Eesti sihtasutus-Avatud Eesti Fond.Korteriühistu on näide demokraatlikust valitsemisest igapäevaelu tasandil.Protestiavaldus on kodanikuühenduse huvide väljendamisviis(miiting,demostratsioon)on seaduslik.Demokraatia on tugev, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja tunnevad kohustust neid kaitsta.Seega eeldab demokraatia ka kodanikualgatust, isiklikku initsiatiivi ülesnäitamist. Ükski riik ei saa lubada vägivalla lokkamist. Igal inimesel on õigus oma huvide kaitseks pöörduda kohtusse, ka välisriigis.Kohus on sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust.Korrakohases kohtus kehtib seaduse ülemlikkus.ST:kõik osapooled on võrdsed seaduse ees.Tsiviilasi-inimeste vaheline.Kriminaalasi-seaduse rikkumine.Hageja-süüdistaja.Advokaat/Kostja- kaitsja.Kohtunik teeb kohtuotsuse kirjalikult

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kohus

1) Eesti on demokraatlik riik, tänu sellele on meil riigivõimu kolmikjaotus: Õiglane kohtupidamine nõuab, et seadust järgitaks nii kohtueelses, kohtuliku arutamise kui ka - seadusandlik võim (Riigikogu) kohtujärgses etapis. - täitev võim (valitsus) - kohtuvõim Tsiviilasjad ­ abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine; vanemlike õiguste ära võtmine; üürilepingu lõpetamine; võlgade tagastamine/tasumine. Eestis on kohus 3-astmeline Kriminaalasjad ­ Arvutikahjurlus või ­viiruse levitamine, kui tekitati olulist kahju; piraatkoopia - Riigikohus (Tartus)

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (4)