Kodanikud ja demokraatia (4)

3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA
Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule.
Vasakpoolsed parteid – peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil.
Parempoolsed parteid – esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid.
Tsentriparteid – parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak- ja mõnes parempoole.
Rohelised – poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest.
Ühiskondlik massiliikumine – tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus.
Ametiühing – tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon . Tavapärased nõudmised – väärikas palk, õigus puhkusele, seadusega sätestatud tööaeg, tervislikud töötingimused ja tööohutus.
Sotsiaaldialoog – läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel.
Kodanikuühendus – välja kasvanud tavakodanike probleemidest - hariduse, kultuuri edendamine Kodanikuühenduse on kolm gruppi: 1) Seltsing – mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita 2) Mittetulundusühing – kõige arvukamalt 3) Sihtasutustena võivad tegutseda ka haiglad või õppeasutused.
Protestiavaldus – miiting või demonstratsioon , on huvide väljendamise viis, mis on seadusega lubatud.
Demokraatia on tugev – kodanikud kasutavad oma õigusi ja tunnevad kohustust neid kaitsta.
Kodanikualgatus – isikliku initsiatiivi ülesnäitamine.
Seaduspärane kohtuprotsess – kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklike juriidilisi kohustusi.
Seaduse ülimuslikkus – menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadustele .
Tsiviilasi – mõlemal osapoolel on võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. (abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine , võlgade tagastamine)
Kriminaalmenetlus - selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. (kohtueelne staadium – materjalide kogumine; kohtumenetlus )
Kohtukohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis : 1) Kodu ja isiku puutumatus – politsei ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist kohtuorderita, mis tõendab, et läbiotsimiseks on alust. Kedagi ei tohi vahistada orderita, mille väljastab kohtunik. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist – tema selgitab arreteerimise põhjust, tutvustab õigusi ja kohustusi. 4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni.
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi – eeluurimise aeg ei tohi ületada ühte aastat. 2) Õigus süütuse presumptsioonile – kohtualust tuleb kohelda süütuna nii kaua, kui kohus pole teinud süüdimõistvat otsust. 3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine – inimest ei tohi sundida tunnistama iseenda või lähedaste vastu.
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: 1) Korduva süüdimõistmise välistamine – kedagi ei tohi ühe ja sama süüdistuse alusel mitu korda kohtusse kaevata. 2) Apellatsiooni e. edasikaebamise õigus – juhul kui süüdistatav või süüdistaja pole kohtuotsusega nõus, on tal õigus see edasi kaevata kõrgema astme kohtusse.
Võõrandamatud õigused – üks osa inimõigustest, millest ei tohi ilma jätta kedagi, ka süüdi mõistetud inimest.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) – 1945. loodud ülemaailmne organisatsioon, et vältida uute globaalsete konfliktikollete tekkimist; sellega on seotud ka inimõiguste mõiste kujunemine, mille ülddeklaratsioon kiideti heaks 1948. aastal.
Inimõigused – peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale.
Euroopa inimõiguste konventsioon – käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi – kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi.
Euroopa sotsiaalharta – sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused.
Inimõiguste rühmitamine: 1) Põhiõigused – niisugused õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta. (õigus elule; vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; korrakohasele õigusemõistmisele) 2) Poliitilised õigused(kodanikuõigused) ja vabadused – seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga. (õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus) 3) Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused – eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti, tugevat sotsiaalpoliitikat. (õigus tööle ja puhkusele; kvaliteetsele toidule ja joogiveele; inimväärsele elatustasemele) 4) Kultuurilised õigused (õigus haridusele ja kultuurile ; rahvuskultuuri ja – keele säilitamisele; teabele)
Kodanikkond – elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet.
Kodanik – ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadustega sätestatud õigusi ja kohustusi. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Kodanikuks sünnitakse – aluseks on sel juhul kas sünnikoht või vanemate kodakondsus . 2) Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise e. naturalisatsiooni korras – kodakondsuse omandamise tingimused kehtestab riik seadusega. Eestis tuleb naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks elada siin vähemalt viis aastat, sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam , kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 3) Eriliste teenete eest riigi ees(väljapaistvatele sportlastele, treeneritele, ärimeestele, kultuuritegelastele).
Eestis kehtivad kodanikuõigused ja –kohustused: 1) teenida kaitseväes 2) õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis 3) õigus kuuluda erakonda 4) õigus osaleda rahvahääletusel.
Statistikaamet – Eestis olev informatsiooni hankimise ja töötlemisega tegelev spetsiaalne riigiasutus.
Register – rahvastiku ja majanduse kohta kogutud andmed. (Maa- , äri- , auto- , rahvastikuregister)
Teabenõue – mingi konkreetne küsimus, millele tahetakse saada ametiasutuselt vastust.