Alaealised õigusrikkujad (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö korralduse osakond
ALAEALISED ÕIGUSRIKKUJAD
Referaat
Pärnu 2017

Sissejuhatus

Referaat käsitleb alaealisi õigusrikkujaid. Uuritakse välja, kes nendega tegeleb, kuidas tegeleb ja mille alusel. Välja on toodud miks alaealine teo toime paneb ja mis on selle eelduseks . Välja on toodud 7 tegevust, kuidas ennetada süü toime panemist. Kirjeldatud on mõjutusvahendeid ning kõike sellega seonduvat seaduse näol. Räägitud on õigusrikkujatele suunatud rehabilitatsioonist, mille käigus koostatakse individuaalne rehabilitatsiooniplaan. Lõpetuseks on koostatud artikkel 12 kogumiku abil lühikokkuvõte teemal osalus praktikas: lapse tähendusrikka osaluse teed.

1. Peatükk

1.1. Probleemid ja ennetus

Kui alaealine paneb toime süüteo , on probleemile võimalik läheneda kahest eri vaatepunktist, kas last karistada ja ennetada uut kuritegu või uurida välja esmased põhjused, miks laps nii tegi. Tulemuslik tegelemine eeldab, et selgitatakse välja tegurid, mis mõjutavad õigusrikkumise toimepanemist, ja tegeletakse nende tegurite mõjutamisega.
Laste väärkäitumine võib oleneda majanduslikest probleemidest, samas võib see olla psühholoogiline probleem. Eestis loetakse kõige tõenäolisemaks väärteo toime panijaks last, kes on majanduslikus kitsikuses ja/või üksikvanemaga kasvavas peres koolikohustust mittetäitev psühhoaktiivseid aineid tarvitav laps.
WHO käsitluse kohaselt on vägivalda võimalik ennetada 7 tegevuse kaudu:

• Laste ja vanemate/hooldajate vahel turvaliste, stabiilsete ja toetavate suhete arendamine.
  
• Laste ja noorte eluoskuste arendamine.
  
• Alkoholi kättesaadavuse ning kahjuliku mõju vähendamine.
  
• Tulirelvadele, külmrelvadele ja mürkidele ligipääsu vähendamine.
  
• Soolise võrdõiguslikkuse toetamine , et vähendada naiste vastu suunatud vägivalda.
  
• Vägivalda toetavate kultuurinormide ja sotsiaalsete normide muutmine.
  
• Ohvrite äratundmine/identifitseerimine, toetamine ja nende eest hoolitsemine (Hinsberg, 2015).
  

1.2. Alaealiste mõjutusvahendid

Alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt on alaealine 7-18aastane isik, kelle mõjutusvahendiks võib olla hoiatus, koolikorralduslikud mõjutusvahendid, vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamine, kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või asenduskodus, üldkasulik töö, käendus , noorte- või sotsiaalprogrammides või sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses või ravikuurides osalemine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine.
Koolikorralduslikuks mõjutusvahendiks võib olla kasvatusraskustega klassi või pikapäevarühma suunamisega. Üldkasuliku tööna rakendatakse alaealist tööle 10–50 tundi üksnes tema nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal, kusjuures alla 13-aastastele alaealistele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.
Mõjutusvahendi eesmärk on kaasabi osutamine alaealise õiguserikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamine. Mõjutusvahendi määramisel arvestatakse alaealise esindaja, sotsiaalametniku, õppeasutuse esindaja ja politseiametniku arvamust ning alaealise nõusolekut võtta endale kohustusi vabatahtlikult. Järelvalvet teostavad järgmised isikud: alaealiste komisjon , kooli esindaja, vastav spetsialist, alaealiste komisjoni määratud lepitaja , lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja. Lisaks käendaja , maavalitsuse noorsootöötaja ja kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor . Selleks, et määrata mõjutusvahend on vaja kokku kutsuda 7-liikmeline alaealiste komisjon (Alaealise mõjutusvahendite…, 1998).

1.3. Rehabilitatsiooniteenus

Lisaks saab osutada alaealisele õigusrikkujale rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärgiks on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse intergratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames koostatakse isikule isiklik rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat, osutatakse rehabilitatsiooniplaanis määratletud teenuseid, juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.

• Rehabilitatsiooniteenust kui mõjutusvahendit kohaldatakse alaealiste komisjoni poolt alaealisele, kes on:
  
• nooremana kui 14-aastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo;
  
• nooremana kui 14-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo;
  
• 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud ;
  
• 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata või on kohus leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud;
  
• koolikohustuse mittetäitja tulenevalt Eesti Vabariigi Haridusseadusest; tarvitab alkohoolset jooki , narkootilist või psühhotroopset ainet (Saame, 2008).
  

Alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiirus ja põhimõtted mängivad olulist rolli, et mõjutada noort mitte toime panema uut kuritegu ja sundida last tajuma selget seost rikkumise ja sellele järgneva reaktsiooni vahel. Sellega seoses oleks vaja lühendada kohtueelse menetluse protsessi aega. Alaealiste õigusrikkujate puhul on hakatud üha enam kasutama alternatiivseid lahendusi ja järjest rohkem püütakse vältida täispikka kriminaalmenetlust. Tavaliselt rakendatakse kokkuleppemenetlust (Alaealiste kuritegevuse…, 2008).

2. Artikkel 12

Kirjutasin kokkuvõtte artiklist 6, mille pealkirjaks on: „osalus praktikas: lapse tähendusrikka osaluse teed“. Artiklis antakse ülevaade karistust kandvate laste osalusest. Leitakse, et osalus peab olema läbipaistev ja informatiivne. See tähendab seda, et laps peab saama aru protsessist. Näiteks kõik kriminaalhooldusega seotud dokumendid sisaldava võõrsõnu siis keegi peab seletama lapsele kõik lahti ning tooma välja ka põhjendused miks millepärast on. Osalus peab olema ka vabatahtlik. Lapse arvamust tuleks kuulata ja arvestada sellega kui neile pakutakse tegevusi. Kui lapsele ei meeldi näiteks ujuda siis ta ei pea ujuma . Osalus peab olema respekteeritud, mis tähendab seda, et laps peab saama ära kuulatud. Lapsed tunnevad , et neile ei anta kinnipidamis asutustest sõnaõigust, lisaks tuleks laste eneseväljendust. Osalus peaks olema asjakohane. Lapsi ei tohiks eraldada kogukonnast. Nad võiksid käia koolides , teha tasulist tööd, olla vabatahtlik. Nad ei tohiks olla perest , sõpradest ja teistest vajalikest inimestest eraldatud. See võib tekitada probleeme taas integreerumisel. Osalus peab olema lapsesõbralik, see tähendab, et laps peab saama olla laps. Ta ei tohiks olla üksi toas kinni mitmeid päevi ilma suhtlemata teiste inimestega. Tuleks arvestada laste kiindumisvajadusega, kus lubatakse kaisukaru võtta asutusse, tuleks austada privaatsust. Osalus peab olema kaasav , lastel peab olema õigus mittediskrimineerimisele. Peab austama tema iseärasusi ning selle soodustamiseks võiksid konkreetsed spetsialistid tegeleda probleemiga. Osalus peab olema toetatud koolitustega ehk asutuse töötajad peavad olema koolitatud professionaalide poolt ning nad peavad tegema võrgustikutööd teiste asutustega, et parendada enda teenuse pakkumist. Ka lapsed koos lapsevanematega võiksid saada koolitusi, kuidas toime tulla. Osalus peab olema turvaline ja riskitundlik. Lapsed peaksid saama kaevata, kui tekib probleem. Osalus peab olema vastutustundlik. Lapsed peaksid saama aru, mille eest nad vastutavad kui nad käituvad, nii nagu nad käituvad (Artikkel 12…, 2016 ).

Viidatud allikad

Hinsberg, H. (2015). Ühiskondliku mõju osakute võimalike probleemvaldkondade analüüs. Loetud aadressil http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/07/SIB - analyys.pdf
Alaealise mõjutusvahendite seadus. (1998). Loetud aadressil http://www.pc.ut.ee/sites/default/files/juhend_20121.pdf
Saame, K. (2008). Rehabilitatsiooniteenus alaealistele õigusrikkujatele Eestis. Magistritöö. Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut, Tallinn. Loetud aadressil file:///C:/ Users /Gkkerttu/ Desktop /rehabilitatsiooniteenusalaealisteleigusrikkujate leeestis.pdf
Alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukava aastateks 2007–2009. (2008). Loetud aadressil http://www.childcentre.info/laws/plan_of_action/estonia/dbaFile13408.pdf
Artikkel 12. Laste osalusõigus ja alaealisi käsitlev õigussüsteem. ( 2016 ). Loetud aadressil http://www.defenceforchildren.it/files/Twelve_handbook_Estonian.pdf