PEREVÄGIVALD (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST12 KÕ1
Mari Mets
PEREVÄGIVALD
Referaat
Õppejõud: Reino Veielainen, MA
Mõdriku
2012

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.Peamised vägivalla põhjuseid 3
2.Perevägivald kui eriline kuriteoliik 5
4.Perevägivalla mõju naistele 7
5.Perevägivalla mõju lastele 7
6.Ohvri kaitse ja ohvrirabi 9
7.Vägivalla põhjendused 10
Kokkuvõtte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Perevägivald on praeguses ühiskonnas laialt levinud ja tihtipeale on kannataja pooleks naised või lapsed, kes mingil teatud hetkel osutuvad väärkohtlemise ohvriks. Suureks mõjutajaks sellele juba lapseeas on vägivaldsed multikad ning filmid. Ka enamus arvutimängud on just nimelt ülesehitatud tapmisele, mis mõjutavad juba lapse psüühikat väiksest peale ja kui laps juhtub pealt nägema ka kodus eksisteerivat vägivalda tekitab see tunde, et selline käitumine on sobilik ja õige. Perevägivald võib olla tingitud väga paljudest erinevatest teguritest, olgu see siis kas või oma positsiooni näitamine ning seega oma kaaslase alandamine nii kuidas võimalik, sellest ka erinevad vägivalla liigid. Vägivalla küüsis kannatavad inimesed võivad kergesti sattuda stressi ja depressiooni. Kahjuks pole seaduses kindlaks määratud karistusi vägivallatsejale ja selle suureks põhjuseks on see, et väga paljud ohvrid jätavad selle politseis registreerimata ja seda tingib kas majanduslik olukord, milles üksi hakkama ei saada, samuti võib selleks olla ka vägivallatseja ähvardused, mille tõttu ei julgeta midagi ette võtta. Selles referaadis proovin selgitada välja põhjuseid, millest võib olla vägivaldne käitumine oma pereliikmete suhtes tingitud, kuidas mõjutab see ohvreid, millised karistused ootavad vägivallatsejat ja kuhu pöörduda neil, kes on selle üle elanud.

Peamised vägivalla põhjuseid

Vägivalla põhjuseid on palju, suureks mõjutavaks teguriks võib lugeda ka sotsiaalset olukorda samuti ka stressi, mis on tingitud kas pere raskest majanduslikust olukorrast. Lisaks alaväärsustundele, mis kaasneb kehvema toimetulekuga, on vaesus ja kehvad elutingimused otseseks stressiallikaks ning tülide põhjustajaks. Inimesed ei ole erinevatel põhjustel rahul iseenda ja oma eluga ning kurnatuna negatiivsetest emotsioonidest ja kannustatuna eeskujust – meedias vohavast vägivallast – muutuvad ka ise vägivaldseks. Muidugi võib olla ka suureks põhjuseks see, kui inimene on lapsena näinud pealt kuidas isa vägivallatseb emaga ja arvab , et see kõik on õige. Tihti satuvad perevägivalla ohvriteks ka lapsed. Lisaks mõjutab suuresti ka alkoholi või narkootikumide tarvitamine. Inimestevahelisi pingeid suurendab ebavõrdsus ja alavääristav suhtumine teistesse. Lapsepõlves nähtud probleemide lahendamise viisid on üle kandunud omaenese kodusesse ellu. Perevägivalla ühe põhjusena võib välja tuua suutmatuse lahendada konflikte muul viisil kui vägivalla teel. Vägivallatsejal võivad puududa normaalsed suhted oma vanematega seega oleks tal ka oskamatus võtta üle isa ja abikaasa rolli perekonnas, kui vanemad pole olnud heaks eeskujuks, siis võib seegi viia konfliktide vägivaldse lahenduseni. Vägivallatsejat iseloomustab sageli kõrge kontrollivajadus, mis väljendub vägivallaga kulmineeruvates armukadedushoogudes. Kontrolli kaotamise hirm võib viidata vägivallatseja enda sisemisele ebakindlusele, mida püütakse varjata teise ohjeldamisega iga hinna eest, kaasa arvatud vägivaldse käitumise abil. Vägivalla põhjuseks võib olla ka vägivallatseja alaväärsuskompleks ja püüe ’meheliku’ käitumisega iseennast kehtestada. Vägivalda kalduvad suure tõenäosusega kasutama pigem need mehed, kelle muud võimalused oma kõrgema positsiooni legitimeerimiseks on piiratud. Omaette vägivallatsejate rühma moodustavad psüühika häiretega inimesed, kelle vägivallapuhang on ajendatud haigusest. Üheks olulisemaks pingeallikaks lähisuhetes on erinevad ootused ja nõudmised partneri suhtes, mis ei vasta tegelikule olukorrale. Samuti võib vägivaldset käitumist soodustada partneri maailmavaatest tingitud arusaam, et abiellumisel muutub abikaasa omandiks, kellelt oodatakse kuuletumist. Sooviga oma partnerit omada ja tema tegemisi kontrollida võib seonduda armukadedus , millest samuti lahvatavad tülid, mille käigus võib esineda vägivaldset käitumist. Isiku omadustest aitab vastavates olukordades õli tulle valada indiviidi ebakindlus. Ebakindlusest tulenevalt võib ühele partneritest tunduda, et leebeid meetodeid kasutades ei ole ta veenev ja tõsiseltvõetav. Konfliktide teravnemisele aitab kaasa hoolimatus või tüdimus teisest inimesest – ei pingutata piisavalt selle nimel, et lahkarvamusi või ebameeldivaid olmeolukordi sõbralikumalt lahendada. Kui suhetest on kadunud soojus ja koosolu peamiseks osaks jääb probleemide lahendamine, võivad pereliikmed muutuda omamoodi konkurentideks, kes püüavad pigem kaitsta isiklikke huvisid. Inimeste ühist elu puudutavate otsustega võib kaasneda teise poolega mittearvestamine ja kõige korraldamine oma äranägemise järgi, mis põhjustab taas konflikte mis lõppevad vägivallaga. Destruktiivne ja vägivaldne käitumine võib olla tingitud teise inimese käitumisest, kui üks partneritest ei tee teisest välja.

Perevägivald kui eriline kuriteoliik

Kuigi perevägivalla näol on tegemist küllaltki laialdaselt levinud vägivallaliigiga, omab ta mitmeid spetsiifilisi omadusi, mis eristab teda teistest vägivalla kuritegudest. Politseini jõuab ainult väike osa aset leidvatest perevägivalla kuritegudest. Lähtudes teatamata jätmise põhjustest tuuakse eelkõige välja asjaolu, et juhtunut ei peetud piisavalt tähtsaks või tõsiseks. Siinkohal võib eeldada, et tähtsaks ja tõsiseks peetakse eelkõige juhtumeid, millega kaasnevad ka tõsisemad või raskemad tervisekahjustused. Kuna füüsilise vägivalla moodustab igasugune füüsilise valu või kehavigastuse tekitamine, mis võib kaasneda ka näiteks näpistamise, tõukamise, käest haaramise, juustest sikutamise ja muu taolise tegevusega siis võib eeldada, et suure osa juhtumite puhul, kus osapooled ei pidanud vägivalla kasutamist piisavalt tähtsaks on tegemist just vigastusteta või väga kergete vigastustega lõppevate juhtumitega. Oluliselt tõsisemaks teatamata jätmise põhjuseks võib pidada ohvri hirmutunnet. Eelkõige kui hirmu näol on tegemist vägivallatseja poolse kättemaksu või uue vägivallateo toimepanemise ees. Sellisel juhul elab ohver nii-öelda suletud ringis . Ta kannatab vägivalla all aga ei julge selles osas ka midagi ette võtta ja seetõttu tema suhtes vägivalla kasutamise jätkub. Ohvri hirmutunne perevägivallast teatamise ees võib seisneda ka hoopis muudes asjaoludes. Näiteks kannatanu kardab vägivallatseja lahkumist perekonnast, ohvri ja vägivallatseja suhte lõppemist ning sellega kaasnevaid materiaalseid ja sotsiaalseid raskusi. Tihti ei julgeta ka midagi vägivallatseja ette võtta, kuna arvatakse, et keegi ei usu.

Perevägivalla tüübid
Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine teise inimese suhtes, tekitades vigastusi, füüsilist valu või isegi surma. See on vägivalla puhul kõige paremini tuvastatav liik, kuna vägivalla tunnused on kergesti märgatavad. Füüsilise vägivalla alla kuuluvad näiteks sellised tegevused nagu juustest tirimine, tõukamine, löömine, hammustamine, kägistamine, kinnihoidmine jne.
Seksuaalne vägivald on  igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu kontrollitakse, manipuleeritakse või alandatakse teist inimest. Paarisuhetes võib esineda sega tihedalt, kuna tekib omanditunne, mis tähendab kohustuslikku allumist partneri seksuaalsetele soovidele. Sellisest vägivallast saame rääkida näiteks siis kui tegemist on mittesoovimatute puudutustega nt käperdamisega. Mittesoovimatud seksuaalse sisuga kirjad, meilid või sõnumid, pealesunnitud suguühe partneriga, vägistamine jne.
Emotsionaalne, vaimne ja psühholoogiline vägivald, räägime kui sellega kahjustatakse teise inimese eneseväärikustunnet. See on pidev ja tahtlik teise inimesele haiget tegemine ja tunnete riivamine. See on kõige sagedamini esinev vägivalla liik ja hõlmab enda alla ka kõik teised liigid. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu. Emotsionaalne vägivald on ka sõimamine, süüdistamine, alandamine, manipuleerimine jne.
Majandusliku vägivalla korral kontrollib partner teise väljaminekuid kui ka partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Nt partneri raha äravõtmine, pangakaartide vastutahtmist vägivallatseja käes hoidmine, partneri tehtud ostude pidev kritiseerimine, hariduse omandamise või töötamise takistamine jne.
Lisaks sellele, et vägivalda liigitatakse emotsionaalseks, füüsiliseks, seksuaalseks ja majanduslikuks, eristatakse lähtuvalt vägivalla toimumise kontekstist ja iseloomust veel selle tüüpe.
Ekspressiivne vägivald tuleneb konfliktidest ja puudulikust probleemide lahendamise oskustest. Ajendajaks võivad olla ärevuse ja viha purse, psüühiline pingeseisund või lahendamata probleemid, mida ei suudeta iseseisvalt lahendada. Instrumentaalne vägivald on ajendatud kontrolli- ja võimuvajadusest.

Perevägivalla mõju naistele

Kõikidest naistest on aasta jooksul vägivalda kogenud 20 %. Eelkõige langevad vägivalla ohvriks kuni 30 aastased naised. Füüsiline vägivald ohustab enam alaealisi ja nooremaid abielus või vabaabielus elavaid naisi. Riskielukutseteks füüsilise vägivalla puhul on eelkõige lihttöölised, teenindajad , aga ka õppurid, prostituudid , koduperenaised. Seksuaalne vägivald ohustab enam noori vallalisi naisi ja alaealisi tüdrukuid. Riskielukutseteks seksuaalse vägivalla puhul on eelkõige prostituudid, õppurid, sekretärid, samuti teenindajad ja koduperenaised. Naise vanuse kasvades nii füüsilise kui seksuaalse vägivalla oht järk-järgult väheneb. Vägivalla ohvrites satuvad naised võivad omada ka ise mingil määral süüd, kui rääkida seksuaalsest vägivallast võib see olla tingitud ka sellest kui naised joovad alkohoolseid jooke või lähevad kellegi võõraga autosse, samuti ka see kui kantakse liiga väljakutsuvaid rõivaid. Ka pidevalt näägutades võivad naised provotseerida oma meest vägivallale ka liigne armukadedus võib viia selleni. Vägivalla tulemuseks on rohked sinikad näo-ja keha piirkonnas, võib esineda ka luumurde ning torke haavu . Need võivad jätta naisele pikaajalise tervisekahjustuse nt silmanägemise halvenemine, selja-ja kaelavaevused. Vägivalda tunda saanud naine kannatab lisaks stressi ja depressiooni all ning tihti muutub ta närviliseks.

Perevägivalla mõju lastele

Perevägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi, kelle jaoks on kokkupuutumine perevägivallaga kas või vaatajana ohtlik, sest nii kujuneb välja vägivalda aktsepteeriv käitumismudel, mille laps kodust paratamatult kaasa võtab. Paljud lapsed on kõrvalt näinud perevägivalda, mis jätavad lase psüühikasse suure jälje ja kohandavad ka nende elu edaspidiselt kui seda juhtub pidevalt. Vägivald õpetab ka lastele mõningaid tõdesid nt kes lööb see armastab , teise pereliikme löömine on moraalselt aksepteeritav, kui laps on näinud seda juba väikeset peale võib ta mingil hetkel ka ise hakata oma tahtmise saamiseks kätt tõstma, kuna ta on näinud, et nii on õige. Koduvägivalla tunnistajaks olnud lastel ilmneb sageli õpiraskusi ja vajakajäämisi sotsiaalsetes oskustes, vägivaldset, riskeerivat ja seaduskuulmatut käitumist ning nad kannatavad depressiooni või ärevushäirete all. Mõned lapsed kardavad magama jääda või üldse koju tulla. Vägivaldsetest peredest pärit tüdrukud arvavad sageli, et vägivaldsed on kõik mehed ning peksa saavad kõik naised. Poisid võivad õppida, et meestel on õigus lüüa kõiki naisi. Vägivaldsetest peredest pärit lapsed tunnevad end sageli väärtusetutena ning usuvad, et maailm ongi kuri. Mõnikord tõmmatakse ka lapsed koduvägivalda – kui nad üritavad kaitsta oma väiksemat õde või venda, või ka siis kui nad üritavad kaitsta lapsevanemat , keda füüsiliselt kuritarvitatakse. Teinekord võib saada ka lapsest endast ohver, kelle vanemad vägivallatsevad tema kallal, kas siis füüsiliselt nt löömisega või vaimselt, mõnitamise või norimisega. Koduvägivalda kogenud lapsele võib jätta see märgi kogu eluks. Üsna tihti on lapsepõlves perevägivallaga kokku puutunud inimesed täiskasvanueas taas kas perevägivalla ohvrid või juba ise vägivallatsejad.

Ohvri kaitse ja ohvrirabi

Vägivallaohvri kaitseks vägivallatseja ees sisaldab tänapäeva seadusandlus õigust taotleda lähenemiskeeldu ja seda nii kriminaalmenetluse raames kui tsiviilkohtumenetluses (KrMS § 141¹ ja Võlaõigusseadus 43§ 1055). Raskematel juhtudel on võimalik kriminaalasja eeluurimise raames võtta vägivallatseja vahi alla (KrMS § 130). Ühtlasi pakutakse vägivallaohvritele ajutisi elamisvõimalusi varjupaikades. Kindlasti peaks vägivalla korral pöörduma politseisse, sest nemad koos prokuratuuri ja kohtuga omavad ainsat seaduslikku õigust vägivallatseja suhtes tarvitada sundi ja tema tegevust takistada. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et jätkuv perevägivald võib ükskord lõppeda ka raskemate tagajärgedega. Nagu ka teiste vägivalla kuritegude puhul pannakse enamus tapmisi ja mõrvu toime tuttavate ja lähedaste isikute poolt. vägivallatsejat võimalik oma teo eest süüdi mõista ainult olukorras, kus tema süü on ilma kahtluseta tõendatud. Nimelt KrMS § 7 lg 3 sätestab süütuse presumptsiooni põhimõtte, mille kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Võttes arvesse, et paljud perevägivallakuriteod leiavad aset ainult ohvri ja vägivallatseja juuresolekul, kus mõlema ütlused juhtunut kohta ilma muude tõendite olemasoluta on kaalult võrdsed siis tekibki olukord, kus kahtlustatava süü osas jääb kõrvaldamata kahtlus, mis tõlgendatakse tema kasuks ja isik jääb süüdi mõistmata.
Ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus , mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Õigus pöörduda ohvriabisse on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Igal inimesel, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, on võimalik saada nõustamist sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus. Ohvriabitöötaja poole võib alati pöörduda, kui tahetakse oma probleemidest rääkida vajatakse tuge oma murede lahendamiseks või sootuks oma olukorrast välja pääsemiseks õiget lahendust leida.

Vägivalla põhjendused

Enese vägivaldseks muutumist konfliktiolukordades põhjendatakse viha ja enesevalitsemise kaotusega. Samas võib siin välja tuua erinevaid konfliktiolukordasid, mida põhjendatakse enesevalitsemise kaotusega, millel võivad aga olla erinevad tagajärjed. Enese vägivaldset käitumist prooviti igal juhul vähendada, näidates seda pehmemas valguses või süüdistades selles partnerit. Olgu selleks siis kas näägutamine või lihtsalt mingi väga tühine põhjus. Sama ka püütakse jätta muljet just kui partner oleks vigastanud ennast ise või on tegemist õnnetusega. Naised põhjendasid oma vägivaldset käitumist sageli enesekaitsega. Mehed rõhutavad oma vägivallaakte põhjendades sageli seda, et naine neid provotseeris. On ka olukordasi kus vägivaldses perekonnas üleskasvanud laps on suurena ise väga vägivaldne ja tema põhjenduseks võib olla ka see, et tuleb talle meelde kuidas tema isa käitus tema emaga ja mingil määral on kõik vanemad oma lastele autoriteedid.

Kokkuvõtte

Oma referaadis tõin välja olulise sellest, mis on perevägivalla põhjusteks ja kuidas saada abi kui ollakse sattunud vägivalla ohvriks. Perevägivalla põhjusteks on mitmed asjaolud , kas siis lapseeas kogetud vägivalla juhtumis või lihtsalt selle pealt nägemine, mis tekitab sellise situatsiooni kus laps arvab, et selline käitumine on õige ja hakkab seda ka ise suurena kasutama, samas tüdrukute kohapealt võivad selle läbielanud tüdrukud saada ka ise suurena vägivalla ohvriteks. Muidugi on suureks riskiks ja ajendajaks ka alkohol ja narkootikumid , mis panevad inimese mõistuse teisiti tööle ja tehakse igast liigutusest , mis neile ei meeldi suur skandaal mille kannataja pooleks on tavaliselt nõrgema sugupoole esindaja. Samuti meeste kohalt on suureks ajendajaks ka oma võimu näitamine ning naise alavääristamine sellega kindlustab mees enda arust võimu positsiooni, kus ta kehtestab omad reeglid, mis tegelikult annavad hoopis vastupidise reaktsiooni. Vägivalla liike on erinevaid ja põhilisemad on füüsiline, vaimne, seksuaalne, emotsionaalne ja majanduslik. Karistada saab vaid neid vägivallatsejaid, kelle poolt tekitatud kahju on fikseeritud ning tüüpilisemad vigastused on sinikad, luumurrud ja halvemal juhul ka torkehaavad. Tavaliselt ei lähe perevägivalla ohvrid politseisse ega võta ka midagi ette kuna kardetakse , et ei saada üski majanduslikult hakkama samas on ka ühised lapsed pikka ajaliseks kannatamise põhjuseks. Kui paarisuhetes mees või siis naine juba korra vägivallatseb, siis võib öelda, et see pole viimane kord ja targem on sellisest suhtest väljapääs leida ja praegu on võimalus ohvriabile ning on ka loodud varjupaigad sellistele juhtudele .

Kasutatud kirjandus

H. Kase . Lähisuhtevägivald. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2004.
http://www.kuriteoennetus.ee/perevagivald
I. Pettai , I.Proos. Vägivald ja naiste tervis. Sotsioloogilise uuringu materjalid. Avatud Eesti Fond, 2003. Arvutivõrgus kättesaadav:
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Vagivald_ja_naiste_tervis_1_.pdf
http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/naiste-ja-lastevastane-vagivald-miks-suudistame-ohvrit.d?id=27683901