Õigusõppe konspekt (2)

Õigusõpe
Ius est ars boni et aequi!
Celsius
Õigus on headuse ja õigluse kunst !
Õiguse koondav mõiste on:
See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga.
Õigus koosneb:

• Õiglus
  
• Õiguskindlus
  
• Eesmärgipärasus.
  

Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta.
Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse.
Õigust iseloomustab:

• Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip – põhimõte).
  
• On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem.
  
• On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem.
  
• On riigitahte akt.
  
• Mittetäitmine on lõppastmes tagatud riigi sunniga.
  

Ombudsman on riigiametnike õiguslikku tegevust uuriv ametnik .
Õigus jaguneb:

• Eraõigus
  
• Avalik õigus.
  

Eraõigus – riik reguleerib minimaalselt, annab õigusnormidega ette käitumist lubavad piirid. See on võrdsete poolte suhe. Kõik kokkulepped põhinevad vabatahtlikkuse alusel. Pooled lähtuvad oma erahuvist. Subjektid on eraõigussuhetes võrdsed ning riik tagab kaitse.
Avalik õigus – riik kehtestab kohustusi, lähtudes avalikust huvist. Avaliku võimu esindaja võib seaduse piires teha ettekirjutusi, mida isik on kohustatud täitma. Subjektid on üksteise suhtes allutatud. Avalik huvi ei tohi vastuollu minna põhiseadusega(sõjaolukord – võib minna vastuollu).
Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 21 dets 1920. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 3 juuli 1992.
Õigusnorm
Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud käitumisreegel, mis väljendab riiklikku tahet ning mille täitmine on garanteeritud riigi sunniga.
Õigusnormi tunnused on:

• Õigusnormis sisalduvate ettekirjutuste täitmine on garanteeritud riigi poolt.
  
• Õigusnormis sisalduv ettekirjutus on üldise iseloomuga, st ta on suunatud teatud ühiskondlike suhete reguleerimisele.
  
• Õigusnormi ettekirjutus on üldkohustusliku iseloomuga, st nad kuuluvad täitmisele, vaatamata sellele, kas see konkreetne isik seda õigeks peab või mitte.
  

Igas õigusnormis on:

• Millal, kellele ja millistel asjaoludel seda õigusnormi tuleb rakendada ja täita.
  
• Milline käitumine on subjektidel lubatud ja mida nõutakse.
  
• Millised tagajärjed ootavad neid isikuid selle õigusnormi rikkumise korral.
  

Õigusharud
Õigusharud jagunevad:

• Materiaalõigusnormid
  
• Menetlusõigusnormid.
  

Materiaalõigusnormid:

• Riigiõigus – reguleerib suhteid, mis tekivad avaliku võimu teostamisega.
  
• Haldusõigus – on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täitesaatva riigivõimu tegevust, riigi valitsemist ning sellega seonduvat.
  
• Finantsõigus – reguleerib neid suhteid, mis seonduvad riigikassaga, st rahandussuhteid, rahva tulu ja ühiskondliku koguprodukti jaotamist.
  
• Kriminaalõigus – määratakse, millised teod on kuriteod, millised on karistused ning kuidas riik kohaldab sundi.
  

• Tsiviilõigus – reguleerib isikutevahelisi suhteid ja mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse üldnormid on kohaldatavad järgnevates õigusharudes:
  

• asjaõigus
  
• perekonnaõigus
  
• pärimisõigus
  
• võlaõigus
  
• autoriõigus
  
• rahvusvaheline õigus
  

• Äriõigus – reguleerib juriidiliste isikute tegutsemist(tekkimine, muutmine, lõpetamine)
  
• Tööõigus – reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi töösuhteid(töösuhte alustamine, muutmine, lõpetamine, töö tasustamine, puhkus, töö- ja puhkeaeg ).
  

Menetlusõigusnormid ei reguleeri vahetult ühiskondlikke suhteid, vaid sätestavad materiaalsuhetes tekkinud vaidluste lahendamise korra:

• Tsiviilmenetlusõigus on kõik eraõiguslikud vaidlused(kohtutegevuse korraldamine, protsessi osalised tõendid, tõendamine, menetlus nii esimese astme kohtus kui apellatsiooni- ning kassatsioonikohtus(=riigikohus)).
  
• Haldusmenetlus – reguleerib avalikõiguslikke vaidlusi.
  
• Kriminaalmenetlus – reguleerib, kuidas määrata karistusi, ülesandeks on kuritegevuse täielik avastamine, objektiks on kuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine .
  

Õigussuhe
Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, kus pooled on omavahel seotud õiguste ja kohustuste kaudu.
Õigussuhe on õigusnormis sisuks .
Seadusandja annab välja norme:

• Et tagada isikute õiguspärane käitumine.
  
• Õiguste kaitse tagamiseks.
  
• Määramaks ära, mida isikud teha ei või.
  

Õigussuhte struktuur
Pooled e subjektid, kelle käitumist reguleeritakse õigusnormidega.
Objekt – need vaimsed, materiaalsed, sotsiaalsed hüved, millede puhul või millega ühenduses tekkis vastav ühiskondlik suhe.
Sisu – poolte õigused ja kohustused.
Ühe poole õigus on teise poole kohustus.
Pooled e subjektid peavad vastama järgmistele tunnustele:

• Juriidiline isik
  
• Füüsiline isik
  
  • Teovõimelised(alates 18a.)
    
  • Piiratud teovõimega(kuni 18a. ; füüsilise ja vaimse puudega, kes ei juhi oma tegusi).
    

Piiratud teovõimega isikule määratakse esindaja kohtu poolt.
Füüsilised isikud omavad teo- ja õigusvõimet.
Õigusvõime – võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tekib sünniga, lõpeb surmaga. Õigusvõime on garanteeritud põhiseaduses.
Teovõime – võime võtta oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi. Füüsilistel isikutel näitab see, kas isik on sotsiaalselt küps.
Juriidiline isik – on loodud isikud ning nad luuakse selleks, et osaleda õigussuhtes. Luuakse seadusega kindlaksmääratud viisil, on enamasti füüsiliste isikute ühendused. Juriidilised isikud jagunevad:

• Avalikõiguslik. Avalikõiguslikud peavad silmas avalikku huvi, nende ülesanne on täita riigi funktsioone. Nende kaudu toimib riik ja KOV(kohalik omavalitsus ). Nad luuakse eriseadused või erinormi alusel.
  
• Eraõiguslik. Eraõiguslikud tegutsevad erahuvides. Füüsilised isikud teevad alustamislepingu, millega määratakse ära tegevuse piirid.
  
• Äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused.
  

Tööõigus
Tööõigus reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid.
Tööõiguse printsiibid :

• Õigus vabalt valida tegevusala , elukutset ja töökohta.
  
• Töötingimused on riigikaitse all.
  
• Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhete subjektide koostöö tagamiseks.
  
• Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus.
  
• Töösuhete stabiilsuse põhimõte.
  
• Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus.
  
• Õigus töötasule vastavalt tulemuslikkusele ja lähtudes kokkulepitud palgatingimustest.
  
• Õigus puhkusele.
  
• Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte.
  

Tööõiguse allikad:

• Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid (riikidevahelised kokkulepped).
  
• Eesti Vabariigi põhiseadus(15; 29; 30; 31).
  
• Seadused:
  
  • Eesti Vabariigi töölepinguseadus(TLS)(1992)
    
  • EV palgaseadus(1994)
    
  • EV puhkuseseadus(1992)
    
  • Töö- ja puhkeaja seadus(1993)
    
  • Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus(1993)
    

• Vabariigi valitsuse ja ministrite ning ametite juhtide määrused.
  
• Kohaliku omavalitsuse normaktiivaktid.
  
• Kollektiivlepingud.
  

Töölepingu mõiste
Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, millega tööandja kohustub tööd andma ja töötaja kohustub tööd tegema.
Tööleping on:

• Tasuline kokkulepe, kus on poolte õigused ja kohustused vastastikused.
  
• Töötaja kohustub tegema tööd teatud aja jooksul.
  
• Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile.
  
• Tasuline kokkulepe, mille kohaselt tööandja maksab töötajale tasu.
  
• Töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppel.
  

Töölepingu pooled:

• Töölepingu poolteks on töötaja ja tööandja.
  
• Töötajateks on üldjuhul vähemalt 18-aastased isikud.
  

Töölepingut on lubatud sõlmida alaealistega:

• 13- kuni 14-aastastega vanema ja tööinspektsiooni loal.
  
• 15-17 vanema loal.
  

Tööandja:

• Juriidiline isik;
  
• Juriidilise isiku struktuurüksus, kui talle on antud tööandja õigused;
  
• Teovõimeline füüsiline isik, vähemalt 18 aastat vana.
  

Töölepingu kohustuslikud tingimused:

• Poolte andmed(nimi, isikukood, elukoht, firma nimi, aadress, registrikood);
  
• Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg;
  
• Tähtajalise töölepingu korral selle kestus ja sõlmimise alus;
  
• Ameti- ja kutsenimetus;
  
• Töö tegemise koht või piirkond;
  
• Palgatingimused;
  
• Tööaja norm;
  
• Puhkus;
  
• Lõpetamise etteteatamistähtajad;
  
• Viide kollektiivlepingule.
  

Töölepingu kokkulepitavad tingimused:

• Katseaja kokkulepe;
  
• Konkurentsi osutamisest hoidumise kokkulepe;
  
• Ärisaladuse hoidmise kokkulepe;
  
• Leppetrahvi tasumise kokkulepe;
  
• Täiendkoolituse kokkulepe;
  
• Mobiiltelefoni ja sülearvuti kasutamise kokkulepe;
  
• Täiendava puhkuse kokkulepe;
  
• Täiendavate lisatasude kokkulepe;
  
• Valveaja kokkulepe.