Kreeka ajaloo test TASUTA :) (9)

KREEKA TEST Arvestuslik töö nr.5 I osa Õpilane: Imre Millert klass: 11K2
Kreeka asukoht on tinginud avatuse muu maailma suhtes. Nimelt asub Kreeka Balkani poolsaarel ja Egeuse mere
saartel. Kuna ta on mägine ja liigendatud, oli Kreeka sisemiselt killustatud.
Kreeka ülesandeks vanaaja perioodil oli oma asukoha tõttu täitis pideva kultuurivahendaja rolli, kuna asus Lähis-Ida tsivilisatsioonide
ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel.
Kreeka tsivilisatsioon on loonud oma originaalse kultuuri, kuid selle üheks osaks on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa
hilisemat ajalugu ja kultuuri.
Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile
toimus tunduvalt hiljem – umbes 2200 -2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta -Mükeene ajajärk.
See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades kaht osa: 1. minoiliseks ehk Minose kultuuri Kreeta
saarel ja 2. Mükeene kultuuri Kreeka mandril .
Kreeta kultuuri omapäraks olid lossid , milledest tähtsaim ja tuntuim on Knossos.
Kreetalased kasutasid lineaarkirja, kuid ajaloolased ei saa seda allikana kasutada, sest seda ei osata tänapäeval lugeda.
Kreeta kultuuri peamiseks iseärasuseks on kindluste, relvade ja üldise vähimategi sõjakate joonte puudumine.
Minoiline kultuur levis Kreetalt mandrile umbes 2 saj eKr., sest siis jõudis rahvas Kreeta saarele oma arengus tsivilisatsiooni tasemele .Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisajaga.
Kreeka mandril said nüüd majandus- ja kultuurikeskusteks lossid , milledest tuntuim on Mükeene.
Kreetast erinevalt oli kogu elu Kreekas kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule , mis väljendus selles,
et paiknesid siinseteski lossides peale muude ruumide ka laod ,töökojad ja kultusepaigad.
Ka Mükeene perioodi kohta ei saa kuigi palju teavet kirjalikest allikatest, sest kirjutatud tekstid ei anna meile mingit teavet ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta.Kirja kasutati ainult majapidamisaruanneteks.
Umbes 1200 a. eKr on Kreekat tabanud tõsised vapustused. Nende käigus algas Kreeta-Mükeene kultuuri lagunemine , mis kestis
umbes 100 aastat ja lõppes 1100 a. eKr kui Kreekasse tungisid nn mererahvad
Kreeta-Mükeene perioodi ainus valdkond vaimses kultuuris, millest on kindlad teadmised, oli ………..................................………….
Seda seetõttu, et arheoloogide järelduste alusel võib öelda, et ………………………………………….................................…………..
Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Ometi tõi see kaasa tuleviku seisukohalt positiivse muudatuse :
Mükeene kultuuri segastel langusaegadel ründas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike- Aasia läänerannikule.See piirkond muutus nüüdsest kreeklaste püsivaks asuakaks ja Egeuse meri seeläbi sisuliselt Kreeka sisemereks.
Veelgi olulisem oli aga ilmselt raua kasutuselevõtt.
Tume ajajärk kestis aastatel 1100-800 eKr.
Järgneval, arhailisel ajajärgul, mis kestis umbes 800-500 aastatel eKr, võeti kasutusele raua.
Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid , milledest tähtsamad olid: Sparta , Korintos , Ateena Balkani saared , Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias.
Ennast nimetasid kreeklased helleniteks , kõiki teisi aga barbariteks .
Kreeklaste peajumalaks oli Zeus . Tema auks korraldati alates aastast 776 eKr iga 4 aasta tagant suuri usu- ja spordipidustusi,
mida nimetatakse olümpiamängudeks.
Kui tumedal ajajärgul oli kreeklased koloniseerinud Väike-Aasia lääneranniku, siis nüüd algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel.
Arhailisel perioodil valmivad laulik Homerose omistatud eeposed „ Ilias “ ja „Odüsseia“.ning Hesiodose „ Theogonia “. Kujunevad välja vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud riigi- ja ühiskonnasüsteem – nn Lykurgose korraldus ja demokraatlik riigikorraldus,
mille demokraatlik olemus sai alguse Kleisthenese reformidest.
Kreeka suurimaks vaenlaseks kujunes Pärsia riik, millega sõditi aastatel 499-479 eKr.
Sõja võitsid kreeklased sõdadele järgneb Ateena demokraatia hiilgeperiood, mida nimetatakse ka Periklese ajaks. See aeg kestis aastatel umbes 460-430 eKr. Kogu võimutäius kuulus sellel perioodil rahvakoosolekule, kes kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant.
Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud ,
kellede hulgast olid tähtsamad 10 strateegi . Igal aastal pandi ametisse ka 6000 kohtunikku.
Tänapäeval öeldakse, et Ateenas kehtis otsene demokraatia ehk osalusdemokraatia, mis tähendab
seda, et erinevalt tänapäevast rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise.
Kuid tollane demokraatia erines tänapäeva demokraatiast ka selle poolest, kellele ta laienes: nimelt omasid Ateenas poliitilisi
õigusi ainult kohalikku päritolu vabad mehed (täisealised). Kuigi demokraatiaga olid aristokraatia
eesõigused riigi valitsemisel kaotatud, ei olnud nad siiski välja tõrjutud– ka demokraatlikus Ateenas
pärinesid poliitilised liidrid endist viisi aristokraatia hulgast, sest neil oli piisavalt aega ja raha, et parandada oma kõnekunsti ja teadmisi.
431.a eKr algab Ateena ja Sparta vaheline Peloponnesose sõda, mis kestab 404 aastani eKr. Selle sõja võidab Sparta. Nüüd algabki Kreekas Sparta ülemvõimu periood, mis
kestab aastani 371 eKr. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat..
Neile allus sõjavägi ja nad täitsid ka riigi kõrgema preestri kohustusi. Muudes valdkondades
Juhtis riiki Geruusia, st. 30-liikmeline vanemate nõukogu.
ja igal aastal kodanike hulgast valitud riigiametnikud- 5 efoori. Kodanike arv oli muu elanikega võrreldes tühiseks.
ülejäänud elanikkonna moodustasid perioigid , st Lakoonika asukad olid isiklikult küll vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning sariaatide suhtes andami - ja sõjaväekohustuslikud ja heloodid, kes
olid spartiaatide maaorjad. Spartalaste riik oli range sisemise korraldusega, kus kõige tähtsamaks peeti riigi huve, mitte
kodanike õigusi. Sparta oli küll tugev ja hästi korraldatud riik, kuid tema osa Kreeka vaimukultuuris
oli seetõttu tühine.
Antud ajajärku Pärsia sõdadest kuni Makedoonia Aleksandri valitsusajani nimetatakse klassikaliseks
ajajärguks. Ühiskond oli sel perioodil orjuslik , st et suurema osa kohustustest
ühiskonnas, eelkõige aga kõige raskema töö, tegid ära orjad . Tänu sellele võib öelda, et kodanike
vabadused tulenesidki eelkõige barbarite kasutamisest.
Klassikalise ajajärgu lõpul algab kreeklaste sõda Philippos II, kes purustab Chaironeia
lahingus kreeklaste ühendatud väe ja alistab sellega Kreeka oma ülemvõimule. Algab Hellenismi
periood, mis lõpeb aastal 30 eKr, sest siis alistus Kreeka Rooma ülemvõimule.
kreeka ühiskonnas ei olnud naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu
peamine eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielunaiste kõrvale tekkis nn „kaaslannade“ ehk
„sõbrataride“ grupp, kellega võisid meestel olla abieluvälised suhted. Neid naisi nimetati hetäärideks.
Muistsete kreeklaste rõivastuse moodustasid lühike õlgadelt kinnitatud kitoon ja pealisrõivaks
mõeldud himation . Toit oli lihtne: peamiselt kala. Peamine jook oli veega tublisti lahjendatud vein.
Aristokraadid korraldasid sõpruskondi liitvaid ühiseid koduseid pidusööke ehk sümpoosionid. Külalised ei istunud pinkidel, vaid heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele.
Kreeka jumalad moodustasid ühe suure perekonna, mille eesotsas seisis peajumal Zeus , kes oli ühtlasi
ka peajumal. Tal oli arvukalt lapsi. Kõik jumalad olid antropomorfsed,
mis tähendas seda, et nad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult.
Inimesed uskusid, et jumalatelt võib tulevikku teada saada, kui minna oraaklitesse.
Kuulsaim oli Apolloni oraakel. Surma mõistsid kreeklased kui kõige meeldiva ja nauditava paratamatut.
ja seepärast pandi rõhku peamiselt praeguse elu nautimisele.
Muinas-Kreekas loodi religiooni kui maailma seletava õpetuse kõrvale uus tulevane teadusharu - filosoofiaks, mis tõlkes tähendab tarkusearmastust. Aegamööda hakkasid
sellest õpetuste kogumist eralduma konkreetsed teadusharud nagu näiteks matemaatika , meditsiin .
Kreekast pärineb ka Hippokrateses vanne , mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest.
Herodotos pani aluse hoopis uuele teadusharule – ajalookirjutuse algus.
Kogu kultuur ja kirjasõna baseerus alfabeetale –nagu nimetati Kreeka tähestikku. Esimesena
maailmas võimaldas see üles kirjutada enam-vähem kõik häälikud täpselt sellises järjekorras, nagu nad kõnes ette tulid.Seetõttu sai seda hõlpsasti kohandada ka teistele keeltele.
Koolihariduse eest hoolitsesid enamasti Kreeka linnriigid. Hariduse hulka kuulus peale kirjatarkuse
ka lugemist, muusika algeid ningkatkeid tähtsamates kreeka luuleteostes.
Muistne Kreeka oli oma iseloomult linnaline. Tüüpiline oli polis ehk kreeka linnriik.
Kreeka elu ja kultuuri peetakse kõrgelt arenenuks, sest:
1.
2.
3.
4.