com Kostja: Jaanis Mets Isikukood: 3812494235 Elukoht: Tolli 17, 123552 Tallinn E-post: [email protected] Telefon: +372 5566 9988 HAGIAVALDUS Hagi ese Hageja Meelis Haiku palub kostjalt Jaanis Mets välja mõista 2600€ seoses lepingu rikkumisega. Hagi alus 12.01.2014 sõlmis hageja kostjaga kirjaliku ostu-müügilepingu, millega kohustus kostjale müüma kasutatud sõiduauto Mazda 6, registrimärgiga 666MMM, VIN koodiga JMZGY19111333344. Sama lepinguga kohustus kostja tasuma sõiduauto eest kahes osas (12.01.2014 ja 12.02.2014) võrdetes osades (1300€), kas sularahas või ülekandega. Hageja kohustus auto andma üle lepingu sõlmimisel, so 12.01.2014. Kostja täitis müügilepingust tulenevaid kohustusi ainult esimese makse korral – kandis hageja kontole 12.01 1300 €. 12.02 ei toimunud kostja poolt ühtegi makset
Hageja esindaja: [sinu nimi] isikukood: [...] elukoht: [...] Kuupäev: 16.12.2011 __________________________________________________________________________ Õiguslik raamistik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Võlaõigusseadus Ese (esindaja nõue) Palun arestida võlgniku Jüri Palmi, isikukood 35208247123 vara ja tagastada võla suuruses 22100 (kakskümmend kaks tuhat ja sada) EEK Malvi Palmi, isikukood 45302215667 kasuks. Alus (faktilised asjaolud) Hageja laenas kostjale 2008 aastal 26 000 krooni. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt laenult intressi ei arvestatud. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma 10 aasta jooksul alates 13.02.2009 2 korda (13.02. ja 13.08.) aastas võrdsetes osades.Kostja täitis lepingus ettenähtud kohustused 13.02.09, 13.08.09 ja 13.02.10. Kahe esimese makse kohta andis hageja kostjale kirjaliku kinnituse. Kolmanda makse kohta hageja kirjalikku kinnitust ei antud. Hageja saatis 13.09. ja 13.10
Harju Maakohus 20. november 2018.a Tallinna Kohtumaja Lubja 4, Tallinn 10115 Hageja: XXX, ik xxx Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat xxx, e-post: xxx, telefon: xxx Kostja: YYY, ik xxx Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx HAGIAVALDUS võla väljanõudmiseks Hageja laenas kostjale 2015. aasta 1. augustil 5000 eurot. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt pidi laenuperiood lõppema 2018. aasta 1. augustil. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma üks kord aastas (01.08) 3 aastat järjest. Kostjal oli kohustus koos intressidega maksta iga aasta 2500 eurot. Ehk kokku oli tagasimakstav summa koos intressidega 7500 eurot. Kostja täitis lepingus ettenähtuid kohustusi kahel
HAGIAVALDUS 4000 euro nõudmiseks Hagihind - 4000 Mina sõlmisin kostjaga (Juku) 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu, kus kinnitasime, et müün temale 20 lammast, kokku 8000 euro eest. Sama lepinguga andis kostja lubaduse, et ostetud 20 lamba eest maksab ta raha minu pangaarvele kahes osas: 4000 eurot 20.maiks 2012 ja 4000 eurot 20.juuniks 2012. Esimese rahasumma maksis kostja tähtaegselt. Teine osamakse tähtaegselt minu pangaarvele ei laekunud. 22. juunil 2012 ma helistasin kostjale ja palusin tal raha koheselt ära maksta. Kostja vabandas ja ütles, et tal on hetkel rahalised raskused ja ta suudab võlgu oleva rahasumma ära maksta 20.juuliks, kuid oma lubadust ta ei täitnud. 2012 aasta augustikuus ma helistasin uuesti kostjale. Nüüd ta ütles, et läks välismaale tööle ja tuleb septembrikuus ning siis maksab koheselt mulle raha ära. Septembrikuus helistas kostja ja ütles, et välisriigis töötamise eest palk ei ole veel laekunud ning lubas 25
Seega kujuneks uueks hagihinnaks 6855,6 eurot (5450+973,35+182,25+250), millelt tuleb tasuda RLS § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel riigilõivu 450 eurot. II Kostja ei võta hagi õigeks ja esitab järgmised vastuväited: 2.1 Hageja ei saa nõuda kostjalt lepingute täitmist VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. 2.1.1 Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on jätnud rahalised põhikohustused täitmata (hagiavalduse punkt 1.4), sest rahalisi kohustusi ei ole kostjale tekkinud. Kostja ei nõustu hagiavalduse punktis 1.1 toodud väitega, et pooled sõlmisid 28.05.15 ja 19.06.15 suulised laenulepingud. Pooled pidasid küll läbirääkimisi ning leppisid kokku ka tingimustes, kuidas lepinguid peaks täitma, kuid lepingute sõlmituks lugemiseks puudub hageja aktsept kostjale laenu andmiseks (Lisa 1). Muuhulgas leiab kostja, et tegemist oli krediidilepingutega VÕS § 401 lg 1 tähenduses. 2.1.2
E-post: [email protected] Tel: 53648561 HAGIAVALDUS 2250 EURO PÕHIVÕLA, 3200 EURO INTRESSI, SISSENÕUTAVAKS MUUTUNUD VIIVISE JA VIIVISE KUNI PÕHIVÕLA TÄITMISENI NÕUDES Hagihind: 6666,35 eurot Riigilõiv: 450 eurot I Asjaolud 1. Hageja Jana Tasane ja kostja Kuuno Kloop sõlmisid 28.05.2015 suulise laenulepingu (lisa 1 vestlus hageja ja hageja töötaja vahel). Lepingu alusel laenas hageja kostjale 900 eurot sularahas, mille kostja kohustus tagasi maksma hiljemalt 28.06.2015 koos 900 euro suuruse intressiga ning kostja koostas võlgnevuse kohta samal päeval ka kirjaliku võlatunnistuse (lisa 2 võlatunnistus). Võlgnevust ei ole kostja tagasi maksnud. 2. Hageja ja kostja sõlmisid 19.06.2015 uue suulise laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 2300 eurot sularahas, mille kostja kohustas tagasi maksma hiljemalt 27.06
Selleks, et kättetoimetamine vastaks seaduse nõuetele, peab kättetoimetamine olema TsMS-s sätestatud viisil dokumenteeritud10. Kuna menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel saab olla tulemuslik vaid koostöös kohtuga, on oluline, et kohtu poolt kohtutäiturile antav korraldus oleks selge ja arvestaks konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui näiteks Maakohus on juba teinud toiminguid menetlusdokumentide kostjale üleandmiseks ja tuvastanud, et kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil, siis peab kohus kohtutäiturit sellest ka teavitama. Sellega saab vältida olukorda, kus kohtutäitur teeb menetlusdokumentide kättetoimetamisel asjatult dubleerivaid toiminguid11. 2.2 Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektrooniliselt on mitmeid erinevaid viise.
01.09.2013.a., Tallinnas. Käesolevaga OÜ .........., reg. kood ......., asukohaga ........., tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse liikme ................ isikus, volitab kommertsdirektorit esindama firmat OÜ ............ kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute eest, esitama firma nimel avaldusi ja pretensioone, samuti ajama tsiviil-, kriminaal-,haldus- ja muid asju kõigis kohtu-, politsei- ja haldusasutustes kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud hagejale, kostjale, kolmandale isikule ja kahjukannatajale, sealhulgas õigusega esitada iseseisvad hagisid, õigusega asja üleandmiseks vahekohtule, täielikult või osaliselt hagist loobumiseks, hagi õigeksvõtmiseks, hagi aluse muutmiseks, kokkuleppe sõlmimiseks, kohtulahendi peale kaebuse esitamiseks, täienddokumentide sissenõudmiseks esitamiseks ning väljamõistetud vara ja raha vastuvõtmiseks, samuti vaidluste algatamiseks dokumendi võltsituse kohta. Volikiri kehtib 01. septembrini 2014.a.
oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu.
kostja kui peatöövõtja tellimusel Tartus Anne 38 asuva postimaja katusetöid. · Lepingu järgi pidi töövõtja lõpetama kõik tööd 10. oktoobriks 2001.a · Katus valmis 6. novembril 2001. a · Kuna tööde tegemise ajal sadas 31 päeval üle 2 tunni vihma, pikenes lepingu tähtaeg lepingu punkti alusel. · Leping ei näinud ette hoone karbile veepidavuse tagamist sademete ajal. · Kostjal ei ole alust vähendada lepingu hinda tööseisakute päevade osas. · Kostjale esitati arve summas 423 820, mille kostja pidi tasuma 8 tööpäeva jooksul. · Reaalselt tasus kostja 118 710 krooni, tasumata on 305 110 krooni. · Lepingu punkti järgi pidi kostja maksma tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,5% päevas (kokku viivis 152 555 kr) · Kostja arvates ei vastanud hageja töö lepingule ega ehitusnormidele. Katuselt oli toimunud mitmed läbijooksud, mille tulemusena tekkis kahju. · Hageja esindaja on allkirjastanud töökoosoleku
taotlenud, tegemist on nõudmisega määrata kohtunik. Sellele järgnes hagi määramine ja asi siirdus menetlusse in iudicio. Rakendati ühisvarade jagamisel 5. Per condictionem- koosneb järgmistest toimingutest: Poolte avaldused oma nõudlustest magistraadi ees. NT:väidan, et sa võlgned mulle 100. Opportere-eitan, et võlgnen sulle 100 Condictio- hageja teadaanne kostjale,, et see ilmuks 30päeva pärast asja jaoks kohtuniku määramiseks Litis contestatio-HAGI Rakendati hagide kindlale rahasummale Legilatsioonilise protsessi puudused: 1. Menetlus in iure oli seotud keerukate vorminõuetega, milles eksimine muutis kehtetuks kogu menetluse 2. Menetluses tarvitatavad vormelid olid lahutamatult seotud seaduse sõnastusega. Sp ei
oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu.
RK lahend nr 3-2-1-83-13 – hagi lepingu osalise tühistamise tuvastamiseks ja lepingueelse olukorra. taastamiseks. Kostja, keda abikaasa peksis tegi ähvarduse alusel endale kahjuliku tehingu. Abielu lõpetamise järgselt jagati vara nii, et kinnisasi, mis enne abielu sõlmimist oli hageja ostetud sai abielu ajal elamu peale ning see jäi kostjale. Hageja sai vastutasuks kostja ostetud korterile isikliku kasutusõiguse kuni nende tütre täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas 18. aprilli 2011. a vara jagamise leping kehtib osas, milles pooled leppisid kokku, et enne abielu sõlmimist hageja omandatud kinnisasi, millele ehitati abielu ajal elamu, jääb vara jagamise kokkuleppe järgi kostja omandisse ning seetõttu kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kostja, samuti osas, milles pooled leppisid
3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul
oktoobrini 2009 ning 3. novembrist kuni 10. detsembrini 2009. Hageja väitel pöördus ta 10.detsembril 2009.a tagasi Eestisse ning kostja teatas, et tal pole võimalik hagejale Eesti tehases tööd pakkuda. Kostja teavitas hagejat tekkida võivast võimalusest asuda tööle Poola objektil ning palus olla kodus ja oodata sellekohast teadet. Hageja jäi koju ootele ning sai 27.detsembril 2009.a kirja, milles kostja nõudis selgitusi hageja tööle mitteilmumise kohta. Hageja vastas kostjale, viidates nendevahelisele kokkuleppele Poola töölähetuse kohta. 8. jaanuaril 2010 sai hageja kostjalt käskkirja töölepingu lõpetamise kohta TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tagasiulatuvalt alates 14. detsembrist 2009. Hageja ei nõustu töölepingu ennetähtaegse ülesütlemisega ning leidis, et kostja on rikkunud ülesütlemise etteteatamise tähtaega ning töölepingut ei saa tagasiulatuvalt üles öelda. Tööleping lõppes seega 31. detsembtil 2009
mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat .” VÕS § 1 lg 2 – nn segalepingu sõlmimine ei ole välistatud RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 lepingu muutmine Asjaolud: Osaühingu Plaadimehed (hageja) esitasid hagi MASON EHITUS OÜ (pankrotis) (kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist
Algab kohtuistung. Saali siseneb kohtunik ja 2 kaasistujat ning kohtunik palub kõigil istet võtta. Kohtunik alustab istungit. Ma palun vaikust kohtusaali. Täna oleme kogunenud siia, et arutada kodaniku Luule laste poolt esitatud hagi Mari vastu. Hagi on esitatud palvega, et talgulaulu lauliku ja laulupäeval Luule laulu eest tasutakse autori tasu ning ühtlasi trükitaks laulikust uus ja parandatud versioon , kus talgulaulu autoriks märgitakse Luule... Ma annan sõna kostjale. Kostja : ( Annab vande, et räägib ausalt nii nagu ta teab ) Minu vastu on esitatud hagi, seoses kodaniku Luule talgulaulu kasutamisega. Nimelt kasutasin ilma Luule lastega nõu pidamata Luule talgulaulu laulikus, kuhu ma ei märkinud Luulet ka autoriks ning laulupäeval koori esitluses. Kuid oma käitumisele on mul ka põhjendus. 1. Kuna talgulaul on muutunud kogukonna tunnuslauluks, mida kõik külaelanikud oskavad
· on olemas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. 8. Kostja kaitse hagi vastu Kostjal peab olema võimalus end hagi vastu kaitsta. See tuleneb menetlusosaliste võrdsuse printsiibist. Kui hagejal on õigus nõudeid esitada, on kostjal õigus ennast kaitsta. Seni kuni hageja ei esita ühtegi aksepteeritavat tõendit oma nõude kinnituseks, ei pea kostja esitama ühtegi vastuväidet ega tõendit. Kostjale piisab vaid sellest, et ta ei tunnista hagi. Kui hageja tõendeid ei esita, jääb hagi rahuldamata. Kostja esitab oma nägemuse ja asjaolude tõlgenduse. Ta esitab omapoolseid tõendeid vastuväidete kinnitamiseks ja hageja nõude välistamiseks. Vastuväitega lülitab kostja välja hagi aluseks oleva fakti, millele hageja tugineb. Kostja ei vaidlusta mitte nõude sisu ja asjaolusid, vaid hageja võimalust asja kohtus vaidlustada. Kostja esitab nõude hageja vastu eesmärgil: 1
pool võib taotleda hagi tagamiseks varale aresti seadmist, toimingute tegemise keelamist vms, kui on alust eeldada, et hagi tagamata jätmine raskendab või teeb võimatuks kohtuotsuse täitmise kui hagi rahuldatakse (näiteks pole kostjal piisavalt vara või ta võib olemasoleva vara kohtumenetluse ajal maha müüa). Hagi tagamine ei oma mõju selle kohta, kas hagi ka rahuldatakse või mitte. § 378. Hagi tagamise abinõud (1) Hagi tagamise abinõud on: 1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; 2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse; 3) kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine;
*Tsiviilmenetlus kahe poole vaidlused (laps-vanem, mees-naine), hageja-kostja Lahenduseni võidakse kaasata: kolmandaid isikuid, kel mingi nõue/huvi arutatava asja vastu, esindajaid, eksperte, tõlkijaid Kehtib reegel: kõikide tõendite/tunnistajate hankimine on asjaosalisete endi asi, mitte kohtu. Tsiviilmenetlus algab hagi esitamisega + riigilõiv, (sõltub: kui suurele rahalisele väärtusele nõue/hagi pööratakse ja hagi iseloomust). Tuleb esitada hagist ärakiri kostjale (seisukoha võtmiseks). (Mitmete) eelistungite algatamine , lõppotsus. Lahendab kohtunik *Kriminaalmenetlus, kas antud tegu või tegelik pettus on süütegu/st väär- või kuritegu. Süü korral kuidas karistada? Kohtueelne menetlus: kuulatakse üle tunnistajad, kogutakse tõendeid kuni valmib lõplik toimik. Tegelevad uurijad ( prokuratuuritöötajad)., Esitatakse seisukoha võtmiseks prokurörile., Lõpetatakse(vähetähtis) / kokkulepe (süüaluse&kahukannataja vahel)/materjal kohtusse.
juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud jm, vastavalt TsMS § 144. 7.2. Hagi tagamise kautsjon Kohus võib hagi tagada, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine raskendab või muudab võimatuks kohtuotsuse täitmise. Hagi tagamise abinõudeks sätestab TsMS § 378 (näiteks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara 9 arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris; kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine jne). Rahalise nõudega hagi tagamise avalduselt tasutakse hagi tagamise kautsjonina 5%
ee Kostja: Valdek OÜ Registrikood: 1000023 Kadaka tee 1, 13515 Tallinn E-post: [email protected] HAGI A V A L D U S Põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, summas 12 080,898 eurot. I Faktilised asjaolud 1.1. Hageja ja Kostja sõlmisid 12. novembril 2011.a. küttepuude müügilepingu ( lisa 1), mille kohaselt Hageja 12. novembril 2011.a. tasus Kostjale ettemaksuna küttepuude ostuhinna summas 10 000 eurot. Kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi Hageja ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille kohaselt kohustus Kostja tasuma müügilepingu alusel saadud ettemaksu laenuna Hagejale laenulepingus sätestatud tingimustel. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning Hageja ütles 2. oktoobril 2012.a. Laenulepingu üles (lisa 3). Kostja edastas 15
oktoobril 2017 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2017 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2017 väljastas hageja kostjale arve 120 eurot, millest 100 eurot moodustas parkimistasu ning 20 eurot käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 100 eurot Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud
hagi käendaja vastu. Kuna põhivõlgnik tasus kohtumenetluse ajal võla, siis hageja loobus kostja vastu esitatud hagist. 18. Kolleegium leiab, et TsMS § 62 lg 2 alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb lugeda ka täitmine VÕS § 78 alusel. 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Käesoleval juhul on kostja põhjustanud hagi esitamise endale käenduskohustuse võtmisega ja selle vabatahtliku täitmatajätmisega. Käendaja peab arvestama, et võlausaldajal on õigus tema vastu nõue esitada. Vastasel korral ei saaks võlausaldaja täies ulatuses oma materiaalõiguslikke nõudeid realiseerida (vt otsuse p 16). 20. Kolleegium märgib, et teistsuguse seisukoha järgi peaks
· Protssessivormid: o Hagid asja siuliseks arutamiseks legis actio per sacramentum- vindikatsioonihagi, asja väljanõudja hoidis kohtus ühes käes kepikest ja teises seda asja ja ütles - ... , järgneb conravindicatio- kostja lausub samad õsnad ja puudutab samuti asja kepiksesega, maistraat- mittetite ambro rem, pooled eistasid oma õiguslikud alused, hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama ettepaneku tegi kostja hagejale..... legis actio per iudicis arbirive postulationem- protsessi pooledtaotlesid kohtuniku või vahekohtuniku määramist, kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks, algul vaid kindla rahasumma nõudmiseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse ise
Materiaalõiguslik alus väljendub konkreetses seaduse sättes. Hagi ese – materiaalõiguslik nõue kostja vastu, see tegevus, mida kostja on kohustatud hagi rahuldamise korral tegema või rahasumma, mida välja mõista. Vastuväited ja vastuhagi Kostja esitab oma nägemuse ja asjaolude tõlgenduse. Kohustus esitada omapoolseid tõendeid, mis välistavad hageja nõude olemasolu. Kohtule vastamine kohustuslik, kui kohus väljastab kostjale kirjalike vastuväidete kohustuse. Kostja esitab nõude hageja vastu, mis on seotud hageja nõudega. Vastuhagi peab vastama ühele järgmistest tingimustest: Vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele , Vastuhagi rahuldamine välistab hagi rahuldamise , Vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.
pooled taotlesid kohtuniku määramist; Kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks; Algul vaid kindla rahasumma nõudmiseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse määrata ise; Võis nõuda ka millegi väljaandmist Legis actio per condictionem: Hagi võla tagasinõudmiseks, legisaktsioonihagidest noorim, tuleneb teadaandest kostjale tulla 30 päeva pärast kohtusse („Kuna sa seda eitad, annan ma sulle teada, et 30 päeva pärast võtame kohtuniku“) Täideviimise hagid: Legis actio per manus iniectionem: nõue „käe pealepanemiseks“, rakendatav ainult teatud obligatsiooniõiguslike nõudmiste puhul, võlausaldaja pidi 60 päeva jooksul viima võlgniku turule, võimaldades võlgniku väljaostmist, 60
protsessi · iga tsiviil asja menetlus algab esimese astme kohtule vastava avalduse esitamisest - hagiavaldus ja edasist menetlust nimetatakse hagimenetluseks. · Tsiviilkohus vaatab läbi ka hagita menetluse asju kus ei ole konkreetset teist isikut, kes saaks nõude vastu vaielda. Nt. lapsendamine, isiku surnuks tunnistamine, alaealisele abiellumisloa andmine. · Kõigil menetlusosalistel on kohtus võrdsed õigused. · Lisaks haegjale ja kostjale on hagimenetluses menetlusosaliseks ka kolmas isik - selline isik, kes reeglina ei nõua ise midagi ja kellelt ka ei nõuta midagi, kuid kelle õigusi või kohustusi võib tehtav kohtuotsus kuidagi mõjutada. Seaduses on hagiavaldusele ette nähtud kindlad sisu-ja vorminõuded, mida tuleb kindlasti järgida. · Kindlasti peavad olema kirjas tsiviilmenetluseseaduses · hagiavalduse esitamisel peab maksma ka riigilõivu, mille suurus on kirjas riigilõivuseaduses.
olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende nimiväärtuse, mis oli 4100 krooni aktsia kohta. Aktsiate müügihinnaks oli seega 2 045 900 krooni. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja aktsiad välja ostma viie tööpäeva jooksul alates päevast, mil hagejale kuulub 100% AS Satwo aktsiaid, kuid mitte hiljem kui 1. mail 1998. a. Hageja omandas kõik AS Satwo aktsiad 22. augustil 1997. a. Hageja esitas kostjale teate, milles nõudis pooltevahelise lepingu täitmist. Kostja rikkus lepingut ja pole aktsiate eest tasunud. 2. Vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud kostja hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et pooltevaheline leping on aktsiate optsioonileping. Selleks ajaks, kui kostja sai teada võimalusest omandada aktsiaid, olid aktsiad muutunud väärtusetuks ja ei vastanud oma olemuselt enam sellele, milles pooled lepingus kokku leppisid
et hagejaid või kostjaid on mitu. Sellist olukorda nimetatakse menetluskaasluseks. Mitme hageja osalemisel kohtuvaidluses on tegemist aktiivse menetluskaaslusega, mitme kostja vastu esitatud hagi puhul on tegemist passiivse menetluskaaslusega ning kui nii hagejaid kui kostjaid on mitu, siis on tegemist segakaaslusega. Iga hageja või kostja osaleb menetluses iseseisvalt st tema toimingust ei tulene kaashagejale või kostjale õiguslikke tagajärgi. Samas, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või kostjate suhtes. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-34-10 leidnud, et üürnike perekonnaliikmete õigus vallata eluruumi tuleneb üürniku õigusest valdusele
Legis actio per sacramentum a. Vindikatsioonihagi: asja väljanõudja hoidisk ohtus õhes käes kepikest ja teises seda asja ütles: Väidan, et see ori kuulub mulle kviriitlikust õigusest tuleneval alusel; nagu ütlesin, sina vaata, mina olen oma vabastamiskepi peale pannud Järgneb contravindicatio: kostja lausub samad sõnad ja puudutab samuti asja kepikesega. Masgistraat: Mittite ambo rem Pooled esitasid oma õiguslikud alused. Hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama ettepaneku tegi kostja hagejale. Sellega oli I staadium lõpenud. Protsessi kaotaja kaotas sacramentum'i Otsuses tuvastati ainult fakte, mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi 2. Legis actio per iudicis arbitrive postulationem Protsessi pooled taotlesid kohtuniku (või vahekohtuniku) määramist Kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks
lahendamiseks annab riigikohtu loakogu, mis koosneb kolmest riigikohtu kohtunikust. Kõik riigikohtu lahendid on avalikud Riigi Teatajas. Hagiavaldus on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Avalduse tegemisel peaks maksma ka riigilõivu, mis oleneb esitatavast nõutavast summast. Peale hagi esitamist saadetakse see kostjale kirjaliku vastuse nõudmiseks. Siis toimub eelistung, neid võib olla ka mitu. Hagita menetlus on selline menetlus, kus ei ole konkreetset teist isikut. Näiteks isiku teadmata või surnuks tunnistamise asjad, lapsendamise asjad, alaealisele isikule abiellumisloa andmise otsustamise asjad. Ülejäänud on hagimenetlused. Kohtus osaleb kostja ja hagejaga koos ka kolmas isik, kellelt ei nõuta midagi ja kes ka ise ei
Riigilõivu määrad on leitavad riigilõivuseadusest. Kui mõni nõuetest on täitmata, annab kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja ei kõrvalda puudusi hagis, siis hagi menetlusse ei võeta ja loetakse, et selles asjas pole hagi esitatud. Kui kohus on kontrollinud, kas vaidlus allub sellele kohtule ja kas hagiavaldus vastab seaduse nõuetele, võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Ühtlasi antakse kostjale tähtaeg hagiga nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks ning seisukoha võtmiseks. Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tehakse õiguslikult põhjendatud ulatuses ilma tõendeid hindamata.
.......... Fax.................. Kostja - OÜ BCD, registrikood 12758906 Tartu mnt. 888, Tallinn, 13914 Tel..................... Fax..................... Hagiavaldus võlgnevuse 55 388.- krooni nõudes Vastavalt hageja AS ABC (töövõtja) ja kostja OÜ BCD (tellija) vahel 20.aprillil 2001.a. sõlmitud töövõtulepingule nr.01/ 99 kohustus hageja teostama ehitus-remonttöid ning kostja kohustus maksma lepingus sätestatud tasu. Hageja andis teostatud tööd kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise aktidega nr. 03/99 06.05.2001.a., nr.04/99 13.05.2001.a. ja nr.05/99 27.05.2001.a. Pooled tunnistasid töö tehtud kvaliteetselt ja tähtaegu rikkumata. Vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele esitas hageja kostjale arved nr.03 07.05.2001.a. summas 7008.- krooni, nr.04. 14.05.2001.a. summas 14 016.- krooni ja nr.05 27.05.2001.a. summas 34 365.- krooni. Kokku 55 388.- krooni. Vastavalt eelnimetatud töövõtulepingu nr.01/99 punktile 2.2
TsMS § 148 lg 2: väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud tasub ette hageja või muu avaldaja lg 4: kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata TsMS § 423 lg 1 p 8: hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada o kohus pöördub hageja poole ja küsib, kus on kostja tegelik elukoht o kontrollitakse erinevaid registreid jm andmeallikaid o kui ei leita, siis jäetakse hagi läbi vaatamata (kui ei soovi avalikku kättetoimetamist) 76. A esitas hagi nõudes, et B kõrvaldaks tehtud takistused, mis ei võimalda tal renditud ruume sihipäraselt kasutada. Aasta pärast menetluse alustamist A loobus hagist
thelatinlibrary.com/gaius4.html 27.05.2007 26 H. Siimets- Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 9 Täitemenetlust viidi samuti läbi legisaktsioonide kaudu ning neid oli kaks 1) legis actio per manus iniectionem- see puudutas siis isiku isiklikku vastutust ning seisnes hageja poolt talle niiöelda käe peale panemises. Hageja pidi preetori ees teatud sõnu lausudes kostjale käe peale panema, sest nii sai ta kostja üle võimu. Seda asjade kulgu kirjeldab hästi III tahvel XII-st tahvlist.27 Menetluskord oli järgmine: Kui võlgnik 30-päeva jooksul ei tasunud võlausaldajale oma võlga, siis toimetas see hagejana võlgniku kostja - kohtusse, magistraadi ette. Kui võlgnik nüüd ka otsekohe võlga ei tasunud (see juhtus harva), viis hageja võlgniku endaga kaasa ja pani ta raudu. Hageja pidas
krooni osas. Hagiavalduses märkis ta, et Ants Kass sõitis temale otsa lihatööstuse autoga. Aime Koor, kes sõitis jalgrattaga, sai vigastada ning samuti sai kannatada tema jalgratas. Aime Koor loeb juhtunus süüdlaseks Ants Kassi. Kohus võttis hagiavalduse vastu. Kohtuistungil palus Ants Kass luba tutvuda dokumentidega, mis tõendavad jalgrattaremondi maksumust. Kohtunik vastas, et need on toimikus, kuid ei näidanud kostjale dokumente. Asja arutamise käigus leidis kohus, et tegemist on mittevastava protsessiosalisega. Kes saavad olla protsessiosalisteks? Kas asja arutamisel rikuti seadust? Protsessiosalisteks saavad olla: 1.Hageja- Aime Koor, nagu õigesti märgitud kaasuses. 2) Kostja-a) Lihatööstus, kellele sõiduk kuulub ja kes vastutab suurema ohu allika valdajana, kuna VÕS kahju sätete alusel loetakse kutsetegevuses töötaja poolt tekitatud kahju ettevõtte tekitatuks- VÕS § 1054. b)
ning pöördute hagiga kohtusse. Nõuate ainult põhivõlga. Harju Maakohus HAGEJA: Nimi: AS Y Registrikood 448858588 Asukoht Tihniku 4 18889 TALLINN Esindaja Karu Meri KOSTJA: Nimi:OÜ X Registrikood: 57558858585 Seebi 17 14566 TALLINN Esindaja Lill Mets HAGIAVALDUS 10 000 EURO nõudes 1. Välja mõista OÜ-lt 10 000 eurot AS Y kasuks. Võlasuhte tekkimine: 2. Pooled on sõlminud 11.09.2016 müügilepingu arvutikaupade müügiks, millega hageja müüs kostjale megabaite ja kostja kohustus selle eest tasuma. (Lisa 1: müügileping) Rikutud kohustus: 1. hageja andis kostjale kauba üle ja kostja kohustus selle eest tasuma 28.10.2016. (Lisa 2: üleandmise vastuvõtmisakt) rikkumine: 3. kostja jättis tähtaegselt arved tasumata. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist. Kohtuvälise lahenduse mittesaavutamine: Pooled kohtuväliselt kompromissini ei jõudnud. Õiguslik põhjendus 1
maksimaalselt lahendada ÜLESANDED 1) hageja nõuded ja kostja vastuväited 2) millised tõendid esitatud 3) kas seda on võimalik lahendada kokkuleppega 31 4) kes on menetlusosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda 5) kas pooled soovivad ,et seda asja lahendatakse kollegiaalselt Hagiavalduse ärakiri kostjale ja kaasa ka kiri, et millistele küsimustele vastata võiks. Vastus peab sisaldama: kas kostja tunnistab hagi kas on vastuväiteid kas soovib vastuhagi esitada millised tema poolsed tõendid 30 päeva on õigus tutvuda kostjal. 2. kohtuistung võidakse teha tagaselja otsus, kui kostja ei ilmu kohtuistungile või ei ole vastanud kohtu poolt saadetud kirjale. Saadetakse kostjale kohtuistungi
eelmenetlus ettevalmistav osa, et esimesel kohtuistungil suudetaks maksimaalselt lahendada ÜLESANDED 1) hageja nõuded ja kostja vastuväited 2) millised tõendid esitatud 3) kas seda on võimalik lahendada kokkuleppega 4) kes on menetlusosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda 5) kas pooled soovivad ,et seda asja lahendatakse kollegiaalselt Hagiavalduse ärakiri kostjale ja kaasa ka kiri, et millistele küsimustele vastata võiks. Vastus peab sisaldama: kas kostja tunnistab hagi kas on vastuväiteid kas soovib vastuhagi esitada millised tema poolsed tõendid 30 päeva on õigus tutvuda kostjal. 2. kohtuistung võidakse teha tagaselja otsus, kui kostja ei ilmu kohtuistungile või ei ole vastanud kohtu poolt saadetud kirjale
o (13) Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuses toodud väidetega, et käesolevas asjas ei ole õiglane lõpetada kaasomandit kinnistu avalikule enampakkumisele panemisega. Kaasomandi lõpetamise korral tuleb omandist ilma jäävale kaasomanikule tagada täielik rahaline hüvitis tema omandiõiguse kaotuse eest. Käesoleval juhul aga ei võimaldks tõenäoliselt kinnistu müümine avalikul enampakkumisel kostjale sellist hüvitist. o (14) Eeldada saab, et kinnistu potentsiaalne ostja arvaks pakkumise tegemisel hüpoteekidega tagatud kohustused ligikaudses ulatuses (207 000+75 000) kinnisasja väärtusest (270 000 eurot) maha. o (15) Kuna poolte koormatiste osakaal ebavõrdne, on ilmne, et avaliku enampakkumise korral ei leiduks ostjat, kes võiks tasuda kinnistu eest sellist müügihinda, millest kostja saaks enda
Menetluskulude nimekirjades palub hageja kõigil juhtudel kostjal hüvitada riigilõivud ja kohtutäituri tasud, 30% juhtudest tasu menetlusdokumentide avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes, 25% juhtudest kulu võlgnikule tehtud meeldetuletuste, teavituste ja hoiatuste eest. e. Hagi esitatakse sooviga rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega, tuginedes TsMS § 741 lõikele 1. Sealjuures, kui hagidokumente ei õnnestu kostjale kätte toimetada, pakub hageja omaltpoolt, et avaldab menetlusdokumendid Ametlikes Teadaannetes, mispuhul loetakse hagi kostjale avalikult kättetoimetatuks (TsMS § 317 lg 5). Kokkuvõtvalt on võlausaldaja reeglipärased nõuded põhivõlg (erinevate tõlgenduste kohaselt kas põhisumma ja lepingutasu, põhisumma ja intress või põhisumma ja muud lepingujärgsed kulud), viivis, kogunev viivis kuni põhivõla tasumiseni ning hageja menetluskulud.
Kohtunikud peavad nõu tõlkide juuresolekuta ühes ühises keeles, mis on traditsiooni kohaselt prantsuse keel. Kohtumenetluse skeem Menetlus Euroopa Kohtus Hagid ja Eelotsusetaotlused apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Hagiavaldus [Õigusabi taotlus] Liikmesriigi kohtu lahend 14 Kohtusekretäri teade kostjale Ettekandja- eelotsusetaotluse esitamise kohta hagiavalduse esitamisest kohtuniku ja Tõlkimine muudesse Euroopa Teatis hagiavalduse kohta kohtujuristi Liidu ametlikesse keeltesse Euroopa Liidu Teatajas (C määramine Teatis eelotsusetaotluse kohta seeria) Euroopa Liidu Teatajas
taotlenud, tegemist on nõudmisega määrata kohtunik. Sellele järgnes hagi määramine ja asi siirdus menetlusse in iudicio. Rakendati ühisvarade jagamisel 5. Per condictionem- koosneb järgmistest toimingutest: Poolte avaldused oma nõudlustest magistraadi ees. NT:väidan, et sa võlgned mulle 100. Opportere-eitan, et võlgnen sulle 100 Condictio- hageja teadaanne kostjale,, et see ilmuks 30päeva pärast asja jaoks kohtuniku määramiseks Litis contestatio-HAGI Rakendati hagide kindlale rahasummale Legilatsioonilise protsessi puudused: 1. Menetlus in iure oli seotud keerukate vorminõuetega, milles eksimine muutis kehtetuks kogu menetluse 2. Menetluses tarvitatavad vormelid olid lahutamatult seotud seaduse sõnastusega. Sp ei
(1) Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. (2) Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. (3) Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. (4) Kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema. 8. Tsiviilõiguste teostamise viisid. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest, seaduslikkusest. Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavateks asjaoludeks ja tsiviilõiguslikes suhetes. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude e hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile kostjale. 9. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, seda nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Subjektiivne asjaõigus on õiglusik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. 10. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad.
eest riigivõimu teostamisel. SEDA ENNE EI OLNUD KIRJAS ● Brüssel I-bis muutis ajutiste meetmete reguleerimist- nüüd reguleeritakse neid meetmeid tunnustamise ja täitmise reeglitena, kuid kohtu poolt kohaldatavad ajutised meetmed, mille kohaselt kostjalt ei nõutud kohtusse ilmumist, ei tuleks siiski käesolev määruse alusel tunnustada ega täita, v.a kui meedet sisaldav otsus toimetatakse kostjale enne täitmisele pöörmist. ● Muudatused, mis puudutavad kohtualluvuse valikut: Art 25 sätestab konkreetselt, et kohtualluvuse kokkulepet, mis on osa lepingust, käsitatakse lepingu muudest tingimustest sõltumatu kokkuleppena. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust ei saa vaidlustada üksnes seetõttu, et leping ei ole kehtiv. ● Protseduuri, mis käsitleb tunnustamist ja kohtuotsuse täitmist on muudetud: Selleks et täita kohtuotsust teises
pecunia) ette nähtud juba 12 tahvli seadustega. Hilisemad seadused lisasid ka võimaluse lasta kohtunikul rahasumma suurus määrata. Kui legis actio per sacramentum’iga tuvastati ainult fakte, siis selle hagiga võidi juba nõuda, et kohustatud isik peab midagi välja andma. 3) Legis actio per condictionem – on neist noorim, st kasutusele võetud kõige hiljem ja puudutas peamiselt võla tagasinõudmisi ja tuleneb teadaandest kostjale tulla 30. päeva pärast kohtusse. Kõiges muus sarnanes ta eelmise hagiga ning ka vormelid, mida lausuti, olid samad. Ainult viimane oli asendatud: QVANDO TV NEGAS, IN DIEM TRIGENSIMVM TIBI IVDICIS CAPIENDI CAUSA CONDICO (KUNA SA SEDA EITAD, ANNAN MA SULLE TEADA, ET 30-NE PÄEVA PÄRAST VÕTAME KOHTUNIKU (G. 4, 17b). Selline tähtaeg pidi tõenäoliselt andma pooltele aega kokkuleppele jõuda. Täitemenetlust viidi samuti läbi legisaktsioonide kaudu, mida oli kaks:
kahju tekitamine teisele isikule. Heauskumuse eeldus. Kui seadus seob õguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui keegi väidab vastupidist, tuleb seda tõendada, kusjuures tõendamisraskus lasub sellel, kes kinnitab (tõendab) midagi, aga mitte sellel, kes eitab. Aegumine. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude e hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile - kostjale. Hagi saab aga esitada aegumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Aegumistähtaega võib poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi, aegumistähtaega lühendada. Kuid aegumise kergendatud tingimusi ei kohaldata, kui kohustatud isik rikkus kohustusi tahtlikult. Poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani.
Pahauskne valdaja peab välja andma viljad mis alles on. Mis on ära tarvitatud tuleb hüvitada hariliku väärtuse alusel, seda väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Heauskne valdaja on kohustatud väljaandmiseks ajast mil sai teada nõude esitamisest enda vastu. Omavoliga asja saanud valdaja on kohustatud hüvitama ka saamata jäänud kasu. Asja väljaandmisel tekib valdaja ja omaniku vahel seadusjärgne võlasuhe kulutuste hüvitamiseks kostjale. Isik kes sai valduse omavoliga ei saa nõuda kulutuste hüvitamist. Heausksele valdajale ja nõude esitamise tõttu pahauskseks muutunud valdajale tasutakse kulutused mis on suunatud asja püsima jäämisele, taastamisele, säilitamisele või korrapäraselel majandamisele endisel viisil. Muud kulutused (toreduslikud, kasulikud) hüvitatakse vastavalt VÕS §1042. Need kulutused hüvitatakse määral, mille võrra omanik on seeläbi rikastunud, võttes arvesse kas need kulutused on omanikule
annaabi.ee 
