50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
185 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaana03
Õppematerjali autor
VÕLAÕIGUS Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ole hagejaga väidetava võla al
Võlaõiguse kaasused. 1. Mis on võlasuhe ja kuidas see tekkib? Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2.Vanaisa Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta. Samuti otsustab Jü
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamis
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
VÕLAÕIGUS Võlasuhte tekkimine lepingust VÕS § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. ( nt lepingueelsed läbirääkimised) Lepingueelsed võlasuhted ● lepingueelsed läbirääkimised ● eelleping ● lepingueelsete võlasuhete subjektid: - läbirääkimisi pidavad isikud - muul viisil lepingu sõlmimist ette valmistavad isikud Läbirääkimistest tekkivad kohustused: 1. üldine kohustus käituda heas usus 2. üldine kaitsekohustus 3. teatamiskohustus (vt ka § 14¹) 4. tõeste andmete esitamise kohustus 5. konfidentsiaalsuskohustus ● kohustuse rikkumise korral - lepingueelne vastutus (culpa in contrahendo) Eelleping (§ 33): (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad
Tsiviilõigus (objektiivses tähenduses) on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui mittevaralisi) võrdsuse ja vaba enesemääramise e. privaatautonoomia põhimõttel. Tsiviilõiguse süsteemid: ● Institutsiooniline (isikutega seotud, asjaõigused, õiguste omandamise viisid) ● Pandektiline (jaguneb üld- ja eriosaks) – sh Eestis Mõlemas süsteemis on eristatavad neli valdkonda: 1) Asjaõigus 2) Võlaõigus 3) Perekonnaõigus 4) Pärimisõigus Tsiviilõiguse areng Eestis ● Balti eraseadus (BS) 1865-1940 ● Tsiviilseadustiku eelnõu 1936, 2940 ● Eesti NSV tsiviilkoodeks 1965 ● Taasiseseisvunud Eesti tsiviiligus (uus TsÜS hakkas kehtima 2002) Eesti tsiviilõiguse süsteem Tsiviilseadustiku osad 1. Tsiviilõiguse üldosa 2. Asjaõigus (vallas- ja kinnisomand; piiratud asjaõigused) 3. Võlaõigus 3.1. Võlaõiguse üldosa
Tsiviilõigus (objektiivses tähenduses) on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui mittevaralisi) võrdsuse ja vaba enesemääramise e. privaatautonoomia põhimõttel. Tsiviilõiguse süsteemid: ● Institutsiooniline (isikutega seotud, asjaõigused, õiguste omandamise viisid) ● Pandektiline (jaguneb üld- ja eriosaks) – sh Eestis Mõlemas süsteemis on eristatavad neli valdkonda: 1) Asjaõigus 2) Võlaõigus 3) Perekonnaõigus 4) Pärimisõigus Tsiviilõiguse areng Eestis ● Balti eraseadus (BS) 1865-1940 ● Tsiviilseadustiku eelnõu 1936, 2940 ● Eesti NSV tsiviilkoodeks 1965 ● Taasiseseisvunud Eesti tsiviiligus (uus TsÜS hakkas kehtima 2002) Eesti tsiviilõiguse süsteem Tsiviilseadustiku osad 1. Tsiviilõiguse üldosa 2. Asjaõigus (vallas- ja kinnisomand; piiratud asjaõigused) 3. Võlaõigus 3.1. Võlaõiguse üldosa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid