Kohtuvõim ja Regionaalne ja kohalik valitsemine (3)

KOHTUVÕIM
Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma .
Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur.
ANGLO-AMEERIKA:
* pole omaette konstitutsioonikohust
* kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga
* kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim
* kohtunikkond moodustatakse valimiste teel
* kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust
MANDRI-EUROOPA:
* mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem ( kriminaal - ja tsiviilkohtud, halduskohtud)
* kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa)
* kohtunikud nimetab valitsus
* range hierarhia ja karjääripõhimõte
* kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus
* kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ning kaitseb seda
* oluline roll on kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal
* kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks
ÜLEJÄÄNUD:
* spetsiifilised ega liigitu kummagi eelneva alla
* nt UK's pole haldus- ja konstitutsioonikohtuid, eristatakse kriminaal- ja tsiviilkohtuid, kons. kohtu ülesannet täidab Lordide koda, mille õigusharidust omavad liikmed tohivad apellatsioone läbi vaadata
Kohtute ülesandeks on:
* õiguskorra tagamine
* kodanike õiguste kaitse
Kohtusüsteem täidab ka konstitutsioonilisi funktsioone, millest eristatakse:
1) Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Nt Riigikohus võib kehtetuks kuulutada põhiseadusele mittevastava õigusakti.
2) Erinevate võimuinstituutide või -tasandite tasakaalustaja.
3) Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine
Õigusobjekt – asjad ja õigused
Õigussubjekt – õigussuhetest osa võtvad isikud
Füüsiline isik – inimene kui õigussubjekt
Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt
Õigusvõime – isiku võimelisus olla õigussuhetes
osavõtja – võimet omada õigusi ja kohustusi
Teovõime – isiku võime neid õiguseid ja kohustusi iseseisvalt teostada ja kasutada
Eestkostja – määratakse teovõimetule või piiratud teovõimega täiskasvanule
Hooldaja – määratakse täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks
Asjaõigusseadus – normib õigusi asjadele nendega seotud õigustele
Omandiõigus – omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle – õigus seda vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt selle valdamise, käsutamise ja kasutamise lõpetamist, see on isiku kõige suurem ja üldisem õigus asja suhtes
Kinnisomand – tähendab kinnisasja omamist (maatükk, korteriomand, hoonestusõigus)
Vallasomand – kõik peale kinnisasjade on vallasasjad ja nende omamine on vallasomand
REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE
Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel.
Eesti kahetasandiline haldussüsteem:
Esindusorgan
Täidesaatev organ
Riikik tasand
Riik
Keskvõim
Maakond
Regionaalvõim
Riigikogu
EV Valitsus (nimetab annab aru)
Maavanem (juhib)
Maavalitsus
Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust maakonnas
Kohalik tasand
Linn
Vald
omavalitsus
Volikogu
Linnaosa halduskogu
Linna/valla valitsus
Linnaosavalitsus
Reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut. Ebaühtluse põhjus peitub linnastumises ning nüüdisaegse majanduse olemasolus või selle puudumises. Regionaalpoliitika peab vähendama ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust.
Olenevalt riigi administratiivsest ülesehitusest on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine kas peamiselt omavalitsuste või siis regiooni ( osariigi , liidumaa, lääni) ülesanne. Põhiprobleem on tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Kujunenud on kaks põhilist riigi admin. mudelit:
Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest – tsentraliseeritud mudel (PRM, ITA, UK)
Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu – detsentraliseeritud (SM, Skand. riigid)
Eesti omavalitsustel on suur otsustamisvabadus, ent nad sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest.
TSENTRALISEERITUD KESKVALITSUSEST SÕLTUV ADMIN. STRUKT.
* kõik otsused lähtuvad keskvõimust
* keskvõim kontrollib ressursse ja otsuste täitmist
* regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja
* regionaalvalitsus on vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel
* pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihiotstarbeliste eraldistena, väheneb kohapealne otsustamis- ja manööverdamisvõime
* kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses.
* niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist (keskvõim ja regionaalvõim; omavalitsused)
DETSENTRALISEERITUD AUTONOOMNE KOHALIK VÕIM
* kohaliku võimu finantsiline iseseisvus
* munitsipaalvõim kogub suure osa tuludest ise, väike osa tuleb keskvalitsuselt
* kohalike maksude osakaal 20-30%
* heaoluriigi elluviimine on suuresti munitsipaalvõimu õlgadel
* süsteemist tulenevad suured erinevused regioonide vahel
* niisugust halduskorraldust nimetatakse ka kolmetasandiliseks, sest igal tasandil – keskvõimul, regionaalvõimul, kohalikul võimul – on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks
* regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat
Vastutuse jaotus on keskne probleem enamikus riikides.
* suundumus võrgustikukoostöö poole (ranget hierarhilist pädevuse jaotust enam ei toetata)
* komiteede ja nõukodade loomine (et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd)
* regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis. Loodi Regioonide Komitee, mis on oluline koht kogemuse omandamiseks, aga ka piirkondlike huvide kooskõlastamiseks ja läbisurumiseks Brüsselis.
* EN ja EL peavad oluliseks ka kohaliku demokraatia edendamist
* Euroopa omavalitsuste harta sätestab kohaliku elanikkonna kohustusliku kaasatuse neid puudutavate otsuste väljatöötamisse (vähendab kohaliku elu liigset reglementeerimist keskvalitsuse poolt)
* EL'i lähimuspõhimõte nõuab, et poliitilised probleemid lahendataks inimesele võimalikult läheda, st kohalikul tasandil.