Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma
Laste enesehinnangu kujunemine Sissejuhatus Antud teema valisin ma sellepärast, et mind huvitavad teemad, mis on seotud laste enesehinnanguga ja selle kujunemisega. Töö eesmärgiks on uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; milline on enamus laste enesehinnang; teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse. Enesehinnang Enesehinnang on ettekujutus iseendast - eneseväärikus, enesekindlus, endaga toimetulek, endaga rahulolu, endast lugupidamine ja paljud muud omadused, mis mõjutavad enesehinnangut
klassikaaslastelt. Sotsiaalses suhtes tekib tema arusaam endast läbi armastuse, usalduse, autonoomsuse, initsiatiivi ja enesekontrolli kogemuse. See kõik arendab lapse enesetaju ning arusaama iseendast suhetes teistega. Antud teema on valitud, kuna autor huvitub teemadest, mis on seotud lasteenesehinnanguga ja selle kujunemisega. Teema on maailmas ja ka Eestis väga aktuaalne. Probleemidest laste enesehinnanguga tuleb teavitada inimesi, et vanemad ja ka õpetajad saaksid ära hoida madala enesehinnangu tekkimist. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · kuidas kujuneb lapse enesehinnang; · mis mõjutavad lapse enesehinnangu kujunemist; · kuidas mõjutavad lapsevanemad enesehinnangu kujunemist; · mis põhjustab negatiivset enesehinnangut; · mis põhjustab eneseimetlust. Töö eesmärgiks on: · uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; · milliseks kujuneb täiskasvanu, kellel oli lapseeas probleeme enesehinnanguga;
Laste enesehinnangu kujunemine Autor: Kätlin Traks Tallinna Nõmme Gümnaasium Sissejuhatus v Teema valik: huvitatud teemadest, mis on seotud laste enesehinnanguga ja selle kujunemisega v Eesmärk: enesehinnangu mõjud, probleemid lapsele ja kuidas saaks enesehinnangut parandada v Hüpotees: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse; Enesehinnang v Ettekujutus iseendast v Peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest v Kujunemine algab lapsepõlves v Lähedane suhe vanematega Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja
ENESEHINNANG Merilin Aavik ME11-KE Enesehinnang on üldine enesetunne, Mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei Sõltu objektiivsetest põhjustest, Mis meie rahulolu või rahulolematust Võivad mõjutada. William James MIS ON ENESEHINNANG? Peegeldab üldist arvamust Kui kõrgelt hindame teisi Kui väärtuslikuks peame end Kõige suurem väljakutse MADALA ENESEHINNANGA INIMENE Ei pea endast lugu. Ei suuda armastada ennast ja teisi Enamasti enesekesksed ja upsakad Valetavad sageli Kardavad eksida KUIDAS MÕJUB? Käitumine Mõtlemine Tunded Kehaline seisund ÜLIKÕRGE ENESEHINNANG Saavutada midagi erakordset Saavutada midagi väljapaistvat Eesmärgini jõudmine esmatähtis Hirm läbikukkumise ees Täiuslik Enesehinnang Ideaalne Täiuslik Parim Tulemuseks e...
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..........................................................................................8 3.1 Madala enesehinnangu olemus................................................................................8 3.2 Madala enesehinnangu mõju elule..........................................................................9 3.2.1 Kool ja töö........................................................................................................9 3.2.2 Isiklikud suhted.................................................................................................9 3.2.3 Vaba aja veetmine..........
Autor: Ruth Selirand Tel: +372 565 06636 e-mail: [email protected] Ülikool: Tallinna Ülikool Eriala: Organisatsioonikäitumine, magistriõpe Juhendaja: Kadi Liik, MSc Juhendaja kontakt: [email protected] Töö pealkiri: ORGANISATSIOONILISE ÕIGLUSE TAJUMISE SEOSED ORGANISATSIOONIPÕHISE ENESEHINNANGU, TAJUTUD JUHTIMISSTIILIDE JA OTSUSTUSSTIILIDEGA Töö kaitstud: 21. jaanuar 2009.a. SISSEJUHATUS Töötajate soov pühenduda ettevõtte eesmärkidele, töötada täie jõuga ja kasutada loovust sõltub oluliselt organisatsioonis valitsevatest suhetest ning ettevõttesisesest atmosfäärist. Milliseks aga viimased kujunevad, sõltub juhi juhtimisstiilist, juhtimise ühe tähtsaima funktsioonina
ENESEHINNANG Paljudele inimestele on tuttav tunne, et teised on minust paremad, tublimad ja edukamad ning minus ei ole midagi väärtuslikku. Millest tuleb enese alahindamine? Teematika, mis puudutab enesehinnangu teket: 1. Haavatavust põhjustavad tegurid. 2. Enesehinnangu juured. 3. Madala enesehinnangu tunnusjooned. 4. Kõrge enesehinnangu problemaatika. 5. Enesehinnangu muutmise võimalused. HAAVATAVUST PÕHJUSTAVAD TEGURID Mingisuguse enesehinnangu, minapildi `muretseb´ enesele ühiskonnas iga inimene. Rääkida saab nii isiksuse omadustest kui ka sotsiaalsetest suhetest, mis inimesel tekivad. ISIKSUSEGA seotud tegurid on niisugused: - madal enesehinnang - ülikõrge saavutusvajadus - fataalne seletusviis - madal intelligentsus - täiuslikkuse hoiak
1 Enesehinnang Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetset põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada (William James, The principles of psycholoy, 1890). Süstemaatilise enesehinnangu uurimise aluseks peetakse W.James'i klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid", kus ta muu hulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Vaatamata tuhandetele avaldatud uurimstöödele ei ole temaatika sugugi ammendatud ning uurijate hulgas puudub siiani kõikehõlmav üksmeel enesehinnangu kujunemise, määratlemise ning mõõtmise suhtes. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI
ENESEHINNANG referaat Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 MIS ON ENESEHINNANG?..................................................................................... 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE............................................................................5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE..........................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9
kõigega hakkama, omavad suurepäraseid suhteid, saavad stressist jagu. Tegelikult pole maailm selline, see vaid tundub meile nii, kui me ei oma asjade üle kontrolli. Enesehinnangu probleemidega võitlevad kõik inimesed, ka need, kes jätavad enesekindla mulje. Paistab, et meie enesehinnang on pideva tähelepanu all. See võib hirmsa kiirusega liikuda üles ja alla. Kas see tuleb teile tuttav ette? Ärge muretsege, me kõik töötame enesehinnangu kallal. Me peame seda tegema, sest meid ei õpetatud lapsepõlves uskuma iseenda seesmisi väärtusi, ja seepärast peame seda nüüd tegema. Meie enesehinnang on nagu ilus, kuid õrn lill. Selleks, et kasvada ja kaitstud olla, vajab see pidevat toitmist ja hoolitsust. Alati mõelge selle üle, et kui oma enesehinnangu kallal töötate, töötate ka enda arengu kallal. Te ei ole üksi. See töö kestab terve elu ja on suur nauding! Ärge sattuge
Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimine ............................................................................... 5 1.2. Enesehinnangu määratlemine ja sellega seostuvad probleemid.......................................6 2. ENESEHINNANGU TÄHTSUS............................................................................................9 2.1 Adekvaatse enesehinnangu olulisus....................
KAAGEVERE GÜMNAASIUM 7. klass Tõnu Tõukemõnu ENESEHINNANG JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja H.Gaza Sektor Kaagevere 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Enesehinnang ja käitumine 3-6 1.1. Enesehinnang 3-4 1.2. Käitumine 4-6 2. Enesehinnangu kujunemine 6-7 2.1. Peretüüp ja enesehinnang 6-7 3. Uuringud enesehinnangust 7-8 Kokkuvõte 9 Lisa 9 Kasutatud materjalid 10 2 SISSEJUHATUS Otsustasin kirjutada referaadi sellest, mis on enesehinnang ja kuidas see mõjutab käitumist. Esimene peatükk räägib üldiselt, mis on enesehinnang ja mis käitumine. Teine peatükk sellest, kuidas
SISUKORD SISSEJUHATUS Enesehinnang on mõõdupuu meie enda väärtuste mõõtmiseks ja määrab, kuidas me ennast tunneme. Enesehinnang mõjutab ka meie otsuste tegemise kvaliteeti ja seda kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Kõrge enesehinnangu puhul võtame vastu otsuseid, mis vastavad meie väärtustele ja uskumustele, sel juhul oleme vähem mõjutatavad. Kõrge enesehinnanguga inimene peab ennast tähtsaks, kuid samas suhtub ta hästi ka teistesse inimestesse. 1. ENESEHINNANGU STRUKTUUR Kõige üldisemalt on enesehinnagu teoreetilised mudelid võimalik jagada kahesuguse käsitluse vahel, millest a)esimene toetab minakontseptsiooni terviklikkust ning enesehinnang ühemõõtmelist struktuuri ning b)teine perspektiiv käsitleb enesehinnangut kui mitmemõõtmelist hierarhilist konstrkti. 1.2 Ühemõõtmeline lähenemine. 1.2.1. Üldfaktori mudel Tõenäoliselt vanim ning kõige enam rakendatud minakontseptsiooni käsitlus, mille kohaselt
TiitelLeht Sissejuhatus Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Selles referaadis käsitlen teemasid, kuidas tekib enesehinnang, millest see langeb ning mil viisil seda tõsta. Enesehinnangu juured Alguse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest,
nad ei anna alla vaid õppivad veel rohkem, et saavutada oma lõpp punkt. Kui aga enesehinnang on inimesel ülikõrge siis see võib olla probleem teistele kui ka iseendale. ülikõrge enesehinnang on inimesel kes on egoist. Selleks nimetatakse inimesi kes arvavad, et on parimad aga samas arvavad et teised on halvemad temast. Tänu sellele võib õlikõrge enesehinnanguga inimene solvata teisi. Kõrge -ja ülikõrge enesehinnangu vahe on see, et üks ei võrdle ennast teistega vaid usub endasse aga teine võrdleb end teistega ja arvab, et on parem kui teised. Madal enesehinnang Madalalt hindavad ennast need inimesed kes arvavad, et ei suuda saavutada mida nad sooviksid saavutada. Nende tahtmine teha midagi võib olla suur aga hinnang endast võib neid alla kiskuda. Nende mitte saavutused minevikus madaldavad inimese enesehinnangut. Kui neil minevikus läks
ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................1 1. EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2 2. ENESEHINNANG...........................................................................................................3 2.1. ENESEHINNANGU KOMPONENDID.....................................................................4 2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID...............................................................................4 3. JUHTIMISE KVALITEET..............................................................................................6 4. TÖÖSTRESS................................................................................................................... 7 4.1. TÖÖSTRESSI TAGAJÄRJED....................................................................................7 5. MONOTOOMNE KORDUVLIIGUTUSTEGA TÖÖ..
Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu. Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni. Mõistmine, et enesehinnagut saab tõsta, on juba suur samm edasi. Tähtis on ka teada, mis
Siia kuuluvad inimese eneseväärikus ja positiivsed või negatiivsed tuunded iseenda suhtes. Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning
Mida tugevam vajadus või tahe midagi saada või saavutada, seda tugevam on tõuge ja motivatsioon seda tõepoolest ka teha. Seni kuni vajadus pole rahuldatud, jääb inimene pinge seisu. Selline seis sunnib inimese tegema midagi, mis seda vajadust rahuldaks. Mõned aastad tagasi tuli Douglas T. Kenrick välja uue (Maslow vajaduste hierarhia modifikatsioon) evolutsioonilise psühholoogia päritolu vajaduste püramiidiga. Üheks vajaduseks sellest püramiidist on staatuse/ enesehinnangu vajadus. Murray põhivajaduste nimekirjast võiks siin kõrvutada enesenäitamisvajadust ja saavutusvajadust. Ma arutlen oma essees just selle vajaduse üle, sest see tundub sellises vajaduste loetelus kõige silmapaistvam ning leian, et staatuse või enesehinnanguvajadus on tänapäeval ja just Lääne ühiskonnas inimeste käitumises väga oluliseks motivaatoriks. Koht, mis meile maailmas kuulub, on meile sama palju oluline nii emotsionaalsest kui materiaalsest küljest
IV ETAPP(6- piirkonnad, naudingut pakub imemine. Oraalne rahuldamatus- probleemid täiskasvanueas. Laps vajab toitu ja armastust. Kuiei saa seda piisavalt- tekib aplus, 12.a) Ettevõtlikkuse või alaväärsuse tekkimise aeg, vajadus lahendada konflikt töökuse, kohusetundlikkuse ja alaväärsuse vahel. Sellel eluperioodil saab ahnus, omamiskirg. Oraal- agressiivne faas-laps hammustab. Täiskasvanueas sarkasm, agressioon, klatsh, ka hammustavate kommentaaride tegemine on alguse enesehinnangu kujunemine, mis võib kujuneda negatiivseks. Nooremas koolieas oluline autoriteet- eriti õpetaja autoriteet. Formeerub enesehinnang, sellega seotud. II-ANAALNE FAAS(1 -3 a) Personaalsuse arengul oluline. Potitamisega seotud probleemid, tekivad esimesed distsipliini kogemused. Selle mis sõltub õppeedukusest ja kaaslaste hinnangust. Poistel tekivad probleemid õppimises
2. Adekvaatse enesehinnanguga inimene on teadlik oma annetest ja võimetest, ta aktsepteerib end sellisena, nagu ta on ja seetõttu pole tal keeruline taluda kriitikat või tunnistada tehtud vigu. Ta vastutab oma otsuste eest, on valmis muutuma, arenema ja õppima. Selline inimene rajab oma identiteeditunde ja eneseusalduse sellele, mis ta isiksusena on, mitte sellele, milline on ta positsioon ühiskonnas või milliseid rikkusi ta omab. 3. Ebaadekvaatse enesehinnangu puhul on tegemist nõrkade isiklike piiridega inimene on allaheitlik ja käitub teiste inimeste kehtestatud reeglite järgi või, vastupidi, kaitseb agressiivselt isiklikku ruumi sageli olematu ülekohtu eest. Selline inimene ei võta vastutust oma elu ja õnne eest, vaid süüdistab ebaõnnes kõiki teisi. Ta kipub end maailma eest peitma, sest on oht pettuda, kriitika osaliseks langeda või hüljatud saada.
Mehed vs naised: (John Gray; MEHED ON MARSILT, NAISED VEENUSELT; Kupar; Tallinn 1996; tõlkinud Tiina Vallkivi) originaali tiitel: John Gray; Men are from Mars, Women are from Venus; Harper Collins Publishers; New York, 1992) Meeste enesehinnangu määrab võime saavutada tulemusi. Naise enesehinnangu määravad tunded ja suhete kvaliteet. Naine soovib jagada oma päevaprobleeme(oodates mehelt tuge), mees hakkab aga kohe lahendusi pakkuma. Marslane poeb koopasse, et üksinda oma probleeme lahendada, veenused aga saavad kokku ja jutustavad avameelselt oma probleemidest. Naised ei otsi oma probleemidele kohe lahendust( nagu mehed), vaid soovib, et teda mõistetakse ja kuulatakse. (kumbagi ei tohi sellepärats taunida!!) Mehed on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid VAJATAKSE
oma arvamust avaldada, arvates et nende oma on vale. Ma arvan, et see ei peaks nii olema, sest kõigi arvamus on õige. Samuti kardetakse oma andeid välja näidata, sest kardetakse, et see ei pruugi teisi huvitada. Kõrge enesehinnanguga inimesed võivad olla väga edevad, kuid ei pruugi olla. Nad julgevad teha asju nii nagu nende arvates peaks ega hoia ennast tagasi. Nad ei põe ega karda - tuleb, mis tuleb. 5. Enesehinnangu muutmiseks tuleb alustada iseendast ehk „minapildist”. Tuleb endale teadvustada, mis on põhi eesmärgiks ja kuidas saaks oma suhtumist muuta. Samuti võib abi paluda ka headelt sõpradelt või vanematelt, kes toetavad sind. Tuleb küsida ka teiste arvamust, et teda kuhu suunas peaks liikuma. Kindlasti ei tohi võtta seda halvakspanuga, sest kaaslased ju soovivad samuti, et inimene oleks julgem, konkreetsem jne. 6
Tuginedes oma kogeustele lastekodutöötajana ja lihtsalt indiviidina, vestlustele inimestega tegelevate isikutega ning erialasest kirjandusest saadud infole, julgen kirjutada pikemalt sellisest nähtusest nagu seda on läbipõlemissündroom. 1 LÄBIPÕLEMISSÜNDROOMI OLEMUS Definitsioon: Läbipõlemissündroom (The burn out syndrom) on füüsilise, ja emotsionaalse kurnatuse sündroom, mis toob endaga kaasa negatiivse enesehinnangu kujunemise, samasuguse suhtumise oma töösse, kaastunde ja hoolivuse kaotamise inimeste suhtes, kelle heaks töötatakse. Läbipõlemise sügavam staadium on depressioon, millest ülesaamiseks tuleb kindlasti pöörduda spetsialistide poole. Läbipõlemissündroom defineeriti esmakordselt 1974.aastal Ameerika psühholoogi H.J.Freudenbergeri poolt, kes avastas, et inimesed, kes töötavad elualadel, mis eeldavad
Koolivägivald on tänapäeval väga aktuaalne ja selle tagajärjed ei ole just naljakad, ka surma on saadud. Seda esineb igas riigis, igas koolis, nii vaimselt kui füüsiliselt. See on nähtus, millega aina rohkem õpilasi kokku puutub. Õpilaste vahel on füüsilist kui ka vaimset vägivalda päris palju. Sageli väljendub see tõukamistes, togimistes, pilkamistes, asjade äravõtmises ja peitmises. Kõik algab kodust. Ka lapse enesehinnangu loomine. Kui vanematel on madal enesehinnang, siis nad toodavad samasugust madalat enesehinnangut ka lastele. Samamoodi on ju ka õpetajatega, kes paigutavad end lastest kõrgemale nad siplevad tegelikult madala enesehinnangu käes ning alandavad ja kritiseerivad teisi. Suurim oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, kellel on näiteks prillid või on paksem kui eakaaslane, õpib paremini kui teised või kes on füüsiliselt nõrgem ning ei suudeta
hindeid, mis on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa, siis lasteaias viivad õpetajad läbi vaatlusi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes. Hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Samas hindamise eesmärgid on mõlemas seaduses sarnased: lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist jne 2. Sarnasused: Sarnaseks võib lugeda üldist seaduse ülesehitust, kus on ära toodud üldsätted, õppe- ja kasvatuseesmärgid ja –alused, õppekorraldus, valdkondade kirjeldused, arengu pädevused, arengu hindamine. Ühine on ka see, et nii lasteaed kui kool koostavad oma õppekava riikliku õppekava alusel.
Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta vastu võtame ja kui kiiraste seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. ENESEHINNANG Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitsevad positiivsed kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Enesehinnangu kujunemisel mängivad suuremat rolli need omadused, mis on meile olulisemad. Nt kui inimene peab end intelligentseks, siis ei pruugi tema füüsiline osavus talle sedavõrd tähtis olla. Kõrge enesehinnanguga isikud optimistlikumad, saavutavad elus rohkem, tulevad üldiselt viperustega paremini toime jne. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Arvatakse, et üldine enesehinnang peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet. William
reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks
Igas inimeses on midagi head ja see tuleb sealt üles leida ning esile tõsta. Me peame oskama ka endas häid jooni näha, ega tohi negatiivsele kogu oma tähelepanu panna. Kes ei näe endas midagi head, ei näe seda ka teistes. Milliste inimestega on kõige raskem läbi saada? Nendega, kes ei meeldi iseendale. Kuna nad ei meeldi endale, ei meeldi neile ka teised ja nendega on võimatu suhelda. Madal enesehinnang hävitab inimsuhted kergemini kui ükski muu faktor (Seamands 1993: 54). Madala enesehinnangu ohumärgid on: · Kui vaatad teistele ülalt alla ja räägid neist halvasti. · Teed asju selleks, et teistele midagi tõestada, selle asemel et teha asju, mida sa tahad teha. · Tunned end petisena ja kardad, et sind varsti paljastatakse. · Võrdled end pidevalt teistega ja oled enda silmis hea ainult siis, kui keegi teine pole parem. · Pead end inetuks ning usud, et oleksid ilusamana õnnelikum. (Törnblom 2009: 45- 47) 1
..........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid......................................................................................12 8. Enesehinnangu paradoks......................................................................13 9. Lõppsõna...........................................................................................14 10. Kasutatud allikad.................................................................................15 11. Lisa 1................................................................................................16 2 ' 1. SISSEJUHATUS
Toitumishäired Põhjused: Psüühilised probleemid :1) madal enesehinnang, Suhtlemisraskused, tarbetusetunne, probleemid kodus/koolis, füüsiline vägivald. 2) saab alguse liiga rangest dieedist, mida ei suudeta täita 3) kultuurilised mõjud. 4) Söömishäiretega inimestel on ebarealistlikud ootused enda ja teiste suhtes. 5)Nad on tugevad väliselt kuid seesmiselt tunnevad end nõrgana, jõuetu, ohvri, löödu, või solvununa. Riskirühmad: Vanus 15-23 aastat, Iseloomustab püüdliku ja üle keskmise õppeedukusega, Pärinevad edukamatest perekondadest, tähtsal kohal on töö ja eneseharimine. Üleelatud psüühiline trauma füüsiline või psüühiline trauma, Bulimia Nervosa- õgardlus : liigsöömishoogusid on rohkem kui 3 korda nädalas, Tahtlik oksendamine , lahtistite kasutamine, range Dieet, Keha väärtaju, Ülemäärane füüsiline koormus, Süüakse stressirohketes olukordades ning tavaliselt üksida. Kompleksioonid: Juustevälja langemin...
Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( attitude) suhteliselt püsiv õpitud eelsoodumus toimida teatud kindlal viisil
väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskuste ning akadeemilise edukusega. Eesti koolid on peamiselt ükskultuurilised. Mitmekultuurilise hariduse üks olulisemaid ülesandeid on anda kõigile lastele võimalus hoida ja tugevdada oma päritoluidentiteeti, aidata sinna kõrvale luua riigiidentiteeti ning õpetada toimimist Eesti ühiskonnas. Oluline on lastes nende päritolust sõltumata äratada huvi teiste kultuuride vastu ja kasvatada neis tolerantsust. Esimene kooliaste on aeg, kus
2. Sünniaeg: 02.07.1991 3. Haridus: Aeg (algus-lõpp) Kool Omandatud kraad/eriala Eesti Ettevõtluskõrgkool 2010 - Ettevõtluse peaeriala omandamisel Mainor Tarvastu Gümnaasium 1998 - 2010 Keskharidus 4. Täiendharidus: puudub 5. Praegune töökoht : ei oma hetkel töökohta 6. Kvalifikatsioon, oskused : Minu enesehinnangu kohaselt on mul järgmised projektijuhi kutsestandardis kirjeldatud ja nõutavad isikuomadused: otsustusvõime, analüüsivõime, vastutustunne, loogiline mõtlemine, koostöövalmidus, täpsus, eesmärgipärasus, paindlikkus, innovaatilisus, kiire reageerimisvõime ja üldoskused: Majandus III, Organisatsioonikäitumine III algtase, suhtlemine III, klienditeenindus III, asjaajamine III, Arvuti kasutamine AO1/AO2/AO3/AO4/AO5/AO6/AO7 7. Varasemad tööalased kogemused:
Täna teed, kohe saad- kohene Jumestuskreemid tulemus Kreemid Püsiv öökreemid Ühekordne Päevakreemid 100% püsiv Seerumid Parem kui fitness KALLIS Odav SIHTRÜHM Naised/mehed, kes hindavad ilu Naised/mehed 40+ Keskmiselt jõukamad MIKS BOTIKS Hea välimus Enesehinnangu tõus Kadedus (sinul on, temal pole) Uhkus Kiidusõnad/märkamine Silmapaistev Musihuuled Pole määratud piirkonda (nägu, keha jne) REKLAAMALLIKAD Ilumess Ilusalongid Arstid Haiglad* Kosmeetikud Sanatooriumid Jõusaalid Suust-suhu reklaam Visiitkaardid TEGEVUSKAVA Idee Sihtrühma valik Omatoodangu hindamine Reklaamneidude (ilueedide) leidmine Testkliendid Ilumessidel osalemine Flaierite jagamine
mitte (Arthur Marwick) Maailmas on miljardeid inimesi, kes on erinevad iseloomult ja välimuselt, kuid selle põhjal ei saa jagada inimesi kahte gruppi: ilusad ja koledad. Kõik inimesed on ilusad. Üle poole maailma inimestest arvavad, et nad on koledad. Naised ja tüdrukud mõtlevad, et kui pole meiki peal, geelküüsi või sootuks plast ripsmeid, siis see on maailma lõpp ja ükski mees ei taha neid. Meeste puhul kipub asi jääma rohkem enesehinnangu taha. Minu meelest on tava ilu, ilma meigi ja muuta kõige ilusam. Vahel olen mõelnud, et olen kole ja tahaksin olla nagu teised- ilus. Pika peale sain aga aru, et mina olen selline nagu ma olen. Mina ei muutu seepärast, mida ütlevad teised. Kui inimene hoolib endast, teeb endale komplimente ja armastab end sellisena nagu ta on, siis ei teki tal soovi end muuta. Pole olemas koledaid inimesi, kuid on olemas inimesed, kes end selleks mõtlevad, kuigi see nii pole. Anna-Kaisa Laur G1A
6. Uurimustöö (10 lk) - küsimustiku koostamine - küsitlus klientidest, nende probleemidest, probleemide lahendustest vm. toodetest suhtlemistehnikatest müügitehnikatest ostuharjumustest Praktikaaruanne vormistatakse kirjalikult, hinnatakse viiepalli süsteemis ja see moodustab osa praktika koondhindest. Praktika loetakse arvestatuks, kui õppija on: · läbinud õppekavas ettenähtud praktika · esitanud praktikapäeviku, enesehinnangu ja juhendaja hinnangu lehe kooli poolt määratud ajaks · nõuetekohaselt ja õigeaegselt esitanud praktikaaruande ( II praktika) · kaitsnud praktikaaruande. Kaitsmine seisneb praktikaaruande tutvustamises ja vestluses esitatud aruande põhjal. Koondhinde moodustab: · ilusalongi ning koolipoolse juhendaja hinnang 30% · praktikaaruanne 50% · eneseanalüüs 10% · praktika aruande kaitsmine 10%
ümbritsevast mürast ülekoormatud; luua lapsele õpikeskkond, mis võimaldab tal matkides osaleda igapäevaste praktiliste toimingute läbiviimisel koos täiskasvanute ja eakaaslastega nii toas kui ka õues; aidata kaasa lapse igapäevaste toimetulekuoskuste kujunemisele, võimaldades tal osaleda erinevate kodutööde tegemisel, ilma milleta inimene elus hakkama ei saa; toetada lapse positiivse ellusuhtumise ja enesehinnangu kujunemist; arvestada lapse individuaalsust ja ealisi iseärasusi; toetada lapse sisemist aktiivsust nii, et laps hangiks teadmisi ja saaks kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonnanähtuste kohta oma loomuliku huvi ajel; soodustada lapse kujunemist tahtejõuliseks, teiste suhtes avatuks ning teisi arvestavaks ja koostöövalmis inimeseks, kes käitub vastavalt üldtunnustatud käitumisnormidele;
hüvanguks ja seeläbi kogeda palju pos.tundmusi. Enesetundel aitab end upitada kompenseerimine. Püütakse tekitada positiivne kogemus ja tagasiside, et sellega tasandada kogetud negatiivne või keskenduda üleüldiselt oskustele ja valdkondadele, kus tegutsemine on olnud tõhus. Enesehinnangu struktuur: 1. Ühemõõtmeline Üldfaktori mudel: kaalutud keskmine enesekohastest väidetest. (Üldistatud hoiakud) Seda mõõdetakse Üldise Enesehinnangu Skaalaga. Summaarne mudel: grupeerib erilaadsetele omadustele antud hinnangud, nt akadeemiline, sotsiaalne, füüsiline jne kokku ühtseks enesehinnangu näitajaks. Mõte on selles, et iga üksik oskus mõjutab üldist enesehinnangut, nt kui edukas on inimene söögigalmistamises, koorilaulmises, matemaatikas jne. (miinus: iga oskus on igale inimesele personaalse kaaluga- s.o erinev!) AGA- Üldine enesehinnang on võrdlemisi autonoomne ja konkreetsetest e.h-test sõltumatu. 2. Hierarhiline
Ja iga takistus suurendab hirmu läbikukkumise ees. Täiuslik Enesehinnang · Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest; soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik ja parim. Tulemuseks on, et edu, mida saavutataksegi, on võrreldes ideaaliga nii tühine, et ta ei paistagi mingi edu. Selle tõttu on inimesel pidevalt alanenud enesehinnang - tahaksin saavutada ideaali, aga suudan tegelikult väga vähe Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises · Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. Kuidas Mõjub Madal Enesehinnang · Mõtlemine enesekriitika, enesesüüdistused ja endas kahtlemine. Oma
järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse
Paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete defitsiit, võivad põhjustada organismis ka füsioloogilisi muutusi, nt. elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, südame rütmihäired jms. Ravi Buliimia põhjused on peale madala enesehinnangu ka sotsiaalsed ja psühholoogilised, siis haiguse raviks on vaja psühhoteraapiat. Esimeses järgus õpetatakse haiget sööma normaalselt ning pidevalt jälgima oma söömist, vältima olukordi, mis kutsuvad esile liigsöömise, võitlema stressiga teiste meetoditega peale söömise. Teises järgus teadvustatakse buliimikutele, et on ka teisi väärtusi peale keha. Edukaks on osutunud ka grupiteraapia. Kokkuvõte
TRESS JA DEPRESSIOON coolguys DEPRESSIOON Depressioon on meeleoluhäire, Lisasümptomid mida iseloomustab ennekõike tähelepanu ja keskendumisvõime alanenud meeleolu, alanemine huvideringi kitsenemine ja enesehinnangu alanemine süü ja väärtusetusetunne elurõõmu kadumine ning pessimism tuleviku suhtes energia vähenemine. unehäired söömishäired enesevigastus või suitsiidimõtted või teod lühimälu häired DEPRESSIOONI SÜMPTOMID
oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete defitsiit, võivad põhjustada organismis ka füsioloogilisi muutusi, nt. elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, südame rütmihäired jms. Ravi Mõnikord, kui elus on positiivseid muutusi, mis tõstavad enesehinnangut, võib buliimia ka ravita mööduda, kuid tavaliselt vajab haige ravi. Kuna buliimia põhjused on peale madala enesehinnangu ka sotsiaalsed ja psühholoogilised, siis haiguse raviks on vaja psühhoteraapiat. · Esimene järk, kus õpetatakse haiget sööma normaalselt ning pidevalt jälgima oma söömist, vältima olukordi, mis kutsuvad esile liigsöömise, võitlema stressiga teiste meetoditega peale söömise. · Teine järk, kus teadvustatakse buliimikutele, et on ka teisi väärtusi peale keha. Kasutatud kirjandus http://www.toitumine.ee/buliimia/
organisatsiooni liige. Mina kontseptsioon kui mitmedimensionaalse mõiste käsitlust.... Keha- keha muutused, mõju, variatiivsus Seksuaalne- arengu mõistmine Sotsiaalne- perspektiivi ja rollide mõistmine suhetes Sotsiaalne pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi.... Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused. Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad! Self-conciousness- eneseteadvus Self- concept- mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast Self- knowledge- teadmine iseendast, teadmine enda kohta ..... personal identity- personaalne identiteet, minu unikaalsus independent self- sõltumatu mina, mi na ise .... Mina- kontseptsioon Mina ja mina- kontseptsiooni kasutatakse tihti sünonüümidena.
#7. Paljud viljakuseksperdid on arvamusel, et kõrge rasva, suhkru ja töödeldud toitude sisalduse ning madala viljakusele oluliste toitainete sisaldusega toit võib viia viljatuseni ja suurendada nurisünnituse riski. #8. Kõrge rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toidu pidev tarbimine viib kehakaalu tõusuni ja suurendab rasvumise riski. Ülekaal mitte ainult ei suurenda südamehaiguste, diabeedi, vähkkasvaja ja viljakuse riski, vaid seostub ka väsimuse, madala enesehinnangu ja viletsa vaimse ning füüsilise eneseteostusega. #9. Vähese toiteväärtusega toit koormab maksa. Maks on oluline õige seedimise ja elutähtsate vitamiinide ning mineraalide imendumiseks. Maks ei tule toime küllastunud rasva ja alkoholi suurte kogustega, mis võivad viia maksa- ja neeruhaiguste tekkeni. Hea tervise huvides peaks maks olema parimas seisundis. #10. Toitainevaene toit ohustab immuunsüsteemi ja muudab organismi vastuvõtlikumaks külmetusele, gripile ja teistele haigustele
kui ka mõtlemises. Kuna selles eas ei pruugi noored olla teadlikud eesolevatest või toimuvatest muutustest nende kehaga, tuleks kindlasti seda neile tutvustada ning teadustada, et need toimuvad muutused on normaalsed. Teisiti võib murdeealisel noorukil tekkida hirm selle osas, mis temaga toimub. Kindlasti tuleks koolitundides käsitleda ka teemasid nagu depressioon ja masendus, sest selles eas on noored nendele väga vastuvõtlikud, mis on seotud probleemidega enesehinnangu osas, ning seletada, miks need võivad tekkida ja kuidas neist vabaneda. Nagu ka kainikute puhul on oluline viia läbi erinevaid aktiivseid tegevusi, et säilitada tervislikku eluviisi.. Nii kainikud kui ka murdeealised noored mõlemad vajavad oma füüsilise arengu toimimiseks abi ja nõuandeid koolilt. Õpetajana on oluline, et lastele antav informatsioon ja nendega läbiviidavad tegevused oleksid piisavad muutuste vastuvõtmiseks ning nendega toime tulemisel.
juhtumeid kus aasta vanune laps hakkab oma juukseid välja tirima. Trihhotillomaania all kannatanu maost eemaldati üks kilogramm karvu. http://www.elu24.ee/131960/trihhotillomaania-all-kannatanu-maost-e Kuidas ära tunda? Oksendamine Valud kõhus Pearinglus Kehakaalu langust Tasakaaluhäired Kõhulahtisus Enesehinnangu probleemid Haiguse eitamine Välimuse häbenemine Tegu on ilmselgelt psühholoogilise häirega, kus inimene lihtsalt krutib või tõmbab endal juukseid peast. See haigus esineb tavaliselt koos Rapuntsli sündroomiga (Rapuntseli sündroom ehk trihhofaagia on haiglane kirg oma juukseid süüa). Need seisundid võivad esineda ka eraldi, kuid pahatihti on nad koos. Mõnikord ei piirduta ainult juustega, vaid kisutakse välja ka
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti. Ta tunneb end ära peeglist,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
