EKSAM MAJANDUSES PEATÜKK 1 analüüs · Definitsioon Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid! Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu. · Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?) strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab?) Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust
(rõhutatakse tehnilise efektiivsuse probleemide sekundaarsust sotsiaalse dimensiooni suhtes. Ökonoomika on seega teadus ühiskondlikust koostööst, selle võimalustest ja probleemidest. ) · Koostöö (kooperatsioon) on meie jaoks koostegevuse (interaktsiooni) üks (positiivne) variant  toob kasu vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju. · Negatiivne koostegevus seisneb koostöö puudumises  keegi ei saa kasu või keegi saab kahju. Siin pole üht läbivat terminit  kasutame erinevaid väljendeid (reetmine, konflikt, ärakasutamine, viilimine, kurnamine jt). · Koostegevus (interaktsioon): ühised ja vastandlikud huvid · Auto näide!!! · Koostöökasu all mõtleme abstraktsemalt sellele heaoluvõidule ehk lisale, mida asjaosalised koostööst (antud juhul tehingust) loodavad. Neid kasusid ei saa üldjuhul
eesmärk ja organisatsiooni ülesanne INDIVIIDI TASAND koordineeritud ÜLESANDED koostegevus EESMÄRGID TÖÖGRUPP INDIVIIDI pidev toimimine KUI KESKKOND
kasuootus võivad indiviide suunata koostööle aga ka seda takistada. Seos strateegilise ebakindlusega: teadmatus partneri kohta on raskem probleem siis, kui partneri stiimulid võivad viia meie (koostöö) kahjustamiseni. Ühishuvimängud - Sellistes mängudes puuduvad huvikonfliktid ja siit tulenevad stiimuliprobleemid. Mäng taandub eelkõige vajaliku info saamisele tegevuse koordineerimiseks ja ühishuvi realiseerimiseks. Seega vajab ka vaid ühishuvidega koostegevus mingit tegevuse kooskõlastamist indiviidide vahel. Koostegevusest ei saa automaatselt koostööd. Formaalselt on ühishuvimänguga tegemist siis, kui mängijad järjestavad kõik võimalikud mängu tulemused oma eelistuse alusel sarnaselt. Nõrgem variant on see, kui mõlema mängija parimad tulemused langevad kokku. Institutsiooniteooria: Institutsiooniteooria - Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist
järeleaitamine, ettearendamine või –õpetamine, kodutööde täitmise juhendamine, tihe koostöö lapsevanemaga. Toeta tööjuhendi mõistmist:  Suuna õpilane tööjuhendit teist korda lugema  Õpilane loeb korraldust häälega, selgitab oma sõnadega.  Õpetaja sõnastab tööjuhendi ümber  Õpetaja annab täiendavaid selgitusi  Õpetaja esitab näidise  Õpetaja osaleb ülesanne täitmisel; õpilane matkib õpetaja tegevust  Koostegevus õpetajaga Näit ja abivahendid!  Õpilasel paremini mõista teoreetilist õpet (noobid – häälikud ja nende tunnused, lauseskeemid – laused ja nende tunnused).  Toetada taju ja mälu (kirjatähtede tähekujud, arvuread, korrutustabel, kirjalikud tegutsemisjuhised ehk algoritmid jms).  Toetada õpilase suulist ja kirjalikku kõnet (lauseskeemid, kirjeldusplaanid, pildid, kavad, tugisõnad- ja laused jne). Koostöös õpetamise võimalused
On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste  on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Pidev toimumine  regulaarne koostegevus. Iga organisatsioon asub kindlas keskkonnas. Keskkond organisatsiooni iseärasusi määrav tegur. Org iseloomustavad: eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur/mikrokliima, missioon/visioon. 3. Organisatsioon kui süsteem  organisatsiooni struktuur on tööriist, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. Org struktuur peaks võimaldama muutusi ja uuendusi läbi viia. Org struktuur on org ametipostide vaheliste suhete mudel
neid presenteerida. Sarnast iseloomu kannavad minu meelest tänapäeval edasi ka breaktants, barkuur ja akrobaatilne tants ja võimlemine. Kuidas ja kas pärineb see aga iidsetest aegadest ja rahvatantsust? 3 1 MIS ON RAHVATANTS? Tantsuks võib nimetada esteetiliselt mõtestatud kehaliigutusi ja liikumisi, mis harilikult toimuvad muusika saatel. Tants (nagu muusika üldse) on olemuselt koostegevus, see on emotsionaalne suhtlemise ja eneseväljenduse viis; hingestatud keha kujundikeel. Korrastatud tantsuliikumine, tantsijate omavaheline suhtlemine ja rollide jaotus kajastab ka inimsuhteid. Tantsu kujundikeel ja funktsioonid kujunesid välja juba ürgajal. Ka loomade ja lindude käitumises on tantsulisi nähtusi, näiteks lindude paaritumine või ahvide ringliikumine ümber samba. Tantsus on tavaliselt seotud mitmesugused tegevused: liikumine, pillimäng, sageli ka laul. Vana-
Organisatsiooniteooria PSO7106.LT/7057.LT Antek Kasemaa 2. veebruar Moodle'I password ORgTeo2018 Organisatsioon  korrapärane tervik. Sotsiaalsed kooslused, ühised eesmärgid, tervik. Koos tehes ollakse efektiivsemad. Eesmärgid, mida üksi on raske ellu viia. Ühiskonna teenimine. Ühistegevus on tulemuslikum. Koostegevus aitab kaasa. Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment. Organisatsioone iseloomustavad parameetrid Formaliseeritus  kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid  formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus  kes otsustab
puhul üksteisele palju tähendatakse, üksteist abistada püütakse, ise ennast teistega seotud olevana tuntakse ja suheteks, mille puhul inimesed on üksteisele võõrad, kuid suhtlevad omavahel, kuna järgivad teatud eesmärki, näit. kauplevad võõra kaubaga, et ise sellest tulu saada. Majandus on see tüüpiline sfäär, kus toimib ühiskond. Juba kauplemise näitele lisaks näiteks kogu tootmine on sisuliselt võõraste inimeste koostegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Esimest juhust nimetab ta kogukonnaks, teist ühiskonnaks. Kogukond ja ühiskond on erineval määral institutsionaliseerunud. Kui kogukonnas on põhilised institutsioonid perekond ja tema ümbruskond, siis ühiskonnas asuvad nende asemele uued institutsioonid. Me võime ühiskonna institutsionaalset liigendatust illustreerida järgmiselt: Sotsiaalsed funktsioonid Kogukonnas Ühiskonnas
mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia  eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Parasitism e. nugilisus  eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism  parasiit e. nugiline  toitub teise organismi  peremehe  kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Sümbioos, mutualism  mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Protokooperatsioon  kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Neutralism  koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 4) Atmosfääri kaitse meetmed 1. Haljastus  õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine  tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine
Homöostaas – bioloogiliste süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Fluktuatsiooni - populatsiooni arvukuse muutused mõne kuni kümne aasta jooksul. Allelopaatia – eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Kommensalism – kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele osalisele kuid kasutu teisele. Protokooperatsioon – kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise. Degradatsioon – viljaka mulla kahjustamine või hävimine inimtegevuse tagajärjel. Permakultuur - inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid. See põhineb pigem asjade omavahelisel suhestumisel ja ökoloogial, kui rangetel bioloogilistel kaalutlustel, mis on tänapäeva põllumajanduse aluseks. Koaktsiad – organismide vastastikused suhted.
( tihti vanem kolleeg). Liigne nõuandja aga võib takistada uue liikme arengut ja iseseisvumist. 3) rollikäitumine- on inimese tegelik käitumine antud rollis. See võib mitmel põhjusel erineda rolliootustest ja rollikujutlusest. Tihti sõltub inimese tegelik käitumine ka inimese soovist või kui ta ei taha ega suuda antud rolli täita. Põhjuseks võib olla rolli ebamäärasus, st. et roll pole täpselt määratletud ja inimene pole kindel kuidas tuleb antud olukorras käituda. Siis on koostegevus häiritud ja partner tunneb ebakindlust. Siin võivad ka mõned ülesanded jääda täitmata või kulutatakse mingiks tegevuseks ülemäära energiat. 4) rollitaju- tähendab teise isiku poolt täidetava rolli mõistmist, hindamist, tajumist. Seega oskust märgata, millist rolli inimene antud hetkel täidab. Suurem osa rollidest on paarisrollid, (näiteks juht- alluv, ostja- müüja, ema  tütar, isa  poeg jne. ) olles ühes paarisrolli osas, eeldatakse partnerilt vastandrolli täitmist
korraldustele, osalemine dialoogis, produktiivse tegevuse tulemusele orienteerumine, tegevusse lülitumine ning ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine, oma välimuse ja õppevahendite korrashoid, omandatud praktilise tegevuse (toimingute) struktuuri ettekujutamine. Õpilased omandavad elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA  MEIE suhetel: kontakt ja koostegevus täiskasvanuga (pedagoogiga), koostegevus klassikaaslastega, osalemine õpitud süzeemängudes ja dramatiseeringutes. 3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega. 3.1.5. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE  VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA. 3.1.6
saavutamiseks organiseeritud inimrühm. Kui suur see aga on, ei ole määratletud ja kes selle ka moodustavad? Kindel on see, et nendel liikmetel on ühesugused eesmärgid, kas suurema heaolu saavutamine, kõrgema teadmiste ja oskuste saavutamine jne. kuid kindlasti on organisatsioonis ka pidev koostöö, mitmesuguste vaatepunktide ühinemine. Organisatsioonis on võimalik vaadelda mitmesuguste tegurite koostoimest lähtudes (nt. struktuur, reeglid, otsustamise protsess, inimeste koostegevus- positiivsed ja negatiivsed suhted, motivatsioon jne.) ning ühendada nad ühtseks tervikuks. Sõna "organisatsioon" pärineb kreeka keelest ning tähendab korrastust ja kooskõlaliseks tervikuks korrapärastumist. Inimestevaheline koostöö peab olema koordineeritud ja kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsuse langetab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest inimese enda eesmärkidega. Seega on organisatsioon teadlikult koordineeritud sotsiaalne
vabaneva energia varal. · Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. · Saprofaag (kõdusööja) sööb surnud orgaanilist ainet · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. · Kooperatsioon, koostegevus on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. · Krooniline toksilisus, kestev mürgisus · Bioloogiine liik · Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. · LD50 surmav doos toksilist ainet
Baaslausele lisatakse liikmed lause täienduseks.( too klaas külma vett: mari istub kollasel toolil). Kognitiivse PSL käsitlus kõneloome ja Âtaju protsessist. põhiseisukohad: keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust, intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub lapse tegevusest. Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused- kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh keelevahenditega. Oluline on koostegevus lapse ja täiskasvanu vahel.Lapse esimesed keeleüksused vajavad kujutlusi, millele toetuda, hiljem vajavad üldistatud kujutlused ja nende sõltumatus situatsioonist keelt. Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline(avastuslik). ¤ PSL uurimismeetodid: assotsiatiivne eksperiment- katses osalejale esitatakse stiimulsõna,tal tuleb sellle vastata esimese meeldetulnud sõnaga(vabad assotsiatsioonid). Saadud andmete põhjal koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on hea
variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 44. Olulisemad grupis otsustamise tehnikad: Nominaalse grupi tehnika ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. Delfitehnika ...aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja saadetakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. Ajurünnak ...grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. Vaba / avatud arutelu ...kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab
suhe ökosüsteemis. Nt Meriroos ja erakvähk, samblik ja seen KONKURENTS  isendite negatiivne vastastikku piirav kooselu vorm. Ilmneb juhul kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Nt ilves ja hunt söövad mõlemad jänest ja slp on neil konkurents. MUTUALISM on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. kusjuures see on neile obligatoorne  ehk üks ilma teise liigita ei saa elada PROTOKOOPERATSIOON  kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise kuid pole obligaatne. Nt ristik ja mesilane, lehetäi ja sipelgas NEUTRALISM on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Nt hunt ja arukased _________________________________________________ 4. 1) JÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE · ainete väljauhtumine ja põhjaveereostus, eriti mürgised filtraadid
Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus väljendada oma mõtteid. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel  kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad?  Nominaalse grupi tehnika  genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust Delfitehnika  aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja saadetakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. Ajurünnak  grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et kriitika on välistatud, igasugune mõttelend on tervitatav ja tähtis on ideede hulk. Vaba/avatud arutelu  kõik grupiliikmed saavad vabalt enda mõtteid avaldada. Peab olema grupiliider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega
stabiilne liikide arv ja biomass. On hästi väljakujunenud ökonisid ja seosed liikide vahel. Kliimaksseisundis kooslus vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. 25. Kommensalism - Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa Kommensaalidena elavad koid linnupesades ja mitmed putukad sipelgapesades. 26. Kooperatsioon, koostegevus - on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. 27. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus  [Chronic toxicity - Adverse effects occurring as a result of repeated dosing with a chemical on a daily basis, or exposure to the chemical, for a large part of an organism's lifespan] 28. Bioloogiine liik 29
Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid.  Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 43. Selgitage olulisemaid grupis otsustamise tehnikaid.  Nominaalse grupi tehnika …genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust.  Delfitehnika …aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja saadetakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades.  Ajurünnak Grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk.  Vaba / avatud arutelu Kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik
Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. o Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? Nominaalse grupi tehnika ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. Delfitehnika Aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja jaotatakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. Ajurünnak Grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. Vaba / avatud arutelu Kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema
104. Allelopaatia  eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. 105. Sümbioos  kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. 106. Kommensalism  kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele  kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. 107. Protokooperatsioon  kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. 108. Mutualism  vt sümbioos 109. Neutralism  koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 110. Mükokriisa  kõrgemate taimede ja seente kooselu  seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. 111. Kontiinum  pidevus. Topograafiline kontiinum väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala.
variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. o Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? • Nominaalse grupi tehnika - genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. • Delfitehnika - aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja jaotatakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. • Ajurünnak - grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. • Vaba / avatud arutelu - kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada.
jumalat. Inimlik armastus on suunatud omakasule, üksikutele inimestele ja ihaimule, maine riik on vajalik, et inimesi üksteise eest kaitsta. Taevane armastus on aga puhas, jumala armastus selle maani, et ennast põlatakse, armastatakse kõiki üldiselt, järelikult on taeva riik üldiselt harmooniline kogukond. 4.Pierre Nicole (Jansenistlik mõtleja) 'valgustatud enesearmastusest' kui ühiskonna ja majanduse alusest. Kogu ühiskondlik koostegevus ei taandu riigile nagu kombed ja viisakus, valgustatud enesearmastus tähendab omahuvi, mis saavutatakse kõige paremini siis kui teisi aidatakse. Inimene, tehes end alandlikuks, saavutab teiste silmis tuntuse ja au. 5.18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest. Kuna inimesed on sotsiaalsed loomad, kes naudivad üksteist, siis
Kui kättesaadavad (kaugus, sobivus, kellaaeg jne.) vastavad teenused ja võimalused perekonnale on? 14. 7. Milline on kuritegevuse tase lähinaabruses ja kogukonnas tervikuna?. Kas esineb mingeid tõsiseid probleeme seoses turvalisusega? 15. Perekonna geograafiline mobiilsus. 15. 1. Kui kaua on perekond kõnealuses piirkonnas elanud? 15. 2. Milline on pere geograafilise mobiilsuse ajalugu? 15. 3. Kust on pere oma praegusesse elukohta kolinud või immigreerunud? 16. Perekonna suhted ja koostegevus ühiskonnaga. 16. 1. Kes perekonnas missuguseid teenuseid kasutab või milliste asutustega ollakse seotud või suheldakse? 16. 2. Kui sageli või millises ulatuses neid teenuseid või võimalusi peres kasutatakse? 16. 3. Millised on perekonna territoriaalsed mudelid-ringkonnad või piirkonnad, mida kõige sagedamini külastatakse? 16. 4. Kas pere on teadlik ühiskondlikest teenustest, mis vastavad nende vajadustele, näiteks transporditeenused? 16. 5
- "Nominaalse" grupi tehnika - otsustamise moodus, milles genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. "Nominaalse" grupi tehnika etapid: 1) Alternatiivsete lahendusvariantide ja ideede genereerimine. 2) Ideede fikseerimine ehk ülestähendamine. 3) Ideede selgitamine ja klaarimine. 4) Hääletamine. - Delfitehnika - protsess, mis aitab probleemide lahendamisel koostöösse rakendada inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus. 20 - Ajurünnak - probleemide lahendamise tehnika, milles grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Skeem suhete iseloomustamiseks: - Eesmärgid. - Ebakindluse vähendamine - infosüsteemi loomine. - Asendamine - püütakse välistada tugev ühepoolne sõltuvus. - Töösuhted. - Ressursside jagamine. - Hoiakute kogum (mõtted ja tunded). - Organisatsioon - teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis on suhteliselt täpselt
Kui kättesaadavad (kaugus, sobivus, kellaaeg jne.) vastavad teenused ja võimalused perekonnale on? 14. 7. Milline on kuritegevuse tase lähinaabruses ja kogukonnas tervikuna?. Kas esineb mingeid tõsiseid probleeme seoses turvalisusega? 15. Perekonna geograafiline mobiilsus. 15. 1. Kui kaua on perekond kõnealuses piirkonnas elanud? 15. 2. Milline on pere geograafilise mobiilsuse ajalugu? 15. 3. Kust on pere oma praegusesse elukohta kolinud või immigreerunud? 16. Perekonna suhted ja koostegevus ühiskonnaga. 16. 1. Kes perekonnas missuguseid teenuseid kasutab või milliste asutustega ollakse seotud või suheldakse? 16. 2. Kui sageli või millises ulatuses neid teenuseid või võimalusi peres kasutatakse? 16. 3. Millised on perekonna territoriaalsed mudelid-ringkonnad või piirkonnad, mida kõige sagedamini külastatakse? 16. 4. Kas pere on teadlik ühiskondlikest teenustest, mis vastavad nende vajadustele, näiteks transporditeenused? 16. 5
Endosümbioos  üks organism elab teise kehas, nt tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides.) Kommensalism  kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele  kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. See väldib nt ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogumist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi. Protokooperatsioon  kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme. 7 Mutualism  e sümbioos. Liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Neutralism  1) koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel
Organisatsioonis võib kasutada viit meetodit, mis aitavad konfliktseid osapooli lahku viia ja koostööle rakendada: 1.positsiooni abil domineerimine aitab vähendad pingeid, kui neid põhjustavad org allüksustevahelised arusaamatused. Kasutatakse ära oma võimu, et teisi mõjutada. 2. allüksuste reorganiseerimine, mille abil eraldatakse konfliktsed osapooled üksteistest. Reorganiseerimine on ostarbekas siis, kui mõne isikute grupi või allüksuste koostegevus on kujunenud pidevate arusaamatuste allikaks. 3. vahepuhvri loomine on otstarbekas siis, kui allüksused on üksteisest väga sõltuvad. Seda varjanti tasub kaaluda olukorras, mil ühe osakonna toodang sõltub otseselt teisest üksusest. 4. ühenduslülide loomine seisneb allüksuste koostöö teadlikus korraldamises. Selleks võib määrata tegevusse inimese, kes vastutab konfliktsete poolte koostöö ja normaalsete suhete eest. Nende ülesannetega tuleb toime ainult see,
Soojas ja niiskes- bioloogilised protsessid toimuvad kiiresti, jahedas ja niiskes- aeglaselt. · Organismid. Taimed toovad mulda org. ainet ja tarbivad toiteelemente ning vett. Taimkatte rindelisus ja tihedus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. Mida rohkem biomassi, seda suurem bioproduktsioonivõime, sest org. aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevus- toimub aktiivne aineringe- lagunemissaadused happelised- soodustavad keemilist murenemist, toiteelementide vabanemist. Mullaelustik kujundab aktiivselt mullaruumi ja segavad mulda. · Inimtegevus. Inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nim. mulla kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime(vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia
tegevusena, mitte lihtsalt maatkimisena. Kognitivistide põhiseisukohad: keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust, intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride(kujutluste) omandamisest. Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused- kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh keelevahenditega. Oluline on koostegevus lapse ja täiskasvanu vahel.Lapse esimesed keeleüksused vajavad kujutlusi, millele toetuda, hiljem vajavad üldistatud kujutlused ja nende sõltumatus situatsioonist keelt. Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline. Operatsioonid: valik, sobitamine, järjestamine, sisestamine; simultaanne ja suktsessiivne analüüs jne Kuidas on seotud juhtiv tegevus, juhtiv psüühiline protsess ja kõne lapse arengus?
+ 0 - 0 Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Eristatakse: ektokommensalismÂorhideed,samblikud endokommensalismi  bakterid, algloomad mere- ja maismaa loomade seede kulglas o protokooperatsioon, kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + 0 0 Mikroobidel põhineb metabolismiseostelvõi avaldub Mingi erilise ainevahetus protsessi käivitumises (vähkja aktiinia), ristik
Produktsiooniefektiivsus- ehk energeetiline efektiivsus  produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks Potentsiaalne energia  kasutamata töövaru  bensiin, pingul kumm jne. Produtsendid  tootev organism) tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Protokooperatsioon  kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme: Kokkusaamise korral (A+ B+) Lahus elu korral (A0 B0) .Mikroobidel põhineb metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia) ristik ja mesilane; lehetäi ja sipelgas). Prügila- prügimägi, pms. tahkete heitmete kaadamispaik. Punane raamat  ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga.
KONKURENTS – suhe (võitlus) isendite vahel, kes kasutavad ühte ja sama toitu või elupaika. Nt ilves ja hunt söövad mõlemad jänest ja seetõttu on nende vahel konkurents. Sellele, kes jänese kinni püüab, tähendab see edu, teisele aga ebaedu. MUTUALISM on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. PROTOKOOPERATSIOON – kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise kuid pole obligaatne. Nt ristik ja mesilane, lehetäi ja sipelgas NEUTRALISM on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille puhul ei ole tegemist ei kahju ega kasuga, seega mõlemad pooled on teineteise suhtes neutraalsed. Nt hunt ja arukased MÜKORIISA - seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" – taime juurtes elada nii
Mida madalm intellekt, seda rohkem segab muutuv situ. Muutuv situ. eeldab alati loomingulisust. Suhtlemine - erineb, kus suheldakse (õues, tööl, kodus jne). Kirjutada saab erinevates muutuvates tingimustes (nt kirjutada ärakiri, sünnipäevakutse jne ja oleneb mis pliiatiseid kasutades) Toiminguid tehakse operatsioonide tasandil. Vilumus on automatiseerunud oskus, teadliku kontrolli vajadusel minimaalne. TÖÖ JÕUAKOHASRAMINE VÕIMALUSED 1) kergem materjl 2) Koostegevus lapsega: täita temaga koos (või tema eest); suunata lapse tegevust sead ette näidates;....;....;....;....;)Saame eri viisil last aidata. Kuidas teha lastel siis sooritus jõukohaseks. Tulemused ehk näidis on olemas, protsessi ei ole, on olemas tylemus,mis peaks välja tulema. Osutamine protsessis  nt ärakirjas me osutame, mida ta parasjagu kirjutab. Kui laps ei vebraliseeri, siis see on vebraliseerida meie ülesanne ja ka kommeneteerida tulemust! On oluline!
Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid  orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). · Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). · Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne  ehk üks ilma teise liigita ei saa elada
ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGUPROBLEEMID 1. Kõigile erivajadustega lastele on omased üldised ja spetsiifilised arenguprobleemid. 2. Ãœldised probleemid: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside (taju, mälu, mõtlemine) ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteelu haired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus. ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ AEV LASTE ÕPETAMISE JA ABISTAMISVÕTETE SÃœSTEEM 1. koostegevus (lapse käte juhtimine), 2. osutava viipe kasutamine, 3. täiskasvanu tegevuse jäljendamine, 4. näidise kasutamine, 5. sõnalise kirjelduse või korralduse kasutamine. Lapse iseseisvus peab järjest suurenema ning abivajadus vähenema. ï‚· ï€ ï€ ï€ VARAJANE MÄRKAMINE JA TEATAMINE 1. Mida varasemas eas lapse probleeme ja iseärasusi märgata ning nendega tegeleda, seda paremad on selle lapse jaoks tulevikuväljavaated. 2
toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid – orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma
tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. Parasitism  eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt või perioodiliselt kogu elu vältel ning kahjustab teda, põhjustades nakkushaigusi ja vaevusi. Protokooperatsioon  kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumised (nt vähk) Sümbioos  mõlemale vajalik ja kasulik kooselu. Esineb ka samblikes  seene ja vetika partnerlus. Neutralism  koaktsioonide puudumine koos elavata eri liikide populatsioonide vahel Mutualism  sümbioos Konkurents - isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi
Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste  Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab
nõudmisele Abistamine - hakkab peale empaatiatundest ( mida ma ise tunneksin tema olukorras jne), moraalne kohustus, teiste eeskuju või soov eeskuju anda, hirm karistuse ees kui loobutakse abistamisest Kooperatsioon ja konflikt  koostöö ja isikutevaheline vastuolu Grupp  kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu Interaktsioon  suhtlemise toel grupis aset leidev koostegevus Diaad  suhtlemise lihtsaim interaktsioon kahe inimese vahel Roll - teatud selline ootus inimese käitumisest grupist, mida grupi liikmed jagavad Rolliootused  nende kaudu defineeritakse rolle Referentgrupp - see inimeste rühm, kelle hulka isik ennast kuuluvaks peab Gruppide liigid Tinglikud ja reaalsed  kui liikmete vahel pole otsest psühholoogilist kontakti  statistilised ; liikmed on reaalses suhtluses  loomulikud)
IV Lõpufaas  grupiliikmetel on erinevad tunded lõpetamise suhtes. Separatsiooniärevus. Tegevuse lõpule viimine. Hindamine. Tagasiside-seansid. Grupp jõuab produktiivsesse faasi seda kiiremini, mida täielikumalt on rahuldatud järgmised tingimused: o tegevuse iseloom peab olema selline, et see sunnib grupi liikmeid nende enda subjektiivsest soovist sõltumata omavahel suhtlema. o tihe suhtlemine peab tehniliselt võimalik olema o koostegevus peab iga grupiliikme jaoks tähtis olema, o grupp peab ülejäänud maailma vahetutest mõjudest suhteliselt isoleeritud olema. o optimaalne homogeensus o Grupi suurus: mitte alla 5-6 o osa grupiliikmete varasem tutvus ja koostegevuse kogemus pigem aeglustavad kui kiirendavad grupi arengut. o grupi koosseis peab koostegevuse jooksul suhteliselt stabiilne olema o eeldus, et grupil on juht, kellel on formaalne võim ning subjektiivne autoriteet grupiliikmete silmis.
o Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel 170. Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 6. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? 171. Nominaalse grupi tehnika 172. ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. 173. Delfitehnika 174. Aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja jaotatakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. 175. Ajurünnak 176. Grupiliikmed asuvad ideid genereerima. 177. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. 178. Vaba / avatud arutelu 179. Kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud
tagajärjel. 2. erineva arengukäiguga koosluste muutumine üksteisega sarnaseks. Vastand on divergents. Kooslus e. tsönoos  vt. biotsönoos. Koosseis  koosluse kvalitatiivne muutus. Taimekoosluse liigilises koosseisus eristatakse dominante, kaaslejaid ja juhuliike. Metsa puurinde koosseisu väljendatakse koosseisuvalemiga, milles liikide osatähtsus antakse kümnendikes (nt. 4Ku3Mä2KsLv; Lv on valge e. hall lepp). Koostegevus e. kooperatsioon  ühine kooskõlastatud tegevus loomadel (nt. jahipidamine karjas elavail kiskjail). On seda edukam, mida arenenum on kommunikatsioon (teabevahetus). Kosmopoliit, kosmopolitism  väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inmikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes.
Käitumispaikade mudel - käitumispaik on: obejktiivne ajas ja ruumis piiratud iseloomulik teatud käitumisviiside kogum  sündmused, mis korduvad, sõltumata konkreetsetest isikutest. Nt. see mis toimub restoranides ja koosolekutes päevast päeva Munstern pattern  korduv osa ornamendist. See kujuneb kahte liiki situatsioonide käigus  komponendid ja sündmus. Koostegevus mingi eesmärgi saavutamiseks. Käitumispaiga ehitus  korrastatud struktuur, selle elemendid ja nende füüsiline ümbrus, esemete kogum paiknevad hierarhiliselt. Pubik, klient, aktiivne funktsionäär ja juht. Nõutakse kindlat käitumist ja on vaja kindlat elementide hulka. Matemaatika tunni toimumiseks on vaja vähemalt 1 pedagoogi ja niipalju õpilasi, kuipalju mahutab klassiruum ja palju lubavad eeskirjad. Käitumine ja
realis., mitte- ametl. kujun. in. vajadustest, tõekspidam. või teistest siduvatest teguritest lähtuvalt. 3) Homogeensuse järgi - homogeenne grupp koosn. liikmetest, kellel on tuntaval määral sarna- seid tunnuseid. Heterogeense grupi liikmete tunnused varieeruvad suurel määral. 4) Kestvuse järgi - alaline grupp toimib pikema aja vältel ning teg. lõpet. pole ajas kindlalt piiritl. Ajutine grupp on moodust. või kujunen. kindla eesm. täitm., mille saavut. järel koostegevus lõpet. 5) Reaalsuse järgi - reaalne grupp on ajas ja ruumis vahetus koostegevuses reaalselt eksist. in. grupp. Tinglik grupp on selline, milles pole kindlat vastastikuse sõltuvuse ja ootuste kogumit ning grupi liikmete ühtekuuluvustunne on abstraktsem. Gruppide funkts. org-s saab isel. grupeerumisprotsessi eeliste varal, sest need hõlbust. org. tegevu- se korrald. In. koond./ühin. gruppidesse, see mõjut. protsesse org-s ning aitab lahend. probl. Grupi funktsioonid: 1) ühend. in
Plaani saab koostada siis, kui nad on tagantjärgi analüüsinud, mida nad tegid  Aidata lapsel mõista, et õppimine nõuabki pingutust  Et ülesanne oleks lapse jaoks mõttekas olukord!  Arvestada laste naiivsete teooriatega Võimalused jõukohastada konkreetsete oskuste-teadmiste õpetamist. Jõukohane õpetamine  Arvestamine lähima arengu tsooniga  ülesande kognitiivne analüüs  Õpetaja osalemine lapse tegevustes  koostegevus, selgitused  matkimine, selgitused  juhise järgi  suunavad küsimused-korraldused  Näitvahendite kasutamine ja õppetagevuse materialiseerimine  objektid ja nende kujutised  skeemid, algoritmid Tunnetusprotsesside ja metavõimete arendamine. Tunnetusprotsside arendamine  TAJU  suunata tähelepanu  õpetada süstemaatilist vaatlust/uurimist  MÄLU  arvestada mälu mahuga
korraga räägib ainult üks, pealerääkimised on minimaalsed ja esinevad vooruvahetuskohtades võistlevate alustustena või siis kui vooruvahetuskoht ei ole ennustatav Vestlusanalüüsi kriitika Kõneakti teooriale • ei ole õige sobitada empiirilist infot varem valmis mõeldud kategooriatesse; • KA ei ole alati lause, samuti ei pruugi üks lause ainult ühte kõneakti väljendada; • KA ei ole kõnelejakeskne tegevus vaid koostegevus; • keel on refleksiivne: keeleline väljend nii sõltub kontekstist kui ka loob seda. • Tänapäeval võivad siiski pragmaatika ja vestlusanalüüs olla koos. 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist TERMINID: Sotsiolingvistika koodivahetus - rohkem kui ühe keele kasutamine ühes vestluses Sotsiolingvistika eelkäijad • keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest
pole enam ajaloolasena esinenud, tegeles korporatsioonide ja Ameerika hääle teenistuses. Arnold Soom (1900-1977) Majanduse ajaloo uurimisse sügava jälje jätnud. Doktoritöö Narva kaubandusest, töötas Narva linnaarhiivi juhatajana, Narva ajaloo seltsi asutaja. Linnade ja kaubanduse ajalugu. Olulised tööd Rootsi paguluse ajal. Hans Kruus (1891-1976) alustas stuudiumi Jurjevi ülikoolis, mis jäi sõja puhkemise tõttu pooleli. Eesti Sotsialistliku Revolitsioonilise partei tegelaseks, koostegevus kommunistidega. Osalenud Eesti Asutavas Kogus. 1920. aastail küllalt poliitikas, tagasi ülikooli. Magister Vene-Liivi sõja teemal, esimese õppimise perioodist teema olemas. Ajaloopoliitika ja ajaloo küsimuse piirile jäävad küsimused, Jaan Tõnisson, Saksa okupatsiooni küsimuste esimene kokkuvõte. Uuris just 19. sajandi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, rahvusliku ärkamisaja kultuurilisi ja poliitilisi küsimusi. Doktoritöö pühendatud Liivimaa talupoegade 1840. aastate
annaabi.ee 
