Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organisatsiooniteooria (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest organisatsioonid sarnanevaderinevad?
  • Kuidas tähendusi luuakse?
  • Mis on organisatsiooni sise- ja väliskeskkond?
Organisatsiooniteooria PSO7106.LT/7057.LT
Antek Kasemaa
2. veebruar
Moodle’I password ORgTeo2018
Organisatsioon – korrapärane tervik.
Sotsiaalsed kooslused, ühised eesmärgid, tervik.
Koos tehes ollakse efektiivsemad. Eesmärgid, mida üksi on raske ellu viia. Ühiskonna teenimine . Ühistegevus on tulemuslikum . Koostegevus aitab kaasa.
Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment.
Organisatsioone iseloomustavad parameetrid
Formaliseeritus – kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid – formaliseeritud firma.
Tsentraliseeritus – kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud
Spetsialiseeritud – kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, kui väikseks on tehtud lõigud, mida teatud üksus teeb.
Standardiseeritud – tööprotsess on ära kirjeldatud.
Võimuhierarhia
Keerukus
Professionaalsus
Personali koosseis
Organisatsioonikultuur
Tegevuskeskkond .
Mille poolest organisatsioonid sarnanevad/erinevad?
Organisatsioonide ühisjooned
Organisatsiooniteooria toetub sotsioloogiale, majandusteadusele, psühholoogiale, kultuuriteooriale, keeleteooriale jne äärmiselt multidistsiplinaarne.
Sümbolistlik tõlgendav lähenemine. Ainult organisatsiooni liikemd saavad öelda, mis toimub organisatsioonis. Kuidas tähendusi luuakse ? Ka kollektiivselt. Organisatsioonikultuur on väga oluline, mida vaadeldakse.
Postmodernistlik lähenemine.
Nende lähtekoht on selline, et seda ei saa põhimõtteliselt valida, seda nende jaoks olemas ei ole. Tähtsustavad keelt kui kogu reaalsuse väljendamise vahendit. Derrida , foucoult jne. Nende mote – ei ole olemas konkreetset tõde. Teadmine võrdub nende käsitluses võimuga. Suhe on läbi teadmise ja võimu seletatud. Nad on selles omavahel põimunud. Kes teab rohkem, omab rohkem võimu. Pole olemas konkreetset tõde. Pole võimalik valida, et kas subjektivistlik vms. Kui valin, siis mõne lähenemise elimineerin, nii et pole võimalik valida. Nende lähtepunkt ujub, sest lähtekohad pole samad, mis meil. Keel ei ole kunagi täiuslik. Kui oleks, siis poleks juriste vaja. Järelikult pole võimalik nähtustele anda lõplikku seletust või motet, neid lõplikult kirjeldada. Nende võimalused ja vahendid, millega tegelevad. Kui me lammutame lahti selle mis on ja paneme uuesti kokku, siis saame parema organisatsiooni. Dekonstruktsioon. Nende jaoks on võimuküsimus väga oluline. Organisatsiooni liikmed ei pruugi aru saada, et mingid küsimused suruvad nad alla. Eriti kui tõde on aktsepteeritud. Siis järelikult käitun vastavalt ja ei saa aru, et oleks võimalik teha ka teisiti. Postmodernism pakub hea võimaluse seletada, kuias võimusuhted tekkivad . Nt keegi paneb ühe paberi päevaks peitu. Informaalne võim.
Ajaloolised koolkonnad üritasid leida universaalseid reegleid, mis kehtiksid kõikide maailma organisatsioonide kohta. Küsimus on, et kui hästi me neid reegleid rakendame . Rääkisid ühiskonnast. Kriitiline lähenemine, vastasseisu küsimus. Allasurutud ja valitsevad klassid. Postmodernistid ütlevad, et hoolimata sellest, et kommunism sellest välja kasvas, seesama vastuolupritnsiip töötab organisatsioonides väga hästi. Nt ametiühingute ajalugu – jälgib sedasama printsiipi . On hulk inimesi, keda on vaja kaitsta – koondumine jne. Töötajad võivad võõranduda organisatsiooni eesmärkidest. Nupukesed organisatsiooni eesmärkide saavutamise suhtes. Iga teine sisend, mis väliskeskkonnast tuleb. Lõpptulemus – töölised on iseseisvad, võtavad võimu. Postmodernistid arvavad , et probleemi püstitus sellisena on õige aga lahend ei ole. Kui see võimupööre toimuks, siis võimule saanudd hakkaks kopeerima seda, mis ennem oli.
Durkheim – mitteformaalne ja formaalne organisatsioon. 19sajandivahetuse paiku juba räägiti sellest. Temalt sotsioloogia mõttes objektivistliku uurimuse algatajatest. Positivism tuleb ka sealt.
Max Weber
  • organisatsioon kui õlitatud masinavärk.

Modernism – seda iseloomustab klassikalisest üleminek kaasaegsete jurde. Põhjuslikkus tuleb ebausu asemele. Põhjus-sesos tagajärg.
Misk nad olid edukad omal ajal. Sest toodi sisse numbrit. Hakkas kirjeldama sisendit väljundit läbi numbrite . Kõike on võimalik muuta. Sellisel lähenemisel on omad piirid.
Süsteemiteooria. Austria bioloog
Süsteem – mingi kirjeldatav tervik, mis koosneb osadest, mis on seoses jam is mõjutavad üksteist kuidagi. Süsteem ei saa olla suletud, alati on mingis keskkonnas, mis mõjutab.
Organisatsioon kui supersüsteem.
Sõltuvusteooria. Milline on sõltvuskeskkonna ja organisatsiooni vahe. Otsitakse parimat sobicust keskonna mõttes. Kontekst määrab ära, milline juhtimisviis on parim.
Sotsiaalse konsttuktsiooni teooria. Berger ja Luckmann. Nende mote – reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Organisatsioon eksisteerib vaid nende inimeste peas, kes seda organisatsiooni kogevad. Inimene ei saagi muudmoodi järeldusi teha, ui tema varasem kogemus on. Klassikaline näide tuletõrjujate kohta. Raam, millele luuakse tähendusi. Näide sellest, kui panna esimene auto pilt , me ütelme, et see on told .
Postmodernism. Foucault . Võim/teadmine. Võim klassiruumis . Institutsioonide kriitika. Põhliine idée – kriitiline pool. Kriitika.elimineerib kõik, kes ei kohane organisatsiooniga. Hierarhilises organisatsioonis tõrjutakse need, kes mõtlevad teisiti välja. See on mure, sest ilmselt annaks ressursse paremini kasutada. Neid, kes ei kohandu tuleb ka svälistada, distsioplineerida või institutsionaliseerida. Kõik on muutumises. Ära küsi, kes ma olen.
Kodulugemine: sissejuhatus organisatsiooniteooriasse jne.
II loeng. 16.02
Mis on organisatsiooni sise- ja väliskeskkond?
Väliskeskkond – kõik tegurid, mis mõjutavad organisatisooni. Mis annab sisendi ja võtab väljaundi endasse.
Organisatsiooni piirid – sagely sh modernistide juures on piiri defineerimise küsimus seegane. Modernistlik lähenemine – keskkond on supersüsteem, organsiatsioon on süsteem ja allsüsteem o nosakond. Piirid olemas, kujidas neid ohjata.
Nt arendusosakonnad. Midagi muutub, ja nad analüüsivad, mis olukord on ja ennustavad trende.
Organisatsioonidevaheline võrgustik mikrokeskkond, üldine keskkond – makrokeskkond .
Sõltuvusteooria, kas on mingi retsept, kuidas ettevõte võiks olla edukas.
Paindlikumad organisatsioonid tulid paremini toime, kui need, kes otsisid ideaalset sisekeskkonda. Viidi läbi uuringuid nt tehnoloogia ja sisekeskkonna vahelised seosed. Bürokraatlik organsiatsioon sobib masstootmisele nt. Kooskõla keskkonna teatud muutlikkuse astme ja organisatsiooni sisekeskkonna vahel, kui stabiilne, siis vähem muutlikkust ja organiseeritust vaja, toime tulevad mehaanilised. Mehhaaniline vs orgaaniline organisatsioon. Mehhaaniline standardiseeritud, tsentraliseeritud, stabiilne, teine vastupidi.
Karl Weick jõustatud keskkond – mõttemudelite idee. Keskkonnaarusaamine sõltub juhtideset endist . Põhiväide kui otsustajad reageerivad oma ettekujutusele, siis jõuavad nad sellesse keskkonna, mida nad ennustasid. X
Viimane loeng
Võitle või põgene. Igasugune muudatus on oht.
Muudatustele ollakse vastu. Kui olukord muutub, peaksime uue olukorraga kohanema, siis muudame iseenda mingeid asju ja seisame määramatus olukorras, sest me ie tea veel, kuidas me mingeid asju teeme. See peab olema võimalikult hästi kooskõlas sellega ,mis tekib vastase või konkurentide tegutsemise läbi.
Edukate muudatuste sammud
Tunnetatud probleemid ja võimalused. Vajaduste rahuldamise võtmes on minigd mured. Sisemine loomingulisesus ja võimalused, mis tähendab, et tekivad ideed kuidas seda probleemi lahendada. Kohanemise ja rakendamise mote. Ressursid , mida saab kasutada. Nii võiks muudatused toimuda.
See viib dilemmani. Kui võtame arvesse orgaanilise ja mehhanilise struktuuri, siis tekib dilemma. Muudatuste konteskstis see asi ei tööta.
Muudatuste juhtimine. Neli kategooriat.
Organisatsioonid kui poliitilised raamistikud. Kogu aeg on konflikt inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel. Igaüks vaatab oma mätta otsast. Paljudel on hüve, kes organisatsioonist saavad kasu, nt kes on kõvematel kohtadel jne. Need on kõik muudatustele vastu. Struktuurimuudatused.
Organisatsiooniteooria #1 Organisatsiooniteooria #2 Organisatsiooniteooria #3 Organisatsiooniteooria #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merike Merike Metsala-Niglas Õppematerjali autor
Millised on organisatsiooni tunnused? Mis on organisatsiooni kultuur?

Sarnased õppematerjalid

Organisatsiooniõpetuse konspekt
74
docx

Organisatsiooniõpetuse konspekt

Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused  Eesmärgid  Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus  Koosneb vähemalt kahest inimesest  Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond  Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon  Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused  Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika

Organisatsiooniõpetus
JUHTIMISE EKSAMI kogukonspekt
16
pdf

JUHTIMISE EKSAMI kogukonspekt

JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine;

Juhtimine
Nimetu
30
docx

Nimetu

· Tööjaotus · Komunikatsioon - keel · Koos suudetakse suuri asju. 1+1> 2 · Inimesed on erinevad ja iga inimimene on millegis hea · Töö inimestega (administratiivne delegeerimine)/ töö ülesandega Selleks, et spetsialiseerumise kaudu võimeid suurendada ja optimaalselt tegtusedes aega säästa, koonduvad inimesed organisatsioonidesse. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalat omahinda ja toodete õigeagset tarbijani jõudmist. Et tarbija vajadusi pidevalt rahuldada suuta, peab organisatsioon · Olema suunatud pidevale arengule (märksõnad ­ loovus, uuendused ja muudatused) · Jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aksepteerib.

Kategoriseerimata
Juhtimise alused konspekt
36
pdf

Juhtimise alused konspekt

Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Liit Liikmed Ühistu Liikmete vajaduste rahuldamine Avalik-õiguslik Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse asutus pakkumine kõigile Tabel 1 - Organisatsioonitüübid Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalamat omahinda ja toodete õigeaegset tarbijateni jõudmist. See annab organisatsioonile konkurentsieelise ning võimaldab teenida keskmisest suuremat kasumit. Et tarbijate vajadusi pidevalt rahuldada peab organisatsioon olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muutused) ning jälgima ja arvestama väliskeskkonnaga. Uuendustel on mõte vaid siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib.

Juhtimise alused
Ruth Alas-Juhtimise alused
46
pdf

Ruth Alas "Juhtimise alused"

Juhtimise alused Ruth Alas Eessõna Juhtimise osad: 1) töö ülesandega 2) töö inimestega Juhile väga oluline on tervikliku pildi nägemise oskus ja võime tuleviku arengusuundi võimalikult varakult ette näha. 1 Sissejuhatus juhtimisse - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärgi; inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonid jagunevad: 1) formaalsed ja mitteformaalsed (есть определенные цели или нет) 2) primaarsed ja sekundaarsed (есть эмоциональное удовлетворение среди

Juhtimispsühholoogia
Juhtimise alused
16
docx

Juhtimise alused

strateegilised otsuseda; arusaamatuste lahendaja ­ erandlike probleemide lahendamine; läbirääkija ­ lepingute sõlmimisel organisatsioonile parimate tehingute saamine. 11. Mida võib mõista organisatsiooni ja juhtimisteooria all? a. See kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhimõtete kogumit.Teooria sisusks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja miillest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtiminne täidaks oma eesmärgi. 12. Kes olid teadusliku juhtimise koolkonna rajajateks? a. Rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Frederic Taylor- "ThePrinciples ofScientific Management"Kirjutas esimese juhtimisalase teose. Ta sünastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks. 13

Juhtimise alused
Juhtimise alused - slaidid piltidega ja kahed eksamiküsimused
94
docx

Juhtimise alused - slaidid piltidega ja kahed eksamiküsimused

• Suletud ja avatud süsteemid • Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis • Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt • Eluaegne õpe • Vajalik õppimistingimuste olemasolu. • Organisatsiooni areng teatud faasini, kui õppimise eeltingimus • Iga organisatsioon õpib oma moodi • Suurendatakse võimet saada tulemusi • Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad ÕPPIV ORGANISATSIOON

Juhtimispsühholoogia
Personalijuhtimine-Alas-R
19
docx

"Personalijuhtimine& quot; Alas, R.

Personalijuhtimine I osa ­ Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk ­ Inimesed ­ Tehnoloogia ­ Struktuur ­ Kultuur ­ Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).

Personali juhtimine ja arendamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun