Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand (0)

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Janek Kõvask
11Õ
Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand
Kodune kirjalik töö
Juhendaja : Katrin Kobolt
Pärnu 2013

SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1 MIS ON RAHVATANTS ? 4
2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS 4
3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG. 5
KOKKUVÕTE 6
KASUTATUD ALLIKAD 7
Elektrooniline materjal: 7
Pildimaterjal: 7
LISA1 - PILDID 8
8
LISA 2 - PILDID 9

SISSEJUHATUS

Akrobaatilist tegevusega tutvustatakse meid juba lasteaias ja põhikoolis kehaline kasvatusena juba põlvkondade kaupa. Meie vanavanemadki tegid lapsena mitmeid tuntud kehalisi sooritusi nagu kukerpall , hundiratas, üle kitse hüppamine ning mängisid jahukoti kandmist jms. Kannavad need endas edasi mängulisust liikuvust ja lõbusust, mille eemärgiks on füüsiline ja vaimne tervis. Samuti olme me pärandina saanud ka, mis on küll enamasti meeste pärusmaa, võistlusvaimu ja enese näitamise vajaduse. Ühest küljest vajadus olla eneses ja oma võimetes kindel kuid teisest küljest ka neid presenteerida. Sarnast iseloomu kannavad minu meelest tänapäeval edasi ka breaktants , barkuur ja akrobaatilne tants ja võimlemine. Kuidas ja kas pärineb see aga iidsetest aegadest ja rahvatantsust?

MIS ON RAHVATANTS?

Tantsuks võib nimetada esteetiliselt mõtestatud kehaliigutusi ja liikumisi , mis harilikult toimuvad muusika saatel. Tants (nagu muusika üldse) on olemuselt koostegevus, see on emotsionaalne suhtlemise ja eneseväljenduse viis; hingestatud keha kujundikeel. Korrastatud tantsuliikumine, tantsijate omavaheline suhtlemine ja rollide jaotus kajastab ka inimsuhteid.
Tantsu kujundikeel ja funktsioonid kujunesid välja juba ürgajal. Ka loomade ja lindude käitumises on tantsulisi nähtusi, näiteks lindude paaritumine või ahvide ringliikumine ümber samba.
Tantsus on tavaliselt seotud mitmesugused tegevused: liikumine, pillimäng, sageli ka laul. Vana-Kreeka pidustustel kuulusid need kunstiliigid tihedalt kokku ühise nimetuse all ‚, muusade kunst ”. Selle kaudu ongi tulnud paljudesse tänapäeva keeltesse üldine mõiste muusika.
Muistsed tantsud võisid olla tagasihoidlikud – rütmiline tammumine, keha õõtsutamine või käte liigutamine – või ka vastupidi, osavust ja kiirust näitavad liigutused. Tantsulisi elemente kasutatakse ka laulumängudes ja laulude esitusel. Allikas 1
Kõneldes rahvatantsust, mõeldakse sageli ainult vanemaid tantse ja nende uusesitusi. Tegelikult kuulub rahvatantsude hulka kõik see, mida inimesed tantsivad loomuliku seltskonna- ja peokäitumise osana, sõltumata tantsu vanusest ja tüübist. Allikas 2

TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS

Tantsud on osalt seotud tavanditega nagu pulma- ja kalendrikombestikus ning samas on ka hea meelelahutus . Vanades allikates on üksikuid teateid eestlaste sigivus - või tõrjemaagiliste tantsude kohta. Palju tantsiti lõbustuseks, mis andis võimaluse suhelda, emotsionaalselt väljenduda ja end näidata. Mardi - ja kadrikombestiku kohustuslik osa oli mardi- ja kadrisantide tants. Maagilise iseloomuga võis olla tantsimine tule ümber suvistel kalendripühadel. Tantsiti ka talgute lõpetusel, nädalavahetusel jne. Tantsude vaheaegadel mängiti ringmänge. Allikas 2.
Rahvatantsude kõige vanemaks vormiks on ringtantsud. Võib oletada, et ringi tegemisega kellegi või millegi ümber loodeti saavutada vajalikku üleloomulikku eesmärki, kaitsta end kurjade vaimude eest vms. Ringtantsude kirjeldused on enamasti saadud saartelt ja Põhja-Eesti rannikult – nende piirkondade elanikud suhtlesid Skandinaaviamaadega, kus samuti leidub sarnaseid tantsutüüpe. (Kägara) Allikas 3
Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud, kui üks rahvatantsude vanemaid ja algupärasemaid rühmi
Iidse tantsu üheks tekke põhjuseks oli inimese vajadus teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks, eriti sõja ja jahiretke eel. Niisugused ongi enamasti akrobaatilised tantsud. Paljudel puhkudel ei puudu neilgi maagiline mõte. Eestis on sääraseid tantse vähe säilinud. Üks selline on “Ristitants”, mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukas järjestuses hüpetega. Allikas 1
Maagilist algupära võib ka leida imiteerivates tantsudes, milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Jäljendavaid elemente on näiteks mardisantide tantsus. Tantsus “Kivikasukas” matkitakse mõisas peksasaanud teomeest. Allikas 1

AKROBAATILISE PÄRANDI KULG.

Loomanimeliste tantsude kohta on ka enim alust arvata, et need võisid algselt omada rituaalset tähendust, mille nad küll 19. sajandiks olid kaotanud ja muutunud naljategemiseks. Sama võib öelda ka mitmesuguseid töid jäljendavate tantsude kohta. Enne lõplikku moestminekut taandusid imiteerivad ja akrobaatilised tantsud tihtipeale laste tantsuvarasse. Seda juhtub rahvaloomingu vormide “kulumisega” – vanad tantsud-mängud kõlbavad, kuni neid mäletatakse, veel vaid laste lõbustamiseks. (Mustlane, kiitsakas, kaarassiim, ristpulkadetants, pulgatants, jommitants, kivikasukas). Allikas 3
Akrobaatilise rahvatantsu elemente säilitavad ja elustavad tänapäeval mitmed rahvatantsu rühmad. Üheks näiteks on Pärnus tegutsenud noorte meeste folkloorirühm Viisuke. Rühm ühildab tavapärased polkad-kaerajaanid kaelamurdvate hüpete, akrobaatiliste trikkide, rokkmuusika ja sümpaatse huumoriga. Tantsijad trikitavad hüpetega, ronivad üksteise õlgadele püramiidiks, keerutavad teineteist kui takutuuste ja viskavad kukerpalle, nii et maa müdiseb. Vanasti võtsid mehed kõrtsis ikka natuke julgust ja hakkasid oma väge näitama. Allikas 4

KOKKUVÕTE

Kehaline liikumine ja selle võimekus on oluline olnud juba iidsetest aegadest peale. Meeldivaim viis nende arendamiseks on olnud sidumine. mängude, tantsude ja võistlemisega. Ideesid selleks saadi looduselt neid kasutati nii maagilistel, praktilistel kui ka sotsiaalsetel eesmärkidel. Rahvatants on otseselt sellest välja kasvanud olles algselt väga seotud kõigi eluliselt oluliste tegemistega. Hiljem muutus rahvatants pigem esteetiliseks rahvuslust kandvaks tegevuseks ja vaatemänguks kuid salamahti on meisse kõigisse talletunud iidsete inimeste tung osavuse ja võimekuse järele.

KASUTATUD ALLIKAD

Elektrooniline materjal:

Allikas 3 - Rahvakunstiselts „Leigarid” kodulehekülg.
Leigarite esinemiskavadest ja eesti rahva tantsust. http://www.leigarid.ee/yld/rahvatants.html

Veebilehekülg „kultuurilaegas”.
Mis on tants? http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_mis_on #
Imiteerivad tantsud. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_m6iste/rt_vanemad/rt_imiteerivad
Akrobaatilised tantsud. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_m6iste/rt_vanemad/Akrobaatilised-tantsud

Veebilehekülg „Eesti Rahvaluule”
„EESTI RAHVAMUUSIKA” - Taive Särg ja Koidu Ilmjärv 2009
http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.ht m

„Pärnu Postimees ” artikkel „Ekstreemrahvatants paneb maa müdisema”- Karin Klaus 18.09.2011

Pildimaterjal:

Urmas Luik

Ants Liigus

Tiit Mõttus

http://www.eevl.ee/ajalugu/

LISA1 - PILDID

LISA 2 - PILDID

10