Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Kes panid aluse prantsuse realistlikule kunstile? Rühm maalikunstnikke(Barbizoni koolkond) hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Mida nimetatakse Barbizoni koolkonnaks? Barbizoni koolkonda kuulusid kunstnikud, kes püüdsid reaalsust ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda. Koolkonna moodustasid maastikumaalijad, kes käisid suvel maalimas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas. Mida tähendab termin plein air (pr. k.)? See on prantsuse keelest tulnud termin, mis tähendab `'vabas õhus''. Seda kasutatakse seletamaks väljas maalimist. Kunstnikud on pikka aega väljas looduses maalinud, kuid
Klassitsism muusikas. Klassitsism hõlmab muusikas 18.saj. II poolest 19.saj. Alguseni. Lõpule jõudis suur murrangu periood. Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin. Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika. Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele. Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele. Sonaat 3(või 4) osaline suurteos sümfooniaorkest...
Tänapäeva miniatuurmaaliski sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Abstraktse ornamentika kõrval näeme looduslähedasi, antiikkunsti meenutavaid taimemotiive. Elusolendite kujutamisel püüti edasi anda liikumist. Põhifiguurid meenutavad oma pooside ja rõivastusega mõnikord antiikfilosoofe. Raamatukunst (muutused, kujundusmotiivid, näited) Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt rahvaste kujunemisega. Skulptuur, näited? Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. KAROLINGIDE VÕIM
-16. sajandi vahetusel) ja koolihariduse laienemisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti 3-4 pilli mängimist ja noodist laulmise oskust. Musitseerimine muutus haritumate linnaelanike kodudes enesestmõistetavaks. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid Renessansiajastu tuntumaid muusikameistreid nimetatakse kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid; Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja- Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias. Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades. Lassuse loomingust on üldtuntud lustlikud, nooruses loodud ilmalikud laulukesed "Kaja", "Matona" jt. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusikale, luues muuhulgas 70 missat ja 500 motetti.
mitmesuguste aparaatide abi. Algselt mõtles Joseph Pilates oma harjutused välja treeningmatil sooritamiseks, kuid keha suunamiseks ja treenimiseks töötas välja ka mitmesuguseid mehhaanilisi treeningmasinaid. Tuntuim ning arvatavasti ka olulisim neist on Reformer, kuid traditsioonilises pilateses on levinud ka Cadillac, Barrels, Chairs ja mitmed teised. Igal aparaadil on oma harjutustekava ja ülesanne keha treenimisel. Tänapäeval jaguneb pilates kaheks erinevaks koolkonnaks: klassikaline ehk autentne pilates ja kaasaegne ehk moodne pilates. Klassikaline pilates järgib võimalikult täpselt Joseph Pilatese välja töötatud süsteemi - harjutuste kava on ühtne ega erine sõltuvalt stuudiost või treenerist. Klassikalise pilatese professionaalsed treenerid on läbinud kõik koolitustasemed, vallates kõiki harjutusi ning on üldjuhul oma õpetajate kaudu otseselt seotud Joseph Pilatese endaga.
Marilyn Monroest 25 nägu. (Skulptuuri esindab G.Srgal ja Marisol- skulptuuridel maalitud näod, skulptuurid lähenevad assamblaazid. Inglise kunst: Francis Bacon- maalib kõik koledaks. Richard Hamilton). Hüperrealism e fotorealism, fotolik täpsus, üle vindi keeratud. Chuck Close "Leslie", Pistoletto. Eesti kunst: Tallinnas: Jaan Elken, Marje Üksine, Ando Keskküla, Kaisa Puustak. Tartus: Andrus Kasemaa, Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe- slaidimaali maalisid. nende koolkonda nim Kursi koolkonnaks. Minimalism: kõike on vähe, minimaalselt. Kasutatakse moodul süsteemi. Donald Judd, Robert Morris, Carl Andr "Ekvivalent", "Magneesiumi väli", Sol LeWitt "Avatud geomeetriline struktuur IV. Maalitud puit". Postminimalism: antiik vormikunst, minimaalselt asju ja pehmeid esemeid. Arte povera- odavad ja hüljatud materjalid. Peale minimalismi tekib sinna ka maalikunst. Walter de Maria ameerika skulptor "Äikeseväli". Konseptuaalkunst e ideekunst
mitmesuguste aparaatide abi. Algselt mõtles Joseph Pilates oma harjutused välja treeningmatil sooritamiseks, kuid keha suunamiseks ja treenimiseks töötas välja ka mitmesuguseid mehhaanilisi treeningmasinaid. Tuntuim ning arvatavasti ka olulisim neist on Reformer, kuid traditsioonilises pilateses on levinud ka Cadillac, Barrels, Chairs ja mitmed teised. Igal aparaadil on oma harjutustekava ja ülesanne keha treenimisel. Tänapäeval jaguneb pilates kaheks erinevaks koolkonnaks: klassikaline ehk autentne pilates ja kaasaegne ehk moodne pilates. Klassikaline pilates järgib võimalikult täpselt Joseph Pilatese välja töötatud süsteemi - harjutuste kava on ühtne ega erine sõltuvalt stuudiost või treenerist. Klassikalise pilatese professionaalsed treenerid on läbinud kõik koolitustasemed, vallates kõiki harjutusi ning on üldjuhul oma õpetajate kaudu otseselt seotud Joseph Pilatese endaga.
Sõdis utopistide ja klassikalise majandusteadusega (selgita). Ajaloolise seaduste kooli peamiseks eesmärgiks oli, et seadus ei oleks vaid juhuslik kogum võimude poolt kirja pandud norme, vaid inimeste tõekspidamiste väljendus sarnaselt keele ja tavadega. Seadus pidavat baseeruma "rahva vaimul" (Volksgeist). Sotsialism- ühisomandil põhinev ühiskond. Kaks arengufaasi: esimest nimetatakse vanaks (tekkis möödunud sajandi 40.aastatel), teist uueks ajalooliseks koolkonnaks (tekkis 70. aastatel). Vana ajalooline koolkond võitles ühelt poolt klassikalise poliitilise ökonoomia seisukohtadega, teiselt poolt utopistliku sotsialismiga. Uus ajalooline koolkond astus võitlusse marksismiga Seisukohad: eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu (igal rahval olevat oma seisukohad ja eksisteerivat oma majandusarengu teed). 5) Tuli keskenduda suurtööstusele. Junkrud e suurmaaomanikud. Kapitalistlik/ettevõtja/kodanlik ideoloogia
Austria ahelilooja Arnold Schönberg oli muusikas peamiselt iseõpija. Tema tegevus jaotub kolme suurde perioodi: esimene neist on tugeva ekspressionistliku kallakuga hilisromantiline, järgnev oli atonaalse loomingu periood ja hilejm dodekafoonia periood. Scönbergi dodekafoonilist tehnikat hakkasid kohe edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes olid mõlemad tema õpilased. Neid kolme heliloojat nimetatakse 20 sajandi muusikas uusviini koolkonnaks. Paul Hindemith- 20 sajandi üks mitmekülgseim helilooja. Äärmiselt produktiivne helilooja, kes kirjutas praktiliselt kõikides zanrides. Hindemithi 1920. Aastate loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned. Helilooja 1930. Aastate loomingus ekspressionism kaob. Hindemithi klaverimuusika tippteos on on 1942.aastal kijrutatud ,,Ludus tonalis". Carl Orff tema teoseid iseloomustab stiilimääratlus neobarokk.tema helilooming koosneb
kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud. Doumier oli karikaturist, graafik, maalikunstnik, skulptor. Tema töödes ei olnud positiivset tegelast. Ta pilkab kõike ja kõiki. 1. Pesunaine 2. 1871
lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal kasutasid kunstnikud maalimiseks looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Realistid huvitusid oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Pühenduti looduse ilu ülistamisele, samuti maaliti talupoegi raske töö juures. Veel maaliti olustikumaale, portreesid ja natüürmorte. 1919. aastail asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" , samuti oli Tallinnasse rajatud ka Tallinna Kunstitööstuskool, mis andis kuni 30. aastate lõpuni peamiselt tarbekunsti alast haridust. Hollandi realistide maastikud olid maalitud äärmiselt plastilisteks, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiat
Tööstuslik tootmine loob uusi rikkusi. Majandusarengu ja rikkuse suurendamise eelduseks majandusliku tegevuse täielik vabadus. Riigi ülesanne: 1) ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine rigivõimu ja kohtu abil 2) teede ehitamine. Smithi peetakse majandusliku liberalismi rajajaks, aga tema vaadete puhul on tegemist tänapäevase nähtusega nimega turumajandus. Majanduslikule liberalismile, mida majanduses on nimetatud klassikaliseks koolkonnaks panid aluse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguses majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Varaste liberaalide usk vabasse turgu ei olnud seotud ainult rahvuslike majandustega, vaid laienes ka riikidevahelisele suhtlusele
Mendelssohn ja Brahms, kriitik Eduard Hanslick) ja radikaalide (Liszt, Berlioz, Wagner) konflikt. Esimesed pooldasid klassikalisi zanre, Viini klassikute eeskuju vormis ja harmoonias; absoluutse muusika ideed. Teised (kelle juhtfiguur oli Liszt) pooldasid programmilist muusikat, kromaatilist ja pingestatud harmooniat, Viini klassikute vormide (sümfoonia, sonaat) vaba laiendamist, arendamist. Liszti ja tema mõttekaaslaste ringi nimetati ka Uus Saksa või Weimari koolkonnaks. Eraelu oli väga muutlik: keerulised ja skandaalsed armusuhted, kolm abieluvälist last. Hilisemas elus pöördus sügavamalt usu poole ja asus elama Rooma lähedale kloostrisse, kus ta pühitseti isegi lihtvaimulikuks. Roomas ja selle lähedal elas Liszt 1871. aastani. Elu lõpu poole süvendas sidemeid Ungariga oli Ungari Muusikaakadeemia üks asutajaid ja selle esimene direktor, praegu kannabki see kool Liszti nime
23. Dodekafoonilise heliteose aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõik 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda kuni ülejäänud 11 on kõlanud. 24. Schönbergi dodekafoonilist tehnikat hakkasid kohe edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes olid mõlemad ka Schönbergi õpilased. Neid kolme heliloojat nimetataksegi uusviini koolkonnaks. 25. Hindemithi 1920. aastate loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned, 1930. aastatel ekspressionistlik kallak kaob ja tugevneb neoklassitsistlik hoiak. 26. Ta oli äärmiselt produktiivne helilooja, kes kirjutas praktiliselt kõikides žanrites, näiteks sümfooniat, ooperit ja klaverimuusikat. 27. Orffi teoseid iseloomustab kõige paremini stiilimääratlus neobarokk. 28
III periood 1923-1951 dodekafooniline muusika. 23. Dodekafoonia on 12-helitehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. 24. Schönbergi dodekafoonilist muusikat hakkasid edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes mõlemad olid ka Schönbergi õpilased. Neid kolme heliloojat nimetataksegi 20.saj muusikas uusviini koolkonnaks. Paul Hindemith 25. P. Hindemith kirjutas peaaegu kõikides zanrites. Ta jõudis tegutseda ooperi-kontsertmeistrina, aldimängijana, kompositsiooniprofessorina, kui ka dirigendi ja muusikakriitikuna. 26. P. Hindemith loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned. Carl Orff 27. C. Orff kirjutas neobarokk stiilis muusikat. Tema helilooming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. 28. C
Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingv. ring töötas välja aktuaalsed süntaksid ja lausestruktuurid. Süntaksi vahendid on sõnade järjekord ja loogiline rõhk. · Glossemaatika ehk Kopenhaageni strukturalism Termin Glossemaatika võeti kasutusele selleks, et distantseerude eelnevast keeleteadusest, mis ei tegelenud keele, vaid kõnega. Seda peetakse kõige keerukmaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Koolkonna rajaja ja esindaja oli L. Hjelmslev. Oli truu Saussure'ile ( sellegi poolest erinev tegevus Saussure'ist slosoofiliste aluste poolest) ning temaga koos tegutsesid H. J. Uldall ning V. Br ndall. Kritiseerisid Praha lingv ringi. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Glosseem on nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses kui ka intonatsioon. See on semiootiline distsipliin. H nimetab keelt vormiks ja substantsiks
VIINI KLASSIKUD Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2.laps peres) sai helilooja ka 6.lapsest Johann Michaelist, ning veel ühest vennast (pere 11.lapsest) sai Viinis laulja.
kõgepealt toime tulema oma perekonna juhtimisega. Kes tahab oma perekonnas korda hoida, peab kõigepealt arendama oma iseloomu. Kes tahab oma iseloomu arendada, peab kõigepealt omama südant, peab kõigepealt suutma õigesti mõelda. Kes tahab õigesti mõelda, see peab kõigepealt saama targaks."Konfutsianismis peetakse eriti tähtsaks vaimu ja südant arendavat kasvatust. 11. sajandil sai Hiina valitsevaks filosoofia koolkonnaks uuskonfutsianism. ZHU ZI esindas dualistlikku lähtepõhimõtet, mille järgi on olemas universaalne vormiloov printsiibi li (maailma mõistus) ja materiaalne toimiv alus qi. Looduses toimivad printsiibid kujundavad ka inimest: li on kõikide inimeste omane ühesugune olemus, mille qi annab individuaalse kuju. Ka inimese kõlbeline loomus kujuneb universaalse vormi eeskuju järgides, niimoodi toimib li nagu üldine tegutsemisvorm.
Teemaks on inimene looduse foonil, maastik või linnud- lilled. Meeleolu on rahulik- meditatiivne. Silmapaistvad meistrid olid Mitsunaga (12. saj), kelle ,,To no Dainagoni ajalugu" kujutab kuulsate kirjanike ja õpetlaste elu, Nobuzane (12. saj), kelle portreedest on tuntuim ,,Kobo Daishi lapsena", ning Fujiwara no Takanobu (1142- 1205), kes portreteeris kuulsaid väejuhte. Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta järglase mungad Ekkei Shubun, Noami, Geiami ja Soami järgisid hiinapäraseid eeskujusid. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo). Teda peetakse üldse üheks suurimaks jaapani maalijaks
*Bloids' loss- see on kuulsaim oma keerdtrepi poolest, mille ehitas sinna kas kuningas või da vinci *Chambordi loss- suurim ja võimsaim. Sellel on 16.sajandi segastiil- hilisgootika+renessanss. See on linnusetaoline, aga lossiliku fassaadiga. Põhimõtteliselt keskaegne linnus+palazzo. Tohutult on kaunistusi ja dekoratsioone. Katusel on palju tornikesi. *Fointainebleau loss- selle ehitamise juures kujuneb Fointenbleau koolkond, mis kujuneb maneristlikuks koolkonnaks. Tornid, kindlusarhitektuur, palazzolik. Sest rikkalik ja kaunistatud- marmor, kuld( see oli ka napoleonide residents). Louvre'i loss- tähtsaim loss Pariisis. 16.sajandil lammutati seal olnud kindlus ja hakati ehitama lossi( 16-18.saj). Louvre'i ehitusega tegeles ka Pierre Lescot- on osaliselt fassaadi autor. Tema ehitatud tiib on kolmekorruseline, puhtalt renessansslik- kaunistused ja nisid. SKULPTUUR Louvre'i fassaadi skulptuuride autor- Jean Goujon.
· Thales · Anaximandros · Anaximenes · Herakleitos · Anaxagoras · Archelaos · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Joonia natuurfilosoofide ideede olemus Joonia natuurfilosoofid keskendusid maailma algaine leidmisele, neid huvitas, millest maailm tekkis ja milleks kõik siin maailmas saab. Kõik Joonia natuurfilosoofid arvasid, et maailm on tekkinud ühest ainest. Natuurfilosoofid olid pärit antiikajast. Joonia natuurfilosoofe kutsutakse sageli Joonia koolkonnaks, aga keegi ei tea, kuidas nad iseennast kutsusid. Aristoteles on nimetanud neid füüsikuteks, kes proovivad mõista ,,physist" ehk olevat tervikut. Thales Thales on pärit Mileetose polisest (Vana-Kreeka linnriik), mis asub Väike-Aasia rannikul, mida nimetatakse ka Jooniaks. Ta sündis ligikaudu 624 aastal e.Kr ja suri ca. aastal 546 e.Kr. Thalest peetakse esimeseks filosoofiks ja ka teadlaseks. Ta oli esimene, kes püüdis füüsilist maailma seletada ratsionaalset, mitte nagu varem.
Seadused mis ei tunne erandeid(nt grav seadus). Üks esimesi, kuulsamaid seadusi formuleeritud 19 saj algul – Grimmi seadus. Esimesena F. Bopp, siis R. Rask. Jakob Grimm formuleeris sada parimal viisil. Kuidas muutuvad häälikud. Bh → ... Grimmi jt seadustes leiti erandeid (mitte nagu õhupall, mitte ei kuku maha vaid hõljub). Formuleeriti uus seadus, mis seletas pea kõiki erandeid. Saussure kaitses 1878 Leipzigis väitekirja. Sel ajal oli keeleteadus saksa teadus. Juhtivaks koolkonnaks muutusid nn noorgrammatikud. (absoluutne liider maailma keeleteaduses). Olukord filosoofias: eesmärk – rekonstrueerida uus indoeuroopa keel. Mida rohkem rekonstrueeriti, seda raskemaks muutus. Nähtus a seotud b a’ b’ ↓ ↓ A A’ tekkis u 5 A-häälikut indoeuroopa keeles Saussure: sellist keelt ei saa olla. Hakkas käsitlema keelt kui süsteemi. (oli selles esimene)
on praegusel ajal Bhutanis, Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinvalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike
majandusteadlaseks kõrvuti John Keynes´iga. (3, 4) M. Friedmani tähtsamateks majandusteaduslikeks töödeks peetakse raamatuid ,,Ameerika Ühendriikide rahandusajalugu 1867-1960" (1963) ja ,,Kapitalism ja vabadus" (1994). · Ta töötas välja positiivse (eetilistest tõekspidamistest ja normatiivsetest otsustest sõltumatu) majandusteaduse metodoloogia. · Friedman lõi Chicago Ülikoolis parempoolse majandusfilosoofia koolkonna, mida hakatinimetama Chicago koolkonnaks. · 1976.a. omistati talle Nobeli majanduspreemia. Milton Freidmann oli 1912 aastal sündinud ameerika majandusteadane ja statistik . Ta oli pärjatud ka Nobeli majanduspreemiaga ja on tuntud oma majandusanalüüside, rahandusteooriate ja majanduse stabiliseerimispoliitika teooriate poolest. Paljud usuvad, et Hiina üleminek turumajandusele, kahekohalise inflatsioon peatamine USAs ja mujal, paljude valitsuste otsused müüa riigiettevõtted eraettevõtjatele ning proportsionaalne
Riik peab olema, tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste täitmist. Klassikaliste liberalistide arvates peab riik olema kui öövaht, kelle roll on piiratud indiviidide kaitsega teiste indiviidide eest. Kõik teised vastutusvaldkonnad tuleb anda suveräänsete indiviidide kätte. Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism (vaba turg ja vaba kaubandus). Majanduslikule liberalismile (mida majanduses on nimetatud klassikaliseks koolkonnaks) panid aluse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo. Adam Smith pidas majandust turuks. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Vaba turu ideede kõrgpunktiks on laissezfaire (eesti keeles "lase minna" või "lase olla") doktriin.
nende katkematus on tingitud teadmatusest järelikult, kes saab teadlikuks ja on nii tugev, et suudab tappa endas soovid, võib vabaneda sansaara ikkest, taassündide ketist ja jõuda nirvaanasse ehk rahusse. 4. Budismi koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinevalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks,
Ettevõtluse koolkond näeb strateegias kujundamist kui visionaarset protsessi. Tegemist on kirjeldava koolkonnaga, mis püüab mõista strateegia kujunemise käiku nii, nagu see organisatsioonides tegelikult toimub. Ettevõtluse koolkond rõhutab üksiku liidri tähtsust ja niisuguste tegurite nagu intuitsioon, otsustusvõime, tarkus ja kogemus rolli. Kõige tsentraalsem mõiste selles käsitluses on visioon ja seetõttu on ettevõtluse koolkonda ka visionaarseks strateegia koolkonnaks nimetatud. Ettevõtluse koolkonna peamised nurgakivid on tema proaktiivne olemus, ei reageerita mitte muutunud keskkonnale vaid pigem muudetakse keskkonda ise, ning ettevõtja rolli ja strateegilist visiooni rõhutatakse. Ettevõtjalik lähenemine srtateegia formeerimisele on väga tähtis ettevõtte rajamise etapil, olukorras, mis vajab jõulist juhtimist ja rikast viviooni. Teine tüüpiline situatsioon, mille puhul selle koolkonna esindajad on sobilikud ettevõtet
Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s.o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikega. Siiski võitsid barbisoonlased aegamööda tunnustust. (http://www
kliendid nõuavad firmalt. Samuti on Agora eesmärkideks tagada kliendi rahulolu ja pidev suhtlemine klientidega, see tagab ka selle, et ettevõte saab ennast parandada ja täiustada vastavalt klientide vajadustele. Olles kursis väljaspool ettevõtet toimuvaga tagab see vajaliku info ligipääsu. Kui on teada, et tulemas on lumetorm saab ettevõte teha vastavaid korrektuure logistikas, et vedu toimuks ja kliendid oleksid muudatustest teavitatud. 5.4 Agora DC OÜ ja humanism Esimeseks koolkonnaks, mis lähtus organisatsiooni juhtimisse ka inimeste poole pealt oli humanism. Võrreldes Weberi bürokraatiaga, kus usuti et õige on see, kui võrdse astme töötajaid tasustatakse tehtud töö eest täiesti võrdselt. Humanistid aga jõudsid selleni, et igal inimesel on erinev isiksus ja täiesti teised huvid ja sellest tulenevalt tuleb tuleb anda töölistele valikuvõimalusi, mis tagaksid nende maksimaalse tootlikuse ja motiveerituse. Samuti leiavad
Terri jt.) loomingus oli tunda elavnemist. See oli aeg, mil kirjandusse astusid uued jõud ning vaimustutiteaduse ja tehnika saavutustest. Maalis muutus kujutis stiliseerituks, kohati päris abstraktseks, sõnumis kajastus kommunismi peatse saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Vahtre 2000). 1970. aastail hakkas karm stiil taanduma. Igatseti kirkamaid värve, selgemat joont, ilusamat pilti. Eesti maali võis pidada üheks vabameelsemaks ja enam maailma kunstisuundumusi jälgivaks koolkonnaks tollase NSV Liidu alal (Vahtre 2000). 9.2 GRAAFIKA Graafika jäi sõja ajal esialgu illutratiivseks, domineeris joonistus. Temaatikasse ilmusid Nõukogude armee kangelaslikkus ja sõjajärgne ülesehitustöö.1960. aastail lülitus graafikasse uusi jõude, kelle loomingus kajastub samasugune uue elu paatos kui maalikunstis ja kirjanduseski. 1970. aastail see taandus ja andis maad juurdlevama tundetooniga loomingule. 1980. aastail kujunes graafika iseseisvaks alaliigiks plakat
Oskas kiirest kirjeldada ja uurida võõraid keeli. Ameerika lingvistkas oli keskseks terminiks distributsioon, mis on keele elemendid sõnumis kuidagi jaotatud. 3 tüüpi distriputsioonid: 1. identne 2. kontrastne 3. komplementaarne/ täiendav 23.Glossemaatika ehk Kopenhaageni strukturalism Termin Glossemaatika võeti kasutusele selleks, et distantseerude eelnevast keeleteadusest, mis ei tegelenud keele, vaid kõnega. Seda peetakse kõige keerukmaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Koolkonna rajaja ja esindaja oli L. Hjelmslev. Oli truu Saussure'ile ( sellegi poolest erinev tegevus Saussure'ist slosoofiliste aluste poolest) ning temaga koos tegutsesid H. J. Uldall ning V. Br ndall. Kritiseerisid Praha lingv ringi. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Glosseem on nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses kui ka intonatsioon. See on semiootiline distsipliin. H nimetab keelt vormiks ja substantsiks
vaba pintslitöö ja monokroomsus. Teemaks on inimene looduse foonil, maastik või linnud- lilled. Meeleolu on rahulik- meditatiivne. Silmapaistvad meistrid olid Mitsunaga (12. saj), kelle ,,To no Dainagoni ajalugu" kujutab kuulsate kirjanike ja õpetlaste elu, Nobuzane (12. saj), kelle portreedest on tuntuim ,,Kobo Daishi lapsena", ning Fujiwara no Takanobu (1142- 1205), kes portreteeris kuulsaid väejuhte. Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta järglase mungad Ekkei Shubun, Noami, Geiami ja Soami järgisid hiinapäraseid eeskujusid. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo). Teda peetakse üldse üheks suurimaks jaapani maalijaks
Ta tegi budismist riigiusundi, ühendades sellega konfutsianistlikud käsitused surematusest ja ideaalsest riigikorrast. Koos õpetatud munkadega tuli Koreast ja Hiinast uue religiooni kohta üha uusi teadmisi ja pealinna Narasse kujunenud usukeskuse asemele rajati 805. Aastal uue pealinna Kyõto kohal kõrguvale Hiei mäele palju suurem budismi keskus. See järgis Hiina tien tai koolkonna õpetuslikku pärimust, mida Jaapanis hakati nimetama tendai koolkonnaks (5). Koolkonna sees tekkis üpris ruttu mõneti Tiibeti- päraseid tavasid ja harjutusi viljelev esoteerilise budismi suund. Sellest sugenenud võistlev koolkond rajas Kyõtost veidi lõuna pool asuvale ja tollal peaaegu ligipääsmatule Kõya mäele üsna kiiresti oma usukeskuse. Sealset koolkonda hakati nimetama shingoniks. Selle asutajaks oli kuulus munk Kukai (744- 835), keda pärast surma tunti Kobo Daishi nime all ning austati kui suurt pühakut (5).
................................................................13 2.2.Gestaltpsühholoogia........................................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................15 Sissejuhatus Koolkonnaks nimetatakse teadlaste gruppi, kellel on ühesugused maailmavaated ja veendumused teatud teema kohta. Ei ole oluline, et need inimesed elaksid samal ajal. Minu teemaks osutus ,,Psühholoogia koolkonnad" ning minu tööks oli uurida, milliseid koolkondi on psühholoogias olemas ja mille poolest need teinetesest erinevad. Kogu protsess oli väga aega nõudev. Peamiselt kogusin ma infot internetist, kuid kuna seal
Eriti saranane vana roomlasega on evangelist Matteus. Evangelist Markust kujutav pilt on täis liikumist. Tema riided näivad vibreerivat ja taustaksolevad taimed painduvad tuules. Mimete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa- ja juveliirikunsti meistriteoseid. Nad näitavad keldi-germaani metallikunsti traditsioonide jätkumist. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see kunstiala mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See nähtus on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste ja teiste rahvuste väljakujunemisega. BÜTSANTSI KUNST - IKOONIMAAL Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja selle vastaste vahel. Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks
20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid oma ainsas sümfoonilises poeemis "Pelleas ja Mélisande" kasutab ta esimest korda kvartharmooniat
Ka maalikunst suudab XV sajandil säilitada peaaegu täielikult iseseisvuse ja on omanäoliselt realistlik. XV saj prantsuse meistrid kujutavad inimesi rahulikes poosides ja žestides, andes inimestele tagasihoidliku pilgu. Välditakse kuhjatust ja ülepakkumist. Esemeid ei kujutata kunagi liigselt materiaalselt. Oluline on Loire’i koolkond, mida esindavad miniaturist Jean Fouquet (1420-1481) ja Jean Hey (Moulins’i meister). (Vaga 2004: 484) Teiseks huvitavaks koolkonnaks on Amiens’i koolkond, mida esindab Simon Marmion (1425- 1489). Põnevat pakkus ka Provence’i koolkond, mis eelnevatest veelgi vähesemate Itaalia kunsti mõjude ja täiesti uudse realismi poolest. Sealsed kuulsaimad meistrid olid Enguerrand Charonton (1410-1466) ja Nicolas Froment (1430-1483) (Vaga 2004: 487). Kui skulptuuris ei olnud XVI sajandil Prantsusmaale saabunud Itaalia meistrite mõju väga suur,
Ettevõtluse koolkond näeb strateegia kujundamist kui visionaarset protsessi. Tegemist on kirjeldava koolkonnaga, mis püüab mõista strateegia kujunemise käiku nii, nagu see ettevõtetes tegelikult toimub. Ettevõtluse koolkond rõhutab üksiku liidri tähtsust ja niisuguste tegurite nagu intuitsioon, otsustusvõime, tarkus ja kogemus rolli. Kõige tsentraalsem mõiste sellest käsitlusest on visioon ja seetõttu on ettevõtluse koolkonda ka visionaarseks strateegia koolkonnaks nimetatud. Kognitiivne (tunnetuslik) koolkond näeb strateegia formeerimist kui vaimset, tunnetuslikku protsessi ja koolkond uurib strateegia mõistuses toimuvat. See koolkond ei ole väga selgetelt eristuv ja teda võib vaadelda kui suhteliselt lõdvalt seotud uuringute kollektsiooni. Õppimise koolkonna käsitluses on strateegia õppimise tulemus ja strateegia kujuneb välja, kui inimesed, tegutsedes individuaalselt või kollektiivselt, õpivad tundma nii situatsiooni nagu ka
saj lõpu perioodi aktuaalsused. Romantikud on meie kaasaja müüdiloojad. Selle ja järgneva sajandi müüdiloome on osaliselt romantikute oma - nad on pannud mingid tõed paika, mis on läinudki käibele. Don Juani müüdi rekonstruktsioon on enam-vähem kogu aeg vastavuses romantismi aegse müüdiga. 09.04.12 Svaabi koolkond - mainitakse rohkem mööda minnes. Järgis mingil määral Hölderlingi? eeskuju, seda peetakse hilisromantiliseks koolkonnaks, kus puudus mässumeel ja surmaiha, enamasti ilus loodusele ja armastusele keskenduv romantism. Peetakse sabloonseks, kordavaks romantismiks, mis enam midagi uut ei paku. Heinrich Heine - luulekogumikku võiks sirvida, vaadata proosavalikut. Liitus varasotsialistliku liikumisega. Alustas võrdlemisi tüüpilise saksa romantikuna ja lõpetas sotsialistlikult kriitiliselt meelestatud autorina, kirjutas ka ohtralt publitsistlike artikleid. Romantism jääb 19. sajandil kogu aeg prevaleerima.
Olevikuhüvesid hinnatakse kõrgemalt, sest neid saab kohe kasutada. Tööjõud ja tootmisvahendid on tulevikuhüved, mis tootmisprotsessis muutuvad järkjärgult oleviku hüvisteks. Seega ongi võimalik osta odavamat tööjõudu ja materjale ning hiljem saada nende abil ja neist tehtud kaupade eest kallimat hinda. Kasum on tasu ootamise eest. 5. Miks muutus ajalooline koolkond Saksamaal uueks ajalooliseks koolkonnaks? Sest nende esindajad seisid teoreetilistelt vaadetelt ajaloolise koolkonna seisukohtadel. Reformide elluviimisel soovitasid nad eeskuju võtta keskajast. (nt arvestada keskaja tsunftisüsteemi) 6. Schmolleri majandusvaated. Nõudis ajaloolisstatistiliste meetodite kasutamist poliitilises ökonoomias, tegelikult taadnas viimase majanduse ajalooks. Pööras suurt tähelepanu nähtuse kirjeldamisele, tõstis majanduses esile
Ta on vähe ideede maailmas olnud, ta on laisk ja õpetaja on olnud halb õpetaja. Kuidas ära tunda, kas inimese hing on tark või mitte (kuidas ära tunda tarka ja lolli inimest)? Rumala inimese hing on raskem ja maadligi, targa inimese hing on kergem, kuna ta on innukam lendlema. Aristoteles (384 322) oli väga laia silmaringiga, suur raamatukogu, tekstid on kirjutatud puht teaduskeeles ja võivad tunduda igavad. Tema koolkonda nimetatakse peripateetikute ehk jalutajatele koolkonnaks. Nüüd esimesena annab ta teaduste klassifikatsiooni: 1) teoreetiliselt füüsika (loodusteadus), matemaatika ja filosoofia; 2) praktilised teadused poliitika õpetab riiki juhtima, eetika õpetab kasvatama vooruslike kodanikke, teda peetakse ka loogika rajajaks, kuid loogikat omaette teaduseks veel ei peetud, see oli teiste teaduste töövahend. Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3)
Menetluse lõppeesmärgiks polnud sugugi õpilaste pühendamine tegelike igapäevase elu konfliktide lahendamisse, sest varasematest Bologna kasvandikest said kohtunikuks vähesed. Tuntuim kontsiliaator on Bartolus de Saxoferrato. 17-aastasena kaitses Bartolus Bolognas väitekirja ning hakkas 19-aastaselt samas ülikoolis õpetama. Ta koostas Corpus iuris civilis`e täielikud kommentaarid, mis tõttu kontsiliaatorite koolkonda vahel kutsutaksegi kommentaatorite koolkonnaks. Bolognast sai juristide Meka (õigust saab ja tuleb käsitleda ratsionalistlikult). Uut õigust vajasid peale linnade ka riigid.
Diskursuse analüüs läheneb narratiivianalüüsile. Harrise kuulsaim õpilane N. Chomsky lõi strukturalismi vastu suunatud generatiivse lingvistika. GLOSSEMAATIKA EHK KOPENHAAGENI STRUKTURALISM Termin glossemaatika võeti kasutusele selleks, et distantseeruda eelnevast keeleteadusest, mis ei tegelenud mitte keele, vaid kõnega. Koolkonna rajajaks ja silmapaistvaimaks esindajaks oli L. Hjelmslev. Glossemaatikat peetakse kõige keerukamaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Sisuliselt oligi tegemist Hjelmslevi tegevusega, kaasa tegid ka H. J. Uldall ja V. Br¸ndall. Hjelmslev rõhutas, et ta on Saussure'le truu ja teeb seda, mida too ise oleks teinud kui oleks jõudnud (osaliselt lähtus sealjuures ikkagi ka aristootlikust käsitlusest). Samas kritiseeris Praha lingvistilist ringi. Sellegipoolest erineb glossemaatika tegevus Saussurest, põhiliselt filosoofiliste aluste poolest.
Comte ja Mannheim põlvkondadest Auguste Comte oli esimene, kes üritas põlvkondi süstemaatiliselt uurida. Cours de philosophie positive (1842): Comte leidis, et ühiskondliku muutuse põhjuseks on põlvkondlik muutus, mis seisneb vastuolus järgnevate põlvedega. • Põlvkonnas süvenev alalhoidlikkus viib neid varem või hiljem vastuoludeni noortele iseomase uuendusmeelsusega. Karl Mannheim soovitas jagada generatsioonide uurijad kaheks koolkonnaks. •Positivistideks nagu Comte, kes mõõtes sotsiaalseid muutusi 15 kuni 30 aastaste ajavahemikena, taandavad tema sõnul ajaloo “kronoloogiliseks tabeliks”. Teist, luulelis-ajaloolist koolkonda esindavad Wilhelm Dilthey ja Martin Heidegger. See koolkond lähtus sotsiaalsest kontekstist tulenevatest personaalsetest kvalitatiivse iseloomuga kogemustest. •Ta hoiatas kaasamineku eest laialtlevinud 30- aastaste põlvkonna liigitusega väites, et
Diskursuse analüüs läheneb narratiivianalüüsile. Harrise kuulsaim õpilane N. Chomsky lõi strukturalismi vastu suunatud generatiivse lingvistika. GLOSSEMAATIKA EHK KOPENHAAGENI STRUKTURALISM Termin glossemaatika võeti kasutusele selleks, et distantseeruda eelnevast keeleteadusest, mis ei tegelenud mitte keele, vaid kõnega. Koolkonna rajajaks ja silmapaistvaimaks esindajaks oli L. Hjelmslev. Glossemaatikat peetakse kõige keerukamaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Sisuliselt oligi tegemist Hjelmslevi tegevusega, kaasa tegid ka H. J. Uldall ja V. Br¸ndall. Hjelmslev rõhutas, et ta on Saussure'le truu ja teeb seda, mida too ise oleks teinud kui oleks jõudnud (osaliselt lähtus sealjuures ikkagi ka aristootlikust käsitlusest). Samas kritiseeris Praha lingvistilist ringi. Sellegipoolest erineb glossemaatika tegevus Saussurest, põhiliselt filosoofiliste aluste poolest.
Üks võimalus on olnud maksimaalselt välja arendada ja kasutada uut tehnoloogiat ja uusi materjale. Seda suunda nimetataksegi kõrgtehnoloogiliseks, mis vastandub visuaalselt modernismile, kuid veel rohkem postmodernismile. Modernismi on edasi arendatud ka äärmusliku lihtsuse poole. Eriti jaapani arhitektid on kavandanud minimalistlike hooneid, kuid arvestades looduslikku ja arhitektuurilist konteksti. Sageli on osa honest ehitatud maa alla. Ka postmodernism on jagunenud mitmeks koolkonnaks. Selgelt on erilist suunda arendavad uusklassitsistid, kelle eeskujuks on klassistsism. Üsna vastandlik oma taotluselt ja välisilmelt on ökoloogiline arhitektuur, mille autoriteet on tõusnud just viimastel aastatel. Mõned püüavad resursside, eriti energia säästmiseks rakendada just kõrgtehnoloogilisi võtteid. Enamiku lahenduste sound on siiski lihtsate, odavate ja soovitavalt taastuvate materjalide kasutamisele (puit,õled jne).
Valisin enda aastatöö teemaks rulatamine seetõttu, et tegelen ka ise aktiivselt selle ekstreemspordiga. Töö eesmärk on tutvustada rula ning sellega tehtavaid trikke. Tagaplaanile ei saa jätta ka rulatamise ajalugu ja sellega kaasnevaid kuulsusi, kes muutsid rulatamise selliseks spordialaks, nagu me teame seda tänapäeval. Aastatöö jagasin kolmeks suuremaks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Rulatamisest kõnelev osa jaguneb kahte peatükki: uueks ja vanaks koolkonnaks. Esimeses peatükis räägingi mõlemast koolkonnast ning kuidas on rulatamine muutunud aja jooksul. Teises peatükis räägin rula varustusest, mida pidada silmas selle ostmisel, ja trikkidest. Kolmandas peatükis räägin tähtsamate rulatajate kohta, kes on arendanud ning muutnud rulatamist kõige enam. Uurimustöös kasutan väljendeid, mis on lahti seletatud lisas 1. Teised lisad pakuvad uurimustööd illustreerivat pildimaterjali.
Humanistlikust suunast arenes välja loodusõiguse õpetus. Selle uuema aja isaks oli Grotius. Loodusõiguslik õpetus avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. XIX saj alguses tekkis Saksamaal vastuliikumine kodifitseerimisele. Savigny astus otsustavalt välja eraõiguslike kodifikatsioonide ja seaduse tekste kommenteeriva õigusteaduse vastu. Tema jaoks elab õigus nn rahvavaimus, kust seda tuleb leida. Temaga seoses tekkinud suunda nim ajalooliseks koolkonnaks. Ajalooline kk sünnitas erinevuste tekke romaani ja germaani õiguse perekonna vahel. Mõistetele ja süsteemile erilise tähelepanu pööramine tähendab seda ,et oli tekkinud mõistejurisprudents ja õigusteaduslik positivism. Õiguse sotsioloogia rajajaks peetake Ehrlichit. Common laws on kohtunik õigusliku elu keskpunkt. XIX saj taaselustuvad juba ammu tuntud sotsialismiided (Marx). Õiglane õigus saab olla eeskätee proletariaadi tahtel põhinev õigus. Õiguskord
Inimese tao peab olema kooskõlas taeva taoga. Taoisimis on tähtis isiklik harmoonia ja müstika. Arvatakse, et inimese tegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailma kõiksus ning tuleb alluda ,,Wu-wei" põhimõttele (toimi toimimuta või aktiivne passiivsus). Eitatakse vägivalda ja usutakse, et on võimalik saavutada surematus, kui elada loodusega harmoonias. Oli ka lühiksest aega Hiina riigiusuks. Kasutusel on yin-yangi sümbol. * Hiina budismi peetakse õnneliku maa koolkonnaks ja usutakse, et taassündisest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud buddhat. Usutatakse, et on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb üks buddhadest. * Tiibeti budism ehk lamaism. Algselt oli Tiibeti riigiusuks loodususund lön, kuid 7 saj p.Kr tuli Tiibetisse budism ja segunes löniga tekkis lamaism. Enamik riigi elanikke läks elama kloostritesse. Judaism * Judaism on etniline religioon, mis puudutab vaid üht rahvust, hetkelisi juute, kuid
Alates ehete kandmisest kuni vanemate tervitamiseni välja. · Moseedes käimine pole kohustuslik. Ilusatele naistele pole see aga soovituslik, vältimaks vagade meeste pilkude endale tõmbamist. · Islami sisemist sallivust iseloomustab märkimisväärselt asjaolu,et siin tekkis vähe sekte. Väiksemad kõrvalekalded ei andnud põhjust sisemisteks tülideks. · Islami kogu kanooniline õigus jaguneb neljaks suunaks või koolkonnaks : hanafiidideks, safiidideks, hanbaliidideks ja malakiidideks. Kuigi need koolkonnad erinevad üksteisest märkimisväärseks, on nad kokkueleppinud,et suhtuvad üksteisesse kui täisväärtuslikesse. Kaaba õuele on püstitatud ka neli kantslit, nelja erineva koolkonna neljale võrdväärsele jutlustajale. · Islamis on ainult üks suur sekt : siiitlus ja see ei baseeru niivõrd usu