Karolingide kunst (0)

KAROLINGIDE KUNST

 
Ajalised piirid, ühiskondlik-poliitiline taust, juhtivad õpetused.
751 – Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike
732 – Poitiers ’ lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt
742-814 – Karl Suur
Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi – tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist.
Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne.
 
 
 
Arhitektuur (eeskujud, näited)
Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel . See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid . Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike.
Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika . Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik .
9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused.
Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus , milleks oma osa andsid vist ka Bütsantsist pärit meistrid. Tänapäeva miniatuurmaaliski sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Abstraktse ornamentika kõrval näeme looduslähedasi, antiikkunsti meenutavaid taimemotiive. Elusolendite kujutamisel püüti edasi anda liikumist. Põhifiguurid meenutavad oma pooside ja rõivastusega mõnikord antiikfilosoofe.
 
Raamatukunst (muutused, kujundusmotiivid, näited)
Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes  see mitmeks  eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt rahvaste kujunemisega.
 
Skulptuur , näited?
Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi.
 
 
KAROLINGIDE VÕIM
Püüti leida eeskuju Roomast.
8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine.
Kultuuritase oli madal.
Kirjaoskajaid mõni tuhat .
ARHIDEKTUUR
Sagenes kivihoonete püstitamine.
Aachenis püstitati lossikabel.
San Vitale kirik eeskujuks.
Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid.
Sambad on toodud Itaaliast.
Valitsev kirikutüüp basiilika.
Sarnaneb varakristlike basiilikatega.
Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng.
9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus, vaid ka majanduselus.