Realsimi ja impressionismi kokkuvõte (1)

Realism
19.saj 1. poolel sai Prantsusmaal alguse uus kunstistiil , mida nimetatakse realismiks. Kunstilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali , olustikumaali , portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks.
Jean Francois Millet ( 1814 – 1875)
Talupoegade maalija . Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast.

Viljapeade korjajad

Õhtupalvus
Honori Doumier (1808 – 1879 )
Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud. Doumier oli karikaturist, graafik , maalikunstnik, skulptor . Tema töödes ei olnud positiivset tegelast. Ta pilkab kõike ja kõiki.

Pesunaine

1871
Gustav Courbet (1819 – 1877)
Courbet’i põhimõte oli näidata elu tema halastamatus tõepärasuses.

Mees piibuga e. Autoportree

Matus Ornansis

Laadalt tulnud talupojad

Kohtumine e. Tervist, härra Courbet.
Realism Venemaal
Venemaal saab realism alguse 19.saj 2. poolel. Moodustati Rändnäituste Ühing, kelle liikmed on peredviišnikud, kes ongi Venemaa esimesed realistlikud kunstnikud . Lisaks maalimisele korraldasid nad üle venemaa rändnäitusi.
Vene realistide temaatika oli väga lai. Eelkõige külaelu ja talupojad, aga ka portree, maastik , lahingumaal. Vene realistid maalivad ka ajaloomaali, lootes just ajaloost leida lahendust oma kaasaja probleemidele.
Ilja Repin ( 1844 – 1930)
Venemaa realismi peaesindaja, kriitiline realist. Väljapaistev ajaloo- ja portreemaalija.

Burlakid Volgal

Ei oodanud

Japoroožlased kirjutavad kirja türgi sultanile

Ivan Julm pojaga

Modest Mussorski portree
Kunstist 19.saj 2. poolel Eestis
19. saj 2. poolt Eestis on nimetatud ka ärkamisajaks. Samal perioodil tekib ka Eesti rahvuslik kunst , kuigi mitte Eesti pinnal vaid Venemaal. Eesti rahvuslik kunst on akadeemilist laadi , st taheti meeldida valitsevatele ringkondadele. Teemad on võetud antiikmütoloogiast ja –kirjandusest, töödes pööratakse suurt tähelepanu selgele joonele ja korralikule vormile. Siiski ei ole tegemist realismiga.
Johan Köler ( 1826 – 1866)
Eesti rahvuskunsti rajaja. Väljapaistev portretist ja maastikumaalija, kuid tööd olid tihti ilustatud ja idealiseeritud.

Autoportree

Ketsaja

Itaallanna lastega ojal
August Veizenberg ( 1837 – 1921)
Esimene eestlasest skulptor. Kõige akadeemilisemat laadi kunstnik. Modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid . Põhilise materjalina kasutas marmorit .

Linda

Hämarik

Autoportree
Amandus Adamson (1855 – 1929)
Skulptor. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, tedagi huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule . Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu .

Koit ja Hämarik

Russalka

Hülgekütt
Impressionism
19.saj viimasel veerandil tekkis Prantsusmaal uus kunstistiil, mida nimetatakse impressionismiks. Nimetus impressionism on tulnud prantsuskeelsest sõnast impressioon ja tähendab muljet. Seega on impressionism muljete kunst. Impressionistid maalisid kiiresti mööduvaid hetki . Nad viljelesid peamiselt maastikumaali ja figuraalkompositsiooni. Maalid valmisid peamiselt õues, seega on impressionism ka vabaõhumaal. Pöörati tähelepanu eelkõige õhule ja valgusele , kujutatav objekt jäi tahaplaanile. Maalid valmisid väga kiiresti, värve kanti lõuendile komataoliste pintslitõmmetega. Kasutati peamiselt heledaid toone, välditi musta. Temaatika on rahulik, isegi rõõmus.
Eduard Monet ( 1832 – 1882)
Impressionismimeelne kunstnik. Viljeles peamiselt Figuraalkompositsiooni, kuigi ilmselt ei maalinud vabaõhumaali. Pööras suurt tähelepanu õhule ja valgusele.

Eine vabas looduses

Balkon e. Rõdul

Olympia
Claude Monet (1840 – 1926)
Impressionismi peaesindaja. Nooremas eas maalis ta põhiliselt figuraalkompositsiooni, vanemaks saades eelistab aga maastikumaali. (Vaata impressionismi üldiseloomustust.)

Eine vabas roheluses

Naised aias

Impressioon. Tõusev päike.

Daam aias

Roueni katedraal

Vesiroosid (Jaapani sild)

Vares (Harakas)

Autoportree
August Renoir ( 1841 – 1919)
Prantsuse impressionistlik maalikunstnik, impressionistide seas suuremaid figuuri, akti ja portree maalijaid. Tema maalide peategelasteks on naised, tööde meeleolu on rõõmus ja helge .

Esimene õhtu väljas

Aerutajate eine

Kiigel

Gabrielle avatud pluusiga

Näitlejanna Jeanne Senory portree

Suplejad
Edgar Degas (1834 – 1917)
Prantsuse impressionistlik maalikunstnik ja skulptor. Ise ennast impressionistiks ei pidanud, kuid värvib siiski heledate toonidega. Kuigi ei viljele vabaõhumaali, pöörab suurt tähelepanu õhule ja valgusele (eriti kunstlikule valgusele). On suurepärane liikumise kujutaja. Lemmikteemadeks olid ratsutamisvõistlused ja ballett .

Ratsutamisvõistlused

Tantsuklass

Helesinised tantsijannad

14-aastane tantsijanna ( skulptuur )

Juukseid kammiv naine
Neoimpressionism
Saab alguse Prantsusmaal 1880-ndate teisel poolel. See ei ole iseseisev kunstistiil, vaid teda loetakse impressionismi järellainetuseks. Neoimpressionismi loetakse ka püäntilismiks, sest kunstnikud kandsid värvi lõuendile punktitaoliste pintslitõmmetega. Kasutati ainult spektrivärve. Maali käsitleti kui matemaatilist võrrandit, kunstis pidi valitsema range kord, kaduma pidi spontaansus. Tööde motiivid olid ülilihtsad.
Georges Seurat ( 1859 – 1891 )
Neoimpressionismi peaesindaja.

Naismodell

Suvine pühapäev Grande -Jatte’i saarel

Sild Courbevoie’l
3