Budism (referaat) (2)

Budism
Referaat
Tallinn 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Budismist üldiselt 4
1.1. Leviala 4
1.2. Budismi õpetused e. Buddhadharma 4
1.2.1. Tripitaka 6
1.3. Budismi sümboolika 6
1.4. Buddha mungad ja – nunnad 7
2.Budismi voolud 7
2.1. Theravaada 8
2.2. Mahajaana 8
3.Siddhārtha Gautama Šākjamuni 9
4. Budismi koolkonnad 10
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus: 11

Sissejuhatus

Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat – eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu.
Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas.

Budismist üldiselt

Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Šākjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest.
Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on budismil ka mitmeid väiksemaid vorme.
Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet.
Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga.

Leviala

Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal.
Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas , kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas on ortodokssete õpetustega küll tihedam side, kuid isegi seal on buddhism pigem religioon ja kirik , kui filossoofiasüsteem.
Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Bhutanis, Sri Lankas , Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas , Mongoolias, Laoses, Kambodžas, vähemal määral ka Nepalis , Malaisias , Vietnamis, Ida- Siberis jm.
Kokku on budiste maailmas ligikaudu 376 miljonit (Mahajaana 185 miljonit, Theravaada 124 miljonit)

Budismi õpetused e. Buddhadharma

Buddha õpetuses on neli õilsat tõde:
1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras).
2. Kannatusel on põhjus (avidya, ' teadmatus '), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trišna).
3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine ( nirvaana ).
4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine.
Neli põhipahet budistlikus käsitluses:
1. kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding ,
2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma,
3. väärusk,
4. nõmedus e. teadmatus (rumalus).
Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina:
1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb);
2. kannatus, rahulolematus , viletsus ( eelnevast tuleneva ebakindlusega)
3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada).
Budalase eesmärk on nirvaana ( valgustus , kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Buddha õpetuste üks põhilisi ideid on arusaam püsiva „ise“ ehk „mina“ puudumisest. Budistliku nägemuse järgi on „ise“ meelepete/illusioon (maya) ning inimese iseloom ja kalduvused sõltuvad põhjustest ja tingimustest ning on sama loogika järgi püsimatud – tänu sellele on võimalik kõrvaldada kõik meeleplekid ning jõuda virgumisse.
Budistid usuvad karmasse ehk teo ja tagajärje üldisele seadusele (tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline). Usutakse, et inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.

1.2.1. Tripitaka

Tripitaka on budistliku pühakirja, Seadmuse, kolm osa. Siia kuuluvad raamatud, mis sisaldavad Buddha Õpetusi (“Sutrapitaka”); Vinajad, mis sisaldavad Buddha loodud eeskirju (“Vinajapitaka”) ja Abhidharmad, seletused ja kirjutised budistliku Õpetuse ja eeskirjade kohta (“Abhidharmapitaka”). Hiljem võeti budistlikesse pühakirjadesse ka Hiina ja Jaapani vaimulike kirjutised

1.3. Budismi sümboolika

Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga , kes järgivad Buddha õpetust. Samuti võib Hinduismis kohata mõnda budistlikku sümbolit ja vastupidi.
Ajalooline Buddha kasutas oma loengutes sellist sümboolset kujundit nagu Bhavatšakra ("olemise ratas")(joon.1), budistlikus mütoloogias ümbersündide alguseta ahel ( sansaara ).
Hiljem hakati budismi sümbolina kasutama ka Buddha kuju (joon.2).
Joon.1 – Bhavatšakra Joon. 2 – Buddha kuju Joon. 3 – Svastika
Budismi sümboliteks on ka bodhipuu (puu mille all Buddha virgus), Budda kerjakauss ehk pott Patra, kapala ehk kolp , katvanga (kolmeharuline sau), lootose õis, lumelõvi, mandala (geomeetriline kujund, millekese kujutab endast Jumala eluaset), merikarp , mudra (sümbolistlik poos budismis ja hinduismis), stuupa (kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid), svastika ehk haakrist (kasutusel õnnemärgina)(joon.3), vadžra (vanaindia mütoloogias algupäraselt veedade jumala, Indra , välgusarnane relv , millega ta võis purustada kõike) jt.

1.4. Buddha mungad ja –nunnad

Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini.
Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis abielu keeld. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile; nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, kel puudus püsiv eluase . Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankr vihāra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster -ülikoolideks (tuntuim neist oli Indias Nālandā).
Mungad on ilmikutest eraldatud. Sotsiaalseid piiranguid mungakssaamiseks ei ole. Munga ülesandeks on askeetlikud harjutused, meditatsioon , õpetamine ja jutlustamine. Ta ainsaks omandiks peale kolmeosalise kollase rüü ja toidukausi onõmblusnõel ja sõel. Mungal on kõikide olendite hulgas eriline asend, kuna üksnes temal on väljavaade valgustatuks saada. Munk heidetakse ordust välja, kui ta sugulisse vahekorda astub , midagi mittekingitut, st varastatud asja vastu võtab, inimese tapab või selle surma võimaldab või tõevastaselt kinnitab end üliinimlikke võimeid omavat.

Budismi voolud

Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. saj e.Kr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks peamist suunda: hinajaana ja mahajaana (selle põhjuseks võib pidada lõhet konservatiivsema ja vabameelsema suhtumise vahel Buddha õpetusse ja selle interpreteerimisse).

Theravaada

Theravaada ('vanemate koolkond')(algne nimetus hanajaana), ühks kahest põhilisest budismivoolust, on üks vanemaid budismi koolkondi (konservatiivse budismi koolkond), ainus tänaseni säilinud hinajaana koolkond.
Theravaada on domineeriv koolkond Sri Lankal ja enamikus Kagu-Aasias (Kambodžas, Laoses, Birmas, Tais). Vähemal määral on levinud ka Indias, Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia . Theravaada levinud ka Läände. Theravaada budiste on tänapäeval umbes 100 miljonit.
Theravaada väidab end põlvnevat sthaviravāda koolkonnast , kuid see pole leidnud ajaloolist kinnitust.
Theravaada kohaselt jõudvat nirvaanasse ainult väike hulk inimesi, samal ajal kui mahajaana avarad meetodid andvat selleks võimaluse palju rohkematele olenditele.
Pühakirjana tunnistab theravaada paali kaanonit ehk Tipitakat.

Mahajaana

Mahajaana ('suur sõiduk') on budismi üks kahest suuremast voolust .
Mahajaana tekkis 1. saj e.Kr vastandusest konservatiivsema budismi pooldjate õpetuse ehk theravaada vastu. Mahajaana pooldajad väitsid, et nende õpetuse kaudu võivad virgumiseni jõuda paljud – sellest ka nimetus 'suur sõiduk', samas kui theravaada on mõeldud ainult vähestele, kes saavad järgida munga- või nunnaelu rangeid reegleid. Mahajaana ideaaliks on bodhisattva , kes toimib kaastundest ja mõistmisest lähtudes kõigi olendite hüvanguks.
Mahajaana pooldajad leidsid , et Buddha sõna ei saa olla muutumatu dogma , mida pimesi korrata, vaid et see peab olema arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Seetõttu lõid mahajaana pooldajad juurde järjest uusi pühakirjatekste – mahajaana suutraid.

Siddhārtha Gautama Šākjamuni

Siddhārtha Gautama oli budismi rajaja.
Siddhārtha Gautama sündis Põhja-Indias, tänapäeva lõuna Nepalis, šaakjate hõimus, valitseja perekonnas (traditsioonilise dateeringu järgi 563–483 eKr). Gautama eluga on seotud palju legende. Ühe legendi kohaselt armastas Gautama, Siddhartha prints , juba lapsena filosoofiliselt ja abstraktselt mõelda. Gautama isa, Šuddhodana, soovis, et ta pojast saaks kuulus sõjamees. Ta sundis poega varakult abielluma ja pani ta elama keskkonda, mis pidi tema meeled maailma viletsusest ja kannatustest eemale hoidma – see oli ida-maa õukonna luksuslik ja meelas elu. Prints ei pidanud kunagi nägema haigusi ega õnnetusi ning tema juurde pääses vaid hiilgus ning rõõm. Lõpuks prints aga väsis kõigist neist meelelahutustest ja tühjast ringisagimisest ning leidis, et see ei rahulda tema hinge ega meelt . Kord hiilis prints lossist välja ning nägi väljaspool, mis on vaesus , mure, haigused ja surm ning mõistis, et need võivad juhtuda kõigiga ja et kõik surevad ükskord. Seda kõike näinud, otsustas prints loobuda kõigest, hakata askeediks ja otsida sellises elus rahu, mida endine elu talle ei olnud andnud. Ta põgenes isa majast ja jooksis metsa, kus hakkas tegelema askeetluse ning enesepiinamisega, ometigi ei aidanud see tal rahu leida. Lõpuks leidis ta, et rahu tuleb seestpoolt ning hakkas elama mõtiskleja elu, keskendudes ideedele kannatuste ja murede allikast. Otsustanud raskustest meele jõuga üle saada, istus ta nädalaid Boddhipuu all mõtiskledes, jõudes lõpuks nirvaanasse. Ta nägi selgelt fenomenaalse elu põhjust ja selle tekitatud kannatusi, aga ka teed nendest vabanemiseks. Ta taipas, et murede allikat tuleb otsida sansaarast ehk olemasolu tsüklitest ning leidis, et kui me ei sünniks mitu korda, siis me ka ei kannataks (poleks haigusi, vaesust, vanadust eda surma). Ta jõudis järeldusele, et sansaara põhjuseks on soovid ning et nende katkematus on tingitud teadmatusest – järelikult, kes saab teadlikuks ja on nii tugev, et suudab tappa endas soovid, võib vabaneda sansaara ikkest, taassündide ketist ja jõuda nirvaanasse ehk rahusse.

4. Budismi koolkonnad

Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes.
Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinevalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadžrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker ') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele.

Kokkuvõte

Budism on üks vanimaid ja ainukordseimaid maailmausundeid, mille mitmekülgsus, huvitav maailmavaate ning iseääraliku kultuur teeb selle eriti huvitavaks.
Budism on sellest kaugetel inimestel võimalik küll väga mitmesti mõista, ent selle uskujatel on väga kindel elufilosoofia ning rituaalid. Kõigi budistide ühiseks eesmärgiks on saavutada täielik vabanemine ehk nirvaana, mil pääsetakse uuestisündimise ahelast.
Budism on oma levikult maailmas 6. kohal. enim budiste on Hiinas, Jaapanis ja Tiibetis, ent Indias, budismi sünnimaal, on budistide arv muutumas üha väiksemaks.
Buddha õpetuse tähtsaimaks osaks on neli õilsat tõde, mis on kirja pandud ka budistide pühakirja, Tripitakasse.

Kasutatud kirjandus:

Budakoda, http://www.budakoda.ee/budism.html
Encyclopedia of Buddhism, http://www.nyingma-buddhism.co m
Hattstein, M, Maailmareligioonid, Koolibri, 2007
http://www.hot.ee/hanneskree/budism.ht m
LJT, http://www.ljt.ee/
Olcott, S, H, Budistlik käsiraamat, H.P.B Looži väljaanne, 2002
Partridge, C, Maailma usundid, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006
Ramatšaraka, J, Idamaade usundid ja salaõpetused, Tallinn 2007
Tsongkapa, Budismi peamised õpetused, H.P.B. Looži väljaanne, 2007
Wikipedia, budism, http://et.wikipedia.org/wiki/Budis m
Wikipedia, budistlikud sümbolid, http://et.wikipedia.org/wiki/Budistlikud_s%C3%BCmbolid
Wikipedia, karma, http://et.wikipedia.org/wiki/Karma
Wikipedia, mahajaana, http://et.wikipedia.org/wiki/Mahajaana
Wikipedia, theravaada, http://et.wikipedia.org/wiki/Theravaada
Wiki ZZZ, Buddhism, http://wiki.zzz.ee/index.php/Buddhism_2
11