Klassikaline Muusika (1)

Klassitsism muusikas.
Klassitsism hõlmab muusikas 18.saj. II poolest 19.saj. Alguseni . Lõpule jõudis suur murrangu periood. Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin . Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika . Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele.
Sonaat -allegro vorm – klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele.
Sonaat – 3(või 4) osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Alus pandi Mannheimi koolkonnas 18.saj. Algul. Klassikaline kuju Haydni ja Mozarti loomingus.
Instrumentaalkontsert – 3osaline teos soolopillile sümfooniaorkestri saatel, mille esimene osa on sonaat – allegro vormis. Esimesed kolmeosalised viiulikontsertid kirjutas Vivaldi. Klassikaline kuju sai Mozarti loomingus.
Keelpillikvartett – 4 osaline teos kindlale keelpillikoosseisule. (2 viiulit, vioola , tshello) Aluse pani it. Helilooja Sammartini. Klassikalise kuju annab Haydn .
Klassitsistliku perioodi tähtsaimad heliloojad F.J. Haydn, W.A. Mozartit ja L. Van Beethovenit nimetatakse Viini klassikaliseks koolkonnaks.