20. sajandi muusika (0)

1 Hindamata

20.sajandi muusika
Üldiseid arengujooni

20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism , ekspressionism , impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad.

20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest.
Hilisromantism

Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias.

Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner , Richard Strauss ja Gustav Mahler .

G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid.

G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5-kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris , 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn „Veni creator spiritus“, teine osa tugineb Goethe „Fausti“ II osa lõpustseenile.

Mahleri teostele on iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus.

Programmiline muusika püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirjas kajastuvat süžeed või filosoofilist ideed.

R. Strauss kirjutas peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat.

Straussi ooper „ Salome “ saavutas eriti suure kuulsuse seetõttu, et teos on kirjutatud Oscar Wilde´i samanimelise romaani järgi. Lisaks, ooperi sümfonism ja orkestrikäsitlus pärineb hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab juba ekspressionistlikule tunnetusele ja kirjaviisile. Muljetavaldav!
Impressionism

Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. saj lõpu maalikunstist. 1874 . a toimus Pariisis näitus, kus oma töid panid välja akadeemilise kunstimaitsega vastuolus olevad noored kunstnikud Monet , Pissar jt. Monet andis ühele oma maalile nimeks „ Impressioon . Tõusev päike“ ning sealt tuletasidki uudse kunstivoolu kriitikud algselt iroonilise varjundiga stiilimõiste.

Impressionistlikule kunstile on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus ja äärmuslikud meeleolud. Tugevatele, intensiivsetele värvidele eelistati peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu.

Impressionistlikule muusikale iseloomulik on erilise tähelepanu pööramine instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Omased on ka süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirikkusele ja sillerdavale koloriidile.

C. Debussy ooper erines varasematest ooperitest selle poolest, et publik ja kriitikud leidsid selles liiga vähe tegevust ja „liiga palju muusikat“ olevat. Arusaamatuse tegelikuks põhjuseks oli aga Debussy lahtiütlemine nii traditsioonilisest numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest, millega Euroopa teatriüldsus oli juba harjuda jõudnud.

Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale meloodiale sageli värviküllaseid kõlade järgnevusi. Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades oma loomingus tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme.

M. Raveli tuntumad teosed on sümfoonia „Hispaania rapsoodia“, ballett „Daphnis ja Chloe “, orkestripala „ Boolero “. Kirjutanud ka klaverimuusikat.
Neoklassitsism

Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi osas täpset, „klassikaliselt“ väljapeetud kontuuri.

I. Straravinsky tõi muusikasse vene koolkonna mõju, paganliku kombestiku poole kaldumise ja olustikumuusika.

Rühmituse Kuuik (Six) kolm kuulsaimat nime on Honegger, Milhaud ja Poulenc.

Rühmituse Kuuik (Six) eesmärkideks olid: võidelda impressionismi ja hilisromantismi vastu. Kuuiku esteetilise programmi nurgakivi oli põhimõte vältida liigset keerukust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Teisalt sai Kuuiku liikmetele väga oluliseks meloodia .
Eksprssionism ja uusviini koolkond

Eksprssionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud tähelepanu inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga , mäss ja jõuetus, ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud- see on probleemide ring, mida ekspressionistlik kunst väljendab.

A. Schönbergi loometegevus jagunes kolme perioodi:
I periood 1893 – 1910
Hilisromantiline, lähedane Mahlerile.
Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi.
II periood 1910- 1916 atonaalne muusika
Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed.
Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid.
III periood 1923-1951 dodekafooniline muusika.

Dodekafoonia on 12- helitehnika . Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria , mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud.

Schönbergi dodekafoonilist muusikat hakkasid edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes mõlemad olid ka Schönbergi õpilased. Neid kolme heliloojat nimetataksegi 20.saj muusikas uusviini koolkonnaks.
Paul Hindemith

P. Hindemith kirjutas peaaegu kõikides žanrites. Ta jõudis tegutseda ooperi-kontsertmeistrina, aldimängijana, kompositsiooniprofessorina, kui ka dirigendi ja muusikakriitikuna.

P. Hindemith loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned.
Carl Orff

C. Orff kirjutas neobarokk stiilis muusikat. Tema helilooming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest.

C. Orff tõi muusikasse uut moodi muusikalise draama tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Ta töötas välja sellise žanri, mis ühendab endas oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draamaetenduse iseloomulikud jooned.
Benjamin Britten

B. Britteni tuntuimad teosed on ooperid „Peter Grimes“, „Lucretia teostamine “, „ Albert Henning“ ning „Sõjareekviem“.

B. Britten erineb teistest heliloojatest selle poolest, et ta ei läinud kaasa ajastu modernistlike ja avangardlistlike suunitlustega. Tuginedes inglise muusika sajanditevanustele traditsioonidele, arendas ta välja täiesti omanäolise, võib-olla kohati alalhoidliku helikeele.
Avangardism

Avangardismi mõiste alla mahuvad mitmesugused kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. Selle termini mõiste hõlmab peamiselt 1950.-1960. aastate otsingulisi suundi muusikas. Neid kõiki ühendas loobumine sellistest traditsioonilistest muusikalistest väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus.

Püantilism ehk punkmuusika on seeriamuusika, kus seeria üksikud noodid jaotati erinevate instrumentide vahel ära.

Mõistuspärasele serialismile vastukaaluks kujunes 1950. aastate lõpul välja aleatoorika . Selle loomemeetodi aluseks on kordumatus ja juhus , kuna ühtegi muusikateost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada.

1960. aastatel tekib muusikas avangardismile vastureaktsioon . Kujuneb uus stiil-minimalism. Jälle pöörduvad heliloojad tonaalse harmoonia ja meloodia poole, kasutatav muusikaline materjal on viidud miinimumini. Minimalistlikus kompositsioonis puudub arendus - seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus.

Polüstilistikaga on tegemist, kui muusikateoses kohtuvad mitmete erinevate ajastute stiilid (näiteks barokk , romantism ja dodekafoonia).

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 19 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

m6m Õppematerjali autor

Üldiseid arengujooni
1. 20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad.
2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest.

Hilisromantism

3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias.
4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler.
5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid.

muusika ajalugu 20.sajandi muusika gümnaasium vastused helepanu debussy strauss ekspressionistlik

Sarnased õppematerjalid

docx

Muusikaajalugu 20. sajandi muusika

Muusikaajalugu 20. sajandi muusika 1. Muusikavooludeks on hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks on uusviini koolkond ja rahvusromantiline koolkond. 2. Stiilide rohkus ja mitmekesisus on see, mis eristab 20. sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 3. Hilisromantism oli mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. 4. Johannes Brahms, Anton Buckner, Max Reger, Paul Hindemith, Richard W agner, Gustav Mahler. 5. Mahler kasutas vokaalset soolohäält. Tema laulutsüklid olid vokaalsümfoonilised teosed. Ta kirjutas ka sümfooniaid. 6. Kaheksas sümfoonia on ettekandekoosseisult grandioosne: 5-kordne puhkpillikoosseis ja 17

Muusikaajalugu

docx

20.sajandi muusika

20 sajandi muusika kokkuvõte Üldisi arengujooni -Stiilide rohkus ja mitmekesisus eristab 20 sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 20 sajandi muusika on tugevalt seotud eelneva sajandi romantismi traditsioonidega. Hiljem areneb hilisromantismist välja ekspressionism ja sealt uusviini koolkonna looming. Romantism andis ka tõuke rahvusromantiliste koolkondade sünniks. Silma paistvaim helilooja on Jean Sibelius.Prantsusmaal oli põhiliseks impressionism mille vastukaaluks tekkis neoklassitsism. Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks. Hilisromantism- mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias

Muusikaajalugu

docx

20. sajandi muusika

............................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951).......................................................7 Neoklassitsism.......................................................................... 8 Igor Stravinski (1882 - 1971)............................................................8 Muusika USA-s 20. sajandi esimesel poolel...............................10 George Gershwin (1898 - 1937)......................................................10 Avangardism........................................................................... 11 John Cage (1912 - 1992).................................................................11 John Cage (1988).....................................................................12 Minimalism.............................................................................13

Muusika ajalugu

doc

Muusika 20. saj. I poolel ehk “uus muusika” või “kaasaegne muusika”

Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt

Muusika

docx

XX sajandi muusika

XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad

Muusika ajalugu

doc

20.sajand

Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi " Impression, soleil levant "1874

Muusika

doc

Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini

1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.

Muusika

odt

20.sajandi muusika

Spikker 20.sajandi muusika 20. Sajand jättis muusikalukku erandliku jälje.Varasemal muusikal on olnud kindlad, ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna seonduvad stiiliraamid. 20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism.Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul.Kuulsamad esindajad Gustav Mahler ja Richard Strauss. Gustav Mahler (1860-1911) Sündis Böömimaal (praegune Tsehhi), elas Saksamaal,Viinis ja elu lõpul Ameerikas. On öelnud kibestunult: "Olen kolmekordne kodutu: böömlasena Austrias, austerlasena Saksamaal ning juudina terves maailmas

Muusika

Rohkem sarnaseid