Muusikaajalugu 20. sajandi muusika 1. Muusikavooludeks on hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks on uusviini koolkond ja rahvusromantiline koolkond. 2. Stiilide rohkus ja mitmekesisus on see, mis eristab 20. sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 3. Hilisromantism oli mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. 4. Johannes Brahms, Anton Buckner, Max Reger, Paul Hindemith, Richard W agner, Gustav Mahler. 5. Mahler kasutas vokaalset soolohäält. Tema laulutsüklid olid vokaalsümfoonilised teosed. Ta kirjutas ka sümfooniaid. 6. Kaheksas sümfoonia on ettekandekoosseisult grandioosne: 5-kordne puhkpillikoosseis ja 17
20 sajandi muusika kokkuvõte Üldisi arengujooni -Stiilide rohkus ja mitmekesisus eristab 20 sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 20 sajandi muusika on tugevalt seotud eelneva sajandi romantismi traditsioonidega. Hiljem areneb hilisromantismist välja ekspressionism ja sealt uusviini koolkonna looming. Romantism andis ka tõuke rahvusromantiliste koolkondade sünniks. Silma paistvaim helilooja on Jean Sibelius.Prantsusmaal oli põhiliseks impressionism mille vastukaaluks tekkis neoklassitsism. Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks. Hilisromantism- mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias
............................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951).......................................................7 Neoklassitsism.......................................................................... 8 Igor Stravinski (1882 - 1971)............................................................8 Muusika USA-s 20. sajandi esimesel poolel...............................10 George Gershwin (1898 - 1937)......................................................10 Avangardism........................................................................... 11 John Cage (1912 - 1992).................................................................11 John Cage (1988).....................................................................12 Minimalism.............................................................................13
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad
Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi " Impression, soleil levant "1874
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.
Spikker 20.sajandi muusika 20. Sajand jättis muusikalukku erandliku jälje.Varasemal muusikal on olnud kindlad, ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna seonduvad stiiliraamid. 20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism.Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul.Kuulsamad esindajad Gustav Mahler ja Richard Strauss. Gustav Mahler (1860-1911) Sündis Böömimaal (praegune Tsehhi), elas Saksamaal,Viinis ja elu lõpul Ameerikas. On öelnud kibestunult: "Olen kolmekordne kodutu: böömlasena Austrias, austerlasena Saksamaal ning juudina terves maailmas
Kõik kommentaarid