20.sajandi muusika (1)

20 sajandi muusika kokkuvõte
Üldisi arengujooni -Stiilide rohkus ja mitmekesisus eristab 20 sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 20 sajandi muusika on tugevalt seotud eelneva sajandi romantismi traditsioonidega. Hiljem areneb hilisromantismist välja ekspressionism ja sealt uusviini koolkonna looming. Romantism andis ka tõuke rahvusromantiliste koolkondade sünniks. Silma paistvaim helilooja on Jean Sibelius.Prantsusmaal oli põhiliseks impressionism mille vastukaaluks tekkis neoklassitsism . Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks.
Hilisromantism - mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias . Klassikalisele muusikaeetikale tuginevat suudna esindas Johannes Brahms. Tema tõekspidamisi arendasid hiljem edasi Anton Bruckner ja Max reger ning sealt edasi Paul Hindemith. Ennenägematud olid Richard Wagneri ooperid. Tema põhimõtteid arendasid hilejm edasi Richard Strauss ja Gustav Mahler.Gustav Mahleri looming jaotub kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Väljapaistval kohal maailma sümfoonias on monumentaalne , 1970. Aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. Tema sümfooniad ketsavad kuni poolteist tundi. Richard Straussi varajane looming sarnaneb varasemate muusikaloojate loomingule. Programmilise muusika rajajaks peetakse Hector Berliozi. Straussi helilooming hõlmab peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. Ajapikku muutusid helilooja poeemid arendatumaks ja pikemaks. Ooperimaailmas tekitas tõelise tormi Straussi ooper „ Salome “ .
Impressionism- Impressionismi mõiste pärineb maalikunstist, Monet ’ilt. Impressionism tähendab muljet. Impressionistlik muusika pööra erilist tähelepanu instrumentidele ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirikkuse ja sillerdava koloriidi. Kahtlemata kõige mõjukam impressionistlik helilooja oli Claude Debussy.Ta kujundas ka uue klaverimängu stiili.Tema suurim teos oli ooper „Pelleas ja Melisande “. Teine suurkuju sajandi alguses oli Mauric Ravel kelle andekus avaldus juba 14 aastaselt, kui temast sai Pariisi konservatooriumi üliõpilane. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema. Tihti kasutas hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema tuntuim teos on orkestripala „ Boolero “ mis tuli ettekandele balletina.
Neoklassitsism-iseloomulikuks jooneks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Igor Stravinski varajane looming kannab veel tugevat vene koolkonna mõju , kuid alates 1910 .aastast elas helilooja Pariisis ja Šveitsis. Uus, neoklassitsistlik ettapp tema loomingus algas balletiga „Pulcinella“.Stravinski ei kopeerinud klassikalisi heliloojaid vaid kirjutas nende vaimus . Kuuik oli heliloojate rühmitus, kuhu kuulusis Darius Milhaud, Francis Poulenc, Louis Durey, Georges Auric, Germaine Tailleferre ja Arthur Honegger.Kuuiku esteetilise programmi nurgakiviks sai põhimõte vältida liigset keerukust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Teisalt sai Kuuiku liikmetele väga oluliseks meloodia . Näitamaks oma suhtumist taetri publiku kunstimaitsesse kirjutasid Kuuiku liikmed oma ainsa ühiselt loodud teose „ Pruutpaar Eiffeli tornis“ .
Ekspressionism ja uusiviini koolkond- 20 sajandi esimestel aastakümnenditel ilmunud uus vool. Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud tähelepanu inimese siseelus toimuvate protsesside ja nendeväljenduse vastu. Austria ahelilooja Arnold Schönberg oli muusikas peamiselt iseõpija. Tema tegevus jaotub kolme suurde perioodi: esimene neist on tugeva ekspressionistliku kallakuga hilisromantiline, järgnev oli atonaalse loomingu periood ja hilejm dodekafoonia periood. Scönbergi dodekafoonilist tehnikat hakkasid kohe edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern , kes olid mõlemad tema õpilased. Neid kolme heliloojat nimetatakse 20 sajandi muusikas uusviini koolkonnaks.
Paul Hindemith- 20 sajandi üks mitmekülgseim helilooja. Äärmiselt produktiivne helilooja, kes kirjutas praktiliselt kõikides žanrides. Hindemithi 1920. Aastate loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned. Helilooja 1930. Aastate loomingus ekspressionism kaob. Hindemithi klaverimuusika tippteos on on 1942.aastal kijrutatud „ Ludus tonalis“.
Carl Orff – tema teoseid iseloomustab stiilimääratlus neobarokk.tema helilooming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Ta töötas välja kantaadi solistidelem koorile, orkestrile ja tantsijatele.Helilooja töötas välja veel ainulaadse muusikaõpetuse meetoodika, mida kasutatakse ka praegu meie koolides .
Benjamin Britten – Inglise muusikas on Benjamin Britten 17.sajandil elanud Purcelli kõrval mainekamaid heliloojaid.1945.aastal kirjutas Britten ooperi „ Perter Grimes“, mis kohe maailmakuulsaks sai. Silmapaistev on ka „Sõjareekviem“. Tuginedes inglise traditsioonidele arendas ta välja tõiesti omanäolise helikeele.
Avangardism –algab Prantsusmaal sündinud Edgar Varese ’i loominguga, kes tegutses USA’s. 1950. Aastate lõpul kujunes väga mõistupärasele serialismile vastukaalusks aleatoorika. Karl stockhauseni aleatoorilises „Klaveripalas XI“ on muusika osade üldsine järjestus helilooja pooltfikseeritud, kuid detailid kujundab pianist ettekande ajal ise.Aleatoorilise meetodi pooldajad lähtusid suurel määral ameerika helilooja John Cage’i seisukohtadest. Aleatooriline looelaad tõi endaga kaasa ka traditsioonilise instrumendikoosseisu ebahariliku laienemise. Stuudiotehnika areng lõi 1950 aastatel soodsa pinnase nn konkreetse muusika tekkimiseks.1960 aastatel tekib muusika avangardismile vastureaktsioon. Kujuneb uus stiil – minimalism. Jälle pöörduvad heliloojad tonaalse harmoonia ja meloodia poole. Minimalislikus kompositsioonis puudub arendus. Üheks esimeseks minimalistlikuks teoseks on ameerika helilooja Steve Reichi „Violin Phases“.