Renesanssi ajastu muusika (0)

Renessansiajastu muusika
Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.–17. sajand) loodud muusika .
Mõistet " renessanss " kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks .
Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike žanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tänu renessanssile muutus nii muusiku kui kunstniku amet tänuväärilisemaks ja tasuvamaks. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse.
14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal , mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella 'd ja tantsulaulud frottola 'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.–16. sajandi vahetusel.
16. sajandil hakkasid vokaal - ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ( keelpill ), klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad), viola da gamba ( tšello eelkäija), pommer , krummhorn ja tsink (puhkpillid).Renessansi ajal hakati pille ehitama perekonniti. Ühest pillist valmistati erinevate kõrgustega pillikomplekt sopranpillist basspillini.
Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele (15.-16. sajandi vahetusel) ja koolihariduse laienemisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti 3-4 pilli mängimist ja noodist laulmise oskust. Musitseerimine muutus haritumate linnaelanike kodudes enesestmõistetavaks.
Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid
Renessansiajastu tuntumaid muusikameistreid nimetatakse
kokkuvõtvalt “madalmaade koolkonnaks”.Tuntumad heliloojad olid;
Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili
peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja-
Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias.
Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades.
Lassuse loomingust on üldtuntud lustlikud, nooruses loodud ilmalikud
laulukesed “ Kaja ”, “Matona” jt. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusikale, luues muuhulgas 70 missat ja 500 motetti.
Tänu renessansi ajastu uutele muusika suundadele muutus muusika olek vabamaks. Astuti suur samm edasi muusika, kui massidele mõeldud ala kujunemises. Ka inimesed muutusid vabamaks ning kiriku haare lõdvenes tehtes ruumi teadusele ja vabale mõtlemisele. Siiski oli veel palju arenemisruumi.