Inimeste mitmekesised huvid Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Viieliikmeline perekond tahab otsustada, kuidas veeta pühapäeva. Isa ja kaks poega tahavad minna autonäitusele, ema ja tütar loomaaeda. Milline oleks otsus, kui nad otsustaksid enamuse tahte järgi? (enamusotsustus) Milline võiks olla kompromiss? Kuidas nad jõuaksid konsensusele? Iga lahendusvariandi puhul kaaluge ka erinevate osapoolte rahulolu. 9. klass peab otsustama, kus ja millal toimub lõpupidu. Kuidas võiksid toimuda läbirääkimised? Millist otsustamismeetodit oleks kõige otstarbekam kasutada? (enamusotsustus, kompromiss, konsensus) Miks?
diskussiooniks ehk mõttevahetuseks. Kui diskuteerijad on mingis küsimuses eriarvamusel ja püüavad seda lahendada, on tegemist võitlusega. Kumbki osapool esitab väitluses argumente oma arvamuse tõestuseks ja teise poole veenmiseks ning püüab teise poole argumente loogilise põhjendamise teel ümber lükata. Väitluse eesmärk on leida tõde või probleemi parim lahendus. Ideaalis peaksid väitlejad jõudma arutelu lõpuks konsensusele ehk ühisele arvamusele. VÄITLUSES KASUTATAVAD FRAASID Oma arvamuse esitamine ja põhjendamine Minu arvates... Oma arvamuse tõestamiseks esitan kaks argumenti. Esimene argument on see, et... Teiseks olen seisukohal, et... Selle tõestuseks esitan mõned näited. Kokkuvõttes leian, et... Vastaspoole arvamuse kommenteerimine Olen nõus selles osas, et... Samal ajal pean lisama, et... See on huvitav mõte, kuid... Ma ei saa nõustuda, et... Minu arvates on asi veidi teistmoodi.
Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Agenda 21 Luuakse rahvuslikke strateegiaid ning ka valdkonna strateegiaid. Strateegiate koostamisse kaasatakse ai ring asjast huvitatud inimesi. Kuna strateegiate elluviimine mõjutab väga paljude elu, siis on tähtis, et need kajastaksid erinevaid huve. Samas toob niisugune mudel kaasa ka oma ohud - võrdse partnerluse ja laia kaasatuse oludes võtab otsuste kõlastamine kaua aega, tekib raskusi ka konsensusele jõudmine ning ideede teostamisel. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on kirjas vastavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava.
kapitalistliku majanduse tekkimine 3. Too kaks näidet miks peaks paganlus/ristiusk olema Rooma usk. Paganlus: · Mitu erinevat jumalat kelle poole pöörduda · Ei pidanud käima kirikus ja jälgima reegleid Ristiusk: · Üks jumal · Kõik olid võrdsed 4. Mõisted ja isikud Ariaanlus- 4.7. sajandil levinud kristlik õpetus Nikaia kirikukogu- see on esimene üritus jõuda konsensusele kirikus läbi üleüldise arutelu Hereesia- ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus Karolingide renessanss- oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase Verduni leping- oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas
süsteemide stabiilsus uute tulijate tõrjumisel b) Kulutatakse riigi eelarvest maksumaksja raha,on vähem vastuvõtlikud kriitiga ning ootuste osas 3) Iseloomusta Eestis kehtivat erakonnasüsteemi. Mis on Sinu hinnangul selle süsteemi a) positiivsed, b) negatiivsed küljed? Mõõdukas mitmeparteisüsteem A) Tundub olevat mõistlikum süsteem, sest seal on piisavalt hääli, et jõuda konsensusele ja on ka eriarvamusi B) Erakonnasüsteem kindlustatus pole väga suur. 4) Nimeta demokraatlike valimiste peamised põhimõtted ja selgita nende sisu: * Kõigi hääl on võrdne, kõigil on samad õigused ja võimalused hääle andmisel * Salajased, igaüks hääletab eraldatult * Osalevad kõik kellel on hääletamise õigus, hääletada saavad täisealised, kes ei ole krim. korras karistatud ning on Eesti kodanikud. * Regulaarsed, toimuvad iga teatud aja tagant
Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Pärandamisõigus 5. Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Lahendati välispoliitisi küsimusi 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Konsensusele ei jõutud 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venemaa, Taani, Poola, Rootsi, Norra 8. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Taani kuningas oli ennast kuulutanud Põhja-Eesti hertogiks. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Diedrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Damerow tartu piiskop, korraldas ordu vastast tegevust Plettenberg Sunnismaisuse ja pärisorjuse kujunemine Pärisorjuse tunnused Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida
Rahvusraamatukogu. Maailma Kaubandusorganisatsiooni kõrgeim organ on ministrite konverents, mis koguneb üle aasta. Organisatsioonil on ka üldnõukogu, mis rakendab konverentsil vastu võetud põhimõtteid ja vastutab igapäevase haldamise eest, ning peadirektor, kelle määrab ametisse konverents. Põhimõtteliselt on kõigi otsuste vastuvõtmisel igal riigil võrdselt 1 hääl. Tegelikkuses ei ole niisuguseid hääletusi veel kunagi toimunud. Otsuste tegemisel on alati jõutud konsensusele. Selle puuduseks on väga suur otsustamiseks kulunud aeg. Otsused kipuvad olema ka nii üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti tõlgendada. · Eesti ja WTO Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris. Eesti WTO-ga ühinemise kronoloogia: · vaatlejastaatus juuni 1992 · ühinemisavaldus märts 1994 · ühinemise toimkond märts 1994 · ühinemisprotokoll 21.05.1999 · ratifitseerimine 29.09.1999 · WTO liige 13.11.1999 WTO-ga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused:
· Kanadas saab abielu lahutada vaid siis kui on olnud vägivalda abielus, on elatud vähemalt aasta lahus või on tulnud esile abielurikkumist. · Iirimaal on abielu lahutamine võimalik 1997. aastast. Paar saab lahutada alles siis kui nad on lahus olnud vähemalt 4 aastat. · Brasiilias tohib abielu lahutada alates 1977. aastast. Kui paar on olnud lahus rohkem kui aasta ja neil pole alaealisi ega erivajadustega lapsi ning paar on jõudnud konsensusele, siis võib abielulahutus toimida. Paar saab lahutatud umbes ühe kuni kahe nädala jooksul.
kui teha tähtsaid juhtimisotsuseid ja prognoose. Järgnev referaat hõlmab endas koosolekumajanduse praegust olukorda ja arengutrende rahvusvahelises ulatuses ning Eestis. 3 1 KOOSOLEKUMAJANDUSE HETKESEIS Majandussurutis oli läbiv teema maailma majandusega seotud aruteludes 2008. aastal. Vaieldi millal ja kui kiiresti kukuvad kokku maailma suurimad majandused. Kevadel jõuti konsensusele, et nii suurt langust siiski ei ole, vaid läbitakse periood, kus majanduse kasv on väiksemas kasvutempos. 2008 aasta teisel poolel, erinevad organisatsioonid tühistasid keskmiselt 4.1 koosolekutest, esindades vaid 8% kogu perioodi vältel. 2009 aastal on mitmed organistatsioonid tühistanud juba kekmiselt 3.4 koosolekut, esindades vaid 7% plaanitavatest üritustest, mille ühe koosoleku keksmiseks maksumuseks on 200.000 USA dollarit. 1.1 Raha väärtus
Mõned kriitikud on vastupidi etteheitnud EL-i muutumist liiga saksakeskseks. Suureks debateerimisteemaks võib tulevikus olla ka EL-i suund enda süvenemisel ehk edasisel integreerumisel või laienemisel uute liikmete vastuvõtmisega. Ka siinkohal on palju erinevaid arvamusi. Uute liikmete värbamine võib kahtlemata avardada võimalusi ning muuta EL-i võimsamaks. Kriitikute sõnul võib see aga „kompotti“ veelgi segasemaks ajada ning edaspidi oleks veelgi raskem jõuda konsensusele ning paljudel riikidel puuduks ühine tulevikuvaade. Suurema integreerumise ees seisavad juba eelmainitud takistused – populismi tõus ning riikide vastumeelsus rohkemate õiguste äraandmisele Euroopa liidule. Olles vaadelnud eelnevaid probleeme, mõistame, et mured on suurel määral omavahel läbipõimunud ning nende lahendamine ei ole sugugi kergete killast. Üritades lahendada ühte muret, peame samal ajal silma peal hoidma ka kümnel teisel. Vaadeldes probleeme nagu
Organisatsioonil on ka üldnõukogu, mis rakendab konverentsil vastu võetud põhimõtteid ja vastutab igapäevase haldamise eest, ning peadirektor, kelle määrab ametisse konverents.Peadirektor 2005. aastast Pascal Lamy. Organisatsiooni peakorter asub Sveitsis Genfis.Põhimõtteliselt on kõigi otsuste vastuvõtmisel igal riigil võrdselt 1 hääl. Tegelikkuses ei ole niisugusi hääletusi veel kunagi toimunud,Otsuste tegemisel on alati jõutud konsensusele. Selle puuduseks on väga suur otsustamiseks kulunud aeg. Otsused kipuvad olema üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti tõlgendada.Suurima majandusega riik, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni, on Venemaa,Iraan.Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999.Maailma Kaubandusorganisatsiooni ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu. IMF-Rahvusvaheline Valuutafond International Monetary Fund,on rahvusvahelise
1.1.4 Ärinõuete kinnitamine Probleemi kirjeldus: Seni võrdlemisi detsentraliseeritud juhtimise all töötanud ettevõtte aruandlusvajadused ja aruandluse detailsuse tase erineb osakonniti üsna suurel määral. 6 Ühiste aruandlusnõuete kokkuleppimisel tekkisid probleemid (näiteks neljast osakonnast ühe esindajad nõudsid teistest oluliselt erinevat lahendust). Lahendus: 80% juhtudest suutsid analüütikud kliendi esindajad konsensusele viia. Lahtiseks jäänud probleemide osas muudeti tarnitava süsteemi disaini ja soovitati kliendil algatada ettevõttesisene projekt ärimõistete ja nõuete ühtlustamiseks. Mõju: Andmelaadimiste ja andmemudeli disaini tuli muuta, andmelaadimiste valideerimisel tekkis segadusi. 1.1.5 Andmelaadimiste valideerimise venimine Probleemi kirjeldus: Alliksüsteemide andmekvaliteediprobleemide ja osakonniti erinevate ärinõuete tõttu osutus aruannete valideerimine (testimine) keeruliseks ning
muutma EL institutsioonilist süsteemi, mis oli algselt mõeldud kuuele riigile. Muudatused pidid tagama selle, et laienemise tõttu ei kannataks liidu efektiivsus ega demokraatlikkus. Muudatuste hulgas vähendati volinike arvu, et teha komisjoni tegevust tõhusamaks. Muudatuste jõustumiseks kirjutati 1997. aastal alla Amsterdami lepingule. 2000. aastal võeti konkreetsemalt arutlemiseks ette komisjoni suuruse ja koosseisu muutmine, kuid nendes küsimustes ei jõutud lõplikule konsensusele ning nende otsuste tegemine jäeti tulevikku. Nizza lepinguga muudeti presidendi ja volinike valimine ja lepingu jõustumise järel sai valijaks Ministrite Nõukogu, kes hakkas valima kvalifitseeritud häälteenamusega. Nizza lepinguga muudeti ka presidendi võimu ning nüüd määrab president kindlaks poliitika põhisuunad, mida komisjon oma ülesandeid täites järgima hakkab ning otsustab ülesannete jagunemise komisjoni volinike vahel. (Palk et al 2004) Komisjonil on 1958
Gustav Adolfi Gümnaasium Hääletamissüsteem WTO tegutseb ühe maa, ühe hääle süsteemi järgi, aga tegelikke hääli pole kunagi võetud. Otsuseid tehakse peamiselt üksmeelselt ja hetke turuseis on peamine kauplemisjõu allikas. Üksmeelse otsuse eelis on see, et see õhutab pingutusi leida kõige laiemalt vastuvõetav otsus. Peamine viga sellel on see, et see nõuab palju aega ja mitu hääletamisringi, et jõuda konsensusele. Tegelikkuses edenevad WTO läbirääkimised mitte kõikide liikmete üksmeelse otsusega, vaid ametlike läbirääkimistega väikeste riigirühmade vahel. Selliseid läbirääkimisi on tihti kutsutud "Rohelise toa"(Green Room) või "Mini-ministrite järgi tehtu" läbirääkimiseks, kui neid peetakse teistes maades. Lahkarvamuste selgitus 1994 nõustusid WTO liikmed "Reeglite ja protseduuride arusaamisega valitseda lahkarvamuste lahenduste üle"(DSU)
vahetähtajaks WTO V ministrite konverents 2003. a. Cancúnis (Mehhiko), mille eesmärgiks oli muuhulgas teha vahekokkuvõtteid Doha arenguvoorust ja kiita heaks läbirääkimispõhimõtted mitmes olulises valdkonnas. Kokkuleppeid ei suudetud saavutada, võeti vastu vaid lühike ministrite avaldus, milles tõdeti liikmete pühendumust läbirääkimiste jätkamisele. Doha vooru vahekokkulepete suhtes jõuti konsensusele 2004. a. 1. augustil, mil WTO peanõukogu otsusega kiideti heaks nn. juulipakett. Pakett sisaldab läbirääkimispõhimõtete raamistikku põllumajanduse ja tööstustoodete turulepääsu osas, põhimõtteid kaubanduse lihtsustamise alaste läbirääkimiste alustamiseks ning suuniseid läbirääkimiste jätkamiseks teenuste ja arenguriikide erikohtlemise üle. Järgmiseks Doha vooru oluliseks vaheetapiks oli 2005. a. detsembris Hongkongis toimunud
reglementeerida: nt alustab õppejõud sinise mütsiga peas ja selgitab mängureeglid, seejärel kasutavad kõik osalejad valget mütsi, siis musta, seejärel kollast jne. Kogenumate osalejate puhul võib mütsi valiku vabaks jätta, kuid õppejõud/moderaator võiks jälgida, et keegi ainult ühe mütsi vangi ei jääks ja et iga sõnavõtt vastaks ikkagi hetkel kasutatava mütsi iseloomule. Üldjuhul on soovitav arutelu lõpuks jõuda (rohelise ja sinise mütsi abil) rühma sees konsensusele, kuid kindlasti leidub õpisituatsioone, kus see ei peaks saama eesmärgiks omaette. Üks silmatorkavamaid asju kuue mõttemütsi meetodi praktikas on see, et lahendus tekib kui iseenesest. Kui jõutakse viimase sinise mõttemütsini, on otsus tihti kõigile kohalviibijatele ilmne. Teoorias on seda raske uskuda, kuid praktikas juhtub seda üsna tihti. Neile, kes ei ole iial seda meetodit kasutanud, võib tunduda, et mütsid aitavad teema täielikult
samas keeles, vaid ka informatsioon ringleb kiiremini, kui mujal maades. See on tingitud jaapanlaste kõrgest haridustasemest ja kirjaoskusest. Need faktorid ja sügavalt juurdunud 6 Z TEOORIA ajalooline rõhuasetus harmoonias Jaapani ühiskonnaga, tingivad probleemide tekkimisel konsensusele jõudmise. Madalama astme töötajad arutlevad korduvalt mitteametlikult teemade üle, mida muuta ja seejärel kirjutavad avalduse, mis tungivalt soovitab kasutusele võtta mingit kindlat tegutsemis või lähenemisviisi. Avaldus jõuab läbi nende otseste ülemuste kõige kõrgemate ülemusteni. Seejärel saadetakse ülevalt poolt vastus avaldusele, kas see võetakse vastu. Töötajate edutamine firmas on pikajaline ja keeruline protsess, kus
Organisatsioonil on ka üldnõukogu, mis rakendab konverentsil vastu võetud põhimõtteid ja vastutab igapäevase haldamise eest, ning peadirektor, kelle määrab ametisse konverents. Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy. Põhimõtteliselt on kõigi otsuste vastuvõtmisel igal riigil võrdselt 1 hääl. Tegelikkuses ei ole niisugusi hääletusi veel kunagi toimunud. Otsuste tegemisel on alati jõutud konsensusele. Selle puuduseks on väga suur otsustamiseks kulunud aeg. Otsused kipuvad olema ka nii üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti tõlgendada. Suurima majandusega riik, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni, on Venemaa, teisel kohal on Iraan. Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. 6. IMF Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on
Erinevatel erakondadel on küll kajastatud oma valimisplatvormidel nende välispoliitilised suunad, kuid sellega asi piirdub. Riigikogu väliskomisjon on aastaid olnud Eesti välispoliitika suundumuste sepikojaks. See on koht meie välispoliitilise debati ruumis, kus erakondade väiksemad või suuremad erimeelsused peaksid sulanduma ühtseks poliitikaks. Aastatepikkune kogemus kinnitab, et Eesti välispoliitika tugineb laiapõhjalisele konsensusele. See on oluline eriti ajal, kui maailma suur muutumine eeldab väikeriik Eestilt järjekindlat tegutsemist oma rahvuslike huvide kaitsel (Mihkelson, 2015) Välismisnisteerimui lehel märgitud punktide kirjeldamisel oleks tegemist justkui kohutusliku copy-paste versiooniga, kuna suhteliselt sarnaselt on sõnastatud ka paljude teiste riikide välispoliitilised suunad.
teadus/mõõtmispraktikas tekivad? v: Et kui teadlane käitub teadust tehes määratud reeglite alusel, siis saab ta objektiivsuse vastavalt nende reeglite raames. Pos: teised teadlased saavad nende alusel kontrollida ; neg: reeglid võivad innovatiivsust arvesse võttes olla piiravad 3. Objektiivsus kindlapiirilise standardi kehtestamise mõttes ehk distsiplinaarne objektiivsus. v: Teadmine, mis saavutatakse ühe distsipliini keskel konsensusele jõudes. Formaalse objektiivse tulem on distsiplinaarne objektiivsus. On olemas standard. 4. vih (vt ka p5) 5. Asjatundlikkus ehk ekspertiis/ekspertteadmine kui subjektiivne pädevus, selle koht teaduses v: Ekspertteadmine on ju nagu dialektiline objektiivus. Eeltingimus on see, et sa pead olema ekspert. Ekspertteadmine on ka teadmine sellest, et millal siis reegleid eirata (üldjuhul neid järgitakse) aga kui tekib moment, kus eirata neid on kasulikum, on seda teadmist vaja.
Sama päeva õhtul, pärast järjekordset U-2 lendu, avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on paigutatud keskmise laskekaugusega tuumaraketid, mis on suutelised tabama ükskõik millist punkti Ameerika pinnal. 18. oktoober. Kennedy kohtus NLi välisministri Andrei Gromõkoga (kohtumine oli enne kriisi algust kokku lepitud). Kennedy suutis varjata, et ameeriklased teavad, mis Kuubal toimub. Samal päeval toetas EX-COMMi liikmete enamus blokaadi, kuid konsensusele veel ei jõutud. President 4 laskis valmis kirjutada kaks kõnet 22. oktoobriks: esimene kõne kuulutas blokaadi ja teine õhurünnaku algust, jättes sellega võimaluse juba tehtud otsust vajaduse korral kiiresti muuta. 19. oktoober. Kennedy läks varem kokku lepitud visiidile lääneosariikidesse. 20. oktoober. Kennedy katkestas reisi, tuues põhjuseks haigestumise ning suundus tagasi Washingtoni. 21. oktoober
tõsta töötajate moraali, võttes otsuseid vastu nii, et kõik töötajad saaksid kaasa rääkida. Selline süsteem tuleneb Jaapani ühiskonna kõrgest homogeensusest . 120 miljonit jaapanlast ei räägi mitte ainult samas keeles, vaid ka informatsioon ringleb kiiremini, kui mujal maades. See on tingitud jaapanlaste kõrgest haridustasemest ja kirjaoskusest. Need faktorid ja sügavalt juurdunud ajalooline rõhuasetus harmoonias Jaapani ühiskonnaga, tingivad probleemide tekkimisel konsensusele jõudmise. Madalama astme töötajad arutlevad korduvalt mitteametlikult teemade üle, mida muuta ja seejärel kirjutavad avalduse, mis tungivalt soovitab kasutusele võtta mingit kindlat tegutsemis või lähenemisviisi. Avaldus jõuab läbi nende otseste ülemuste kõige kõrgemate ülemusteni. Seejärel saadetakse ülevalt poolt vastus avaldusele, kas see võetakse vastu. (Hasegawa, 1986: 28-29)
o Keskmine lahendus, mehhaaniline positsioonide jagamine Kasutatakse: o Kui oponendid on võrdelt võimukad o Ajalimiidi tingimustes o Ajutised lahendused rasketele probleemidele · KOOSTÖÖ probleemi lahendamine · energia suunatakse probleemile, põhjusele, aga mitte teise inimese vastu, kasutades avatud informatsiooni vahetust osapoolte vahel. · Seda tehnikat kasutatakse kui o kui mõlema poole vajadused või arusaamad on eriti olulised o kui on vajadus jõuda konsensusele, et tugevdada pühendumist o kui on vaja tegeleda tunnetega, mis on põrkunud o Lähenemine, kus maksimaalselt püütakse arvestada teist osapoolt ja teda usaldatakse Koosneb kahest faasist: · Konfrontatsioon - soov parandada suhteid, kirjeldada oma tundeid, konfronteeru käitumise, mitte isikuga ja võimalikult kohe peale juhtunut · Probleemi lahendamine defineeri probleemi kui vastastikust, keskendu ühistele
9 2.3. Allika liigendus Arvatakse, et 12 tahvli seaduste sisukord võis olla järgmine: I tahvel käsitles esmajärjekorras kohtuotsust. Kui inimene oli kohtusse kutsutud, siis oli tal kohustus sinna minna. Juhul, kui inimene vabatahtlikult kohtusse ei ilmunud toodi ta sinna vägisi. Süüdistatvat võis kaitsta advokaat, kes pidi olema vähemalt sama jõukas kui süüdistatav. Kui kaks osapoolt jõudsid kohtus kokkuleppele, siis kuulutas kohtunik(magistraat) selle välja. Juhul, kui konsensusele ei jõutud, pidid mõlemad pooled 7 R. Narits, Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura 2007 lk 27-28 8 Rooma õigus ja 12 tahvli seadus. 9 Ilus 2007, lk 13 6 oma argumendid esitama enne keskpäeva. Kui üks osapooltest selleks kohale ei ilmunud, siis otsustas kohtunik selle kasuks, kes kohal oli. Mõlema poole kohalolu puhul algas istung, mis ei kestnud kauem kui päikeseloojanguni. II tahvel puudutas samuti tsiviilprotsessi
See tähendab, et iga 15 eseme tähtsuse järjekorranumbri kirjutamisel tabelisse, peab iga grupiliige sellega eelnevalt nõus olema. Konsensust ei ole kerge saavutada. Seetõttu ei ole tõenäoliselt mõnedes punktides võimalik saavutada kõikide grupiliikmete heakskiitu. Püüdke iga järjekorrapunkti kirjapanekul jõuda lõpuks tulemuseni, millega iga grupiliige saab kasvõi osaliselt nõus olla. Järgnevalt on toodud mõned juhised konsensusele jõudmiseks. 1. Hoidu argumenteerimisel tuginemast oma individuaalsetele tõekspidamistele. Püüa ülesande lahendamisel lähtuda loogikast ning põhjenda enda seisukohti. 2. Hoidu loobumast enda arvamusest ainult seetõttu, et saavutada kokkulepe ja vältida konflikte. Toeta ainult neid lahendusi, millega sa saad nõustuda, kas või osaliselt. 3. Hoidu kasutamast selliseid otsustamise tehnikaid, nagu hääletamine,
põhimõtteid ja vastutab igapäevase haldamise eest, ning peadirektor, kelle määrab ametisse konverents. Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy. Organisatsiooni peakorter asub Šveitsis Genfis. Põhimõtteliselt on kõigi otsuste vastuvõtmisel igal riigil võrdselt 1 hääl. Tegelikkuses ei ole niisuguseid hääletusi veel kunagi toimunud. Otsuste tegemisel on alati jõutud konsensusele. Selle puuduseks on väga suur otsustamiseks kulunud aeg. Otsused kipuvad olema ka nii üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti tõlgendada. Suurima majandusega riik, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni, on Venemaa, teisel kohal on Iraan. Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. [1] WTO peaülesanne on tagada võimalikult vaba, tõketeta ning etteaimatava strateegiaga rahvusvaheline kaubandus.
analüüsi). Poliitiline lingvistika eristab kolme poliitilise dimesiooni haritus, käitumisjoon, poliitika. Polity (ingl.k.) harituse tähenduses on poliitilise kultuuri normid, printsiibid, reeglid ja väärtused legaalsetes protseduurides ja poliitilised süsteemid poliitilistes institutsioonides, et oleks kord majas. Nendes dimensioonides on poliitiline retoorika hoolikalt formuleeritud, aga väga ajamahukas. Kuna see on üldiselt konsensusele orienteeritud, siis on see sageli poliitiliste kompromisside küsimus, mida ei valmista ette üksikud autorid vaid erinevad autorid sageli erinevate poliitiliste suundumustega. Prototüüpiliselt on tema objektideks logos ja ethos s.t. poliitiline seaduslikkus, kontroll ja haridus. Policy(ingl.k.) poliitiline käitumine, seotud mõlema dimensiooniga policy ja politics- käitumisjoon(põhimõtteliselt samuti poliitika) ja poliitika. Käitumisjoon, poliitiline tegevus,
rasketööstuses ja kogu sõjatööstuse, kaevand-d. 1945 dets Monnet es plaan pres de Gaulle`ile Plan de Modernisation et d`Èquipement. 1946 jaan moodust plaanikomitee , tööle pandi mitmete tööstuhar moderniseer komisj. 1947 Prantsuse valitsuskabinet võttis vastu esimese riikliku plaani, mis teg hädaabinõu Pr sõjajärgsest kriisiseisundist ülesaamiseks. Plaani sünnitaja poliitiline kultuur, mis rajatud autoritaars tavadele ja konsensusele : plaan sõltus eeldusest, et prants-l on avatud juurdepääs Saksamaa toormele ja turule. Prantsusmaa oli esim Lääne-E riik (ka Tsehhosl), kes pühendus täiel majanduskasvule ja moderniseerumisele kui riiklikule poliitikale. Marshalli plaan Euroopa rahumeelseks ülesehitamiseks. Ühise Euroopa Liikumine: Mais 1947 USA Välism osak.j George F. Kennan esitas G. Marshallile kava Eur-le majandusabi jagamise kohta (hilisem Marshalli plaan). Esmakordselt esitati Välism Marshalli poolt Harvardi
Kaasamine muudab organisatsiooni tugevamaks, sest õpitakse kiiremini probleeme lahendama, õpitakse meeskonnatööd, mis on väga olulised organisatsiooni edu jaoks (Ibid., 35). Kaasamise aluseks on pidev osalejate informeerimine. Pärast kaasamist ei tohiks unustada ka teistele tagasiside andmisest. Kaasatud kindlasti tahavad teada, mis sai ettepanekutest. Samuti ei saa eeldada, et kohe leiab selle õige lahenduse, sest inimeste arvamused on nii erinevad, seega peab jõudma konsensusele. Kui 7 kogu töö on tehtud, siis peaks analüüsima, kas kõik sai tehtud ning kuidas jäädi rahule kogu protsessiga. (Ibid., 68) Eestis on kogu oskuste arendamise süsteemis ja eriti täiskasvanute ümber- ja täiendõppes kaasamine ja koostöö väga killustatud. Kõik, mida on riik teinud, et suurendada tööjõu tootlikust ja et tagada kaasaaegsete oskustega töötajate järelkasv, on samuti killustatud, sest
mõista. Nürnbergi tribunali kohtunikeks olid Teise maailmasõja võitjariikide - USA, N. Liidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa esindajad. Kuna Nürnbergi Rahvusvaheline Sõjatribunal koosnes vaid võitjariikide kohtunikest, polnud see õiguslikus mõttes rahvusvaheline kohus, vaid liitlaste okupatsioonikohus. Võrdluseks võib tuua praeguse Haagi rahvusvahelise kohtu, mis on moodustatud ÜRO poolt ja toetub seega laiapõhjalisele rahvusvahelisele konsensusele. Legitiimsuse tagamiseks tulnuks Nürnbergis kohtumõistmisse kaasata ka neutraalsete riikide (Rootsi, Sveitsi jt.) esindajad. Nürnbergi Rahvusvahelise Sõjatribunalis oli kohtu all 21 natsikujategijat (Himmler oli teinud arreteerimise ajal enesetapu). Süüaluste pingis olid: SS-i juht Kaltenbrunner, Luftwaffe juht Göring; okupeeritud alade haldusjuhid Franck, Rosenberg ja Seyss-Inquart; sunnitöölaagrite ülem Sauckel; operatiivstaabi kindralid
tõsta töötajate moraali, võttes otsuseid vastu nii, et kõik töötajad saaksid kaasa rääkida. Selline süsteem tuleneb Jaapani ühiskonna kõrgest homogeensusest . 120 miljonit jaapanlast ei räägi mitte ainult samas keeles, vaid ka informatsioon ringleb kiiremini, kui mujal maades. See on tingitud jaapanlaste kõrgest haridustasemest ja kirjaoskusest. Need faktorid ja sügavalt juurdunud ajalooline rõhuasetus harmoonias Jaapani ühiskonnaga, tingivad probleemide tekkimisel konsensusele jõudmise. Madalama astme töötajad arutlevad korduvalt mitteametlikult teemade üle, mida muuta ja seejärel kirjutavad avalduse, mis tungivalt soovitab kasutusele võtta mingit kindlat tegutsemis või lähenemisviisi. Avaldus jõuab läbi nende otseste ülemuste kõige kõrgemate ülemusteni. Seejärel saadetakse ülevalt poolt vastus avaldusele, kas see võetakse vastu. (Hasegawa, 1986: 28-29)
Õigus ei suuda kõiki suhteid reguleerida. Seega kõik mis ei ole keelatud ei saa olla lubatud. Kirjutatud ja kirjutamata õigus: Eestis on kirjutatud õigus õigusaktid on kuskil kirjas. Asjade lahendamise aluseks on seadus. USA ja Suurbritannias on pretsedendiõigus kirjutamata õigus õigust loovad kohtunikud. Põhidokumendid on olemas, aga kohtunik otsustab oma äranägemise järgi. Kui kohus on midagi reguleerinud, siis võetakse ka see aluseks. Vandekohus peab jõudma konsensusele ja peale seda otsust kohus otsustab karistuse. Kaudsed ja otsesed tõendid: Kui meil on ainult otsesed tõendid, siis angloameerikas arvestatakse ka kaudseid tõendeid, aga see on ohtlik, kui otsus langetatakse vaid kaudsete tõendite kaudu. Kodifitseeritud õigus kõik tavad ja õigused pannakse kirja, muutuvad õiguaktiks. Pandektiline õigus tulnud Rooma eraõigusest, isik Pandecta, kogus kokku Rooma õiguses loomade kohta käivad õigusaktid
seisukoha järgi. 10 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Otsustamine konsensuse põhimõttel. Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Kõik vastuseisjad saavad oma arvamusi avaldada. Iga meeskonnaliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtted. Konsensusele jõudmiseks soovitatakse oma seisukohti esitada loogiliselt ja selget, jälgida hoolega teiste reaktsioone ja neid lahti mõtestada. Tõelise konsensuse saavutamiseks tuleks hoiduda konflikti vähendamise tehnikatest (hääletamine, kauplemine). Eriarvamused aitavad paremat otsust teha, sest nad suurendavad teabe hulka. Otsustamine täieliku nõustumise põhimõttel. Kõik meeskonnaliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsuse endaga. See on loogiliselt parim otsustamise meetod, mida
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Strateegiate koostamisele kaasatakse lai ring asjast huvitatud inimesi – teadlasi, eksperte, kodanikuühendusi, ametnikke. Kuna strateegiate elluviimine mõjutab väga paljude, isegi kogu ühiskonna elu, siis on tähtis, et need dokumendid kajastaksid erinevaid huve. Samas toob niisugune mudel kaasa oma ohud – võrdse partnerluse ja laia kaasatuse oludes võtab otsuste kooskõlastamine kaua aega, vahel ei õnnestu konsensusele jõudmine kuidagi. Kodanikeühenduste koostatud strateegiate puhul tekib raskusi ka ideede teostamisel. On ju vajalikud ressursid siiski riigi käes ning valitsus ei pruugi lihtsalt kodanikeühenduste seisukohtadega nõustuda. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava. Vastasel juhul jääb kavandatu vaid paberile. 19
maksuhaldurile oma seisukohad, arvamus või vastuväited. Ärakuulamine on oluline, kuna maksuhaldur ei saa olla spetsialist igas valdkonnas ning seetõttu saab ta arvestada maksukohustuslase poolt esitatud andmetega, informatsiooniga. Eesmärk, et haldur olukorda valesti ei mõistaks ega tõlgendaks. Seega tuleb enne lõppdokumendi (haldusakti) vormistamist maksukohustuslane ära kuulata, kooskõlastada eriarvamused ning vajadusel jõuda konsensusele. Maksukohustuslasele ei tule tagada tema õigusi (vt konspektist maksukohustuslase õigused alt) juhul, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ennetamise või avalike huvide kaitse eesmärgil on vaja viivitamata tegutseda või 2) maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses, taotluses või selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks või 3) asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks või
viivitamise eest, sõltumata üleandmisega viivitamise ajast, sest kehtestatav leppetrahv võib olulisel määral ületada seda leppetrahvi, mida tellija saab tarnijatelt, kes nende materjalide, seadmete ja toodete tarne tähtaegu on rikkunud. Kuidas lahendada vaidlus? Lahendus Kuidas lahendada vaidlus? Kui kokkuleppele ei saada siis ei ole vaja lepingut sõlmida. Kui ehitaja on huvitatud lepingu sõlmimisest siis soovitaks neil natuke järgi anda ja jõuda konsensusele, sest hetkel on tellija põhjus vägagi mõistlik ning alati jääb tellijal õigus sõlmida leping teise firmaga. V-8 Lepingu kohaselt pidi tellija üle andma töövõtjale objekti tehnilise dokumentatsiooni hiljemalt 26. juuliks, dokumentatsioon anti üle töövõtjale 30.juulil. 10. septembril töövõtja esitas EAEI53
Esiteks, valitsuse laienemise (expansion of government) tagajärjel vähenevad nii individuaalne vabadus kui ka individuaalne vastutus. Seega mida rohkem valitsust ehk riiki seda vähem vabadust. Teiseks, vabadus on ohus selle pärast et heaoluriigis valitseb ideaalse ühiskonna nägemine (vision of the ideal society). Probleem seisneb selles et kollektiivsete ja sotsiaalsete eesmärkidega ei ole võimalik ühisarusaamale ehk konsensusele jõuda; ei ole võimalik et kõik oleksid poolt. Seega sotsiaalse õigluse jälitamise pärast võib vaba ühiskond totalitaarseks muutuda. Komaks, egalitarismi kaudu sattub vabadus ohtu kuna uued liberaaldemokraadid näevad egalitarismi sõltuvana sundimisele. Resurse ümberjagamine on põhimõteliselt nende inimeste omandiõiguste rikkumine kellelt neid resursse ära võetakse. Ümberjagamine egalitarismi eesmärgil ebaseaduslik ning vastuolus vaba ühiskonna ideaalidega. Neljaks,
paistab. Paistab aga erinevatele inimestele, ja isegi samale inimesele erinevates situatsioonides, erinevalt. Millest näis tulenevat järeldus, et pole võimalik leida absoluutse kehtivusega tõdesid, väärtuseid ega norme. Pole objektiivset ning universaalset alust, millega õigustada mingi teadmise absoluutset paikapidavust või normi absoluutset kehtivust. Seega võib mõne inimliku kehtestuse üldkehtivus toetuda üksnes konsensusele, kuid sellise konsensuse püsimine ei saa olla millegagi garanteeritud. Niisugune olukord oli kreeka ühiskondade poolt 5-ndal sajandil läbitehtud transformatsiooni ilming, mida sofistid filosoofiliselt väljendasid, aga ka võimendasid. Kuid kui kõik teadmised ja normid on suhtelised, siis mis on selleks usaldusväärseks aluseks, millele inimene võiks oma valikuid tehes toetuda? Kust leida raskete valikute puhul tuge “õige” valiku tegemiseks? Inimest paistab sellises
4) Tarnijate võim. V5) Asendajate oht. 41. Tulemusjuhtimise mõiste Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise. 42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav; · Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust; · Tuginetakse konsensusele ja koostööle; · Individuaalsete teadmiste ja kogemuste põhjal arenetakse õppiva org. poole; · Tulemusjuhtimist peab rakendama kogu org. töötajaskonnale; · Kogu tulemusjuhtimise protsess peab olema õiglane, läbipaistev. 43. Organiseerimise mõiste Organiseerimine (Organizing ) kui juhtimisfunktsioon on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 44. Organiseerimise eesmärgid
seda, et kõik töötajad peavad olema nõus - seda moraalpoliitikat, mida juhtkond tahab suruda, peavad töötajad lihtsalt alluma. Lisaks võib eetikakoodeksi rajamine olla aktuaalne olukorras, kus kehvade tulemustega ettevõte võetakse üle ning eetikakoodeksi põhimõtete juurutamise abil tahetakse see edukaks muuta. Ka siis ei ole võimalik ning tihti ka mõistlik kõigi töötajatega konsensusele jõuda. Mõnele meeldiks vb endine süsteem edasi, mis tingis aga ebamõistliku olukorra. 12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid (3 rühma)? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigus-maade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi (st. kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid)? Täpsemalt vt küs 15 (sama leht) · Normatiivsed (tavaõigus-maade firmad) · Väärtustele tuginevad (tsiviilõigusmaade firmad)
rohkem, kui otsesed tootjad ise vajasid. Teadlased ei ole jõudnud ühtsele kokkuleppele, kuidas tsivilisatsioonid täpselt välja kujunesid kuid kindlalt võib öelda, et kindlasti ajendas inimesi soov parendada enda elutingimusi, jätkata sugu ning ahnus. On teooriaid, mis põhjendavad ühiskondade arengut läbi vallutussõdade, vägivaldse sundimise ning on teisi mis lähenevad tööstaazi ja läbi aja tekkinud perekondliku prestiizi selgituse abil. Jõudmata mingisugusele konsensusele, lepitakse uskumusega, et tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe kõikehõlmava põhjusega, vaid mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava tõuke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Usu osa tsivilisatsiooni tekkimisel Usulised tõekspidamised olid algusest peale tihedalt seotud tsivilisatsiooni tekke ja kujunemisega. Inimeste võimekuses ja edukuses nähti jumalate soosingu märki, seetõttu anti
lugemisraami. Need kodeerivad vastavlt: o Peamist kattevalku (tavaliselt nimetatakse seda gag- valguks, 76 kDa o Polümeraasi (pol. 100 kDa domeen). See ekspresseerub ribosomaalse -1 raaminihke abil fusion valgu gag-pol kujul (pol moodustab fusion-valgu C-terninaalse domeeni). L-A viiruse pol kujutab endast tüüpilist RdRp-d, milles asuvad lisaks polümeraasi konsensusele, ka kolm ssRNA-d seondavad domeeni. L-A viiruse satelliit RNA organisatsioon Iga M-saidi genoom kodeerib oma positiivse ahela 5’- poolses otsas pre- protoksiin valku. Satelliitide 3’- otsa poolne järjestus valke ei kodeeri kuid sisaldab olulisi cis-järjestusi (vajalikud pakkimiseks ja replikatsiooniks). Neid kahte osa eraldab sageli varieeruva pikkusega poy(A) järjestus. L-A viiruse ja tema satelliidi replikatsioonitsükkel Nii viirus kui tema satelliit replitseeruvad sarnaselt:
ekspert. Võib saada ka kvantitatiivset infot ja võimalik üle minna kvantitatiivsele meetodile. x Kollektiivne. o Komisjoni ehk ümarlaua meetod. Moodustatakse komisjon, kes annab hinnangu. Juhtivad spetsialistid. o Ajurünnakumeetod. Piiratud aja tingimustes peavad juhtivad spetsialistid andma vastuse või töötama välja prognoosi. x Delfi meetod - mitmekordne eksperthinnang, ruumiliselt eraldatud. Anonüümsed eksperdid. Üritatakse jõuda konsensusele, kui ei, minnakse teisele ringile. Tavaliselt paar ringi. Hinnang on avatud, kui ekspertidel lastakse tegureid lisada. Ekspertide hinnangud Normeeritud hinnangud Keskmine f ij (pallides) f^ij m 2
ei kasutata kogu rühma potentsiaali ära ja otsus ei tarvitse tulla kõige parem. 3) ,,Mõned juhivad" , väike osa rühmast aktiivselt ja üksteist toetades juhib rühma otsuse kujunemist, sageli ollakse hästi kiired. DEMOKRAATLIKUD OTSTUSTAMISVIISID: 1) "Otsustab enamus" kasutatakse tavaliselt hääletamist, oluline et kõik soovijad saaksid oma seisukohti ülejäänutele tutvustada. 2) ,,Püüdlemine konsensusele" , konsensus ei tähenda, et kõik oleksid tingimata poolt, see tähendab, et ÜKSKI POLE VASTU. Konsensuse saavutamine nõuab aega, kõigi rühma liikmete aktiivsust, juhi oskust reguleerida konflikte, rühma motiveeritust ühise seisukoha kujundamiseks. TÜÜPVEAD: grupimõtlemine- iga liige püüab kohandada oma arvamust selliseks, mida ta usub olevat grupi arvamuse, on olukordi, kus grupp täesti kõrgesti kvalifitseeritud indiviide võtab vastu valesid otsuseid.
tagajärgedest. 1990 aastal oli defitsiit 220 miljardit dollarit, mis tähendas kolmekordset kasvu võrreldes 1980 aastaga. Bush tahtis defitsiiti ohjeldada, uskudes et nii ei saa USA võtte endale maailma liidrirolli. Ta hakkas demokraatide kontrollitud Kongressi plaane esitama, et eelarvet kontrollida. Seejuures arvasid vabariiklased, et parim viis on vähendada valitsuse kulutusi samas, kui demokraadid tahtsid makse tõsta, konsensusele jõudmine tekitas probleeme. Bush oli sunnitud demokraatliku enamuse poolt makse tõstma, selle tagajärjel tundsid paljud vabariiklased end reedetuna, kuna Bush vandus makse mitte tõsta. Selle tagajärjel võõrandus Bush oma parteikaaslastest ja sillutas teed oma järsule populaarsuse langusele. See eelarve kokkuleppe tagajärjel ei taastunudki populaarsus vabariiklaste seas. Umbes samal ajal sattus USA umbes 6-kuulisse kergesse majanduslangusesse. Paljud valitsuse hoolekande
organisatsiooni tegevust. Sellised süsteemid keskenduvad nii finants- kui mittefinantsinformatsioonile, mis mõjutab otsustusprotsessi ja juhtimist. 184. 185. 186. 187. 188. 42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad 189. · Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav; 190. · Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust; 191. · Tuginetakse konsensusele ja koostööle; 192. · Individuaalsete teadmiste ja kogemuste põhjal arenetakse õppiva org. poole; 193. · Tulemusjuhtimist peab rakendama kogu org. töötajaskonnale; 194. · Kogu tulemusjuhtimise protsess peab olema õiglane, läbipaistev. 195. 43. Organiseerimise kui juhtimisfunktsioon on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks; ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. 196.
18 Eesmärk: Kino põhilise meelelahutusüksuse filmi ning selle esitamisõiguse omastamine Kirjeldus: Meelelahutusjuht (vajadusel konsulteerides juhatajaga) lepib ternijaga kokku kinos näidatava meelelahutusüksuse (filmi) ostmise/rentimise ning selle füüsilise eksemplari kohaletoimetamise. Luuakse leping, jõutakse konsensusele, millistel tingimustel (millise summa eest) nõustub tarnija rentima filmi näitamisõiguse kinole (spetsifitseeritud saalides). Eeltingimused: Meelelahutusjuht on valinud filmi, mida osta ning sobiva tarnija Järeltingimused: Sõlmitud on meelelahtusüksuse rendileping kino programmis on potentsiaalne film filmi võib määratud ajavahemiku jooksul näidata. Tähtsus ärile: Firma meelelahutuse teenuse pakkumise seisukohalt üks põhilisi
jne. Tulemusjuhtimine tähendab, et kokku on lepitud selgelt mõõdetavates tulemustes ning neid jälgitakse pidevalt. Tulemuste pidev mõõtmine on vajalik tagamaks, et töötajad pingutavad õiges suunas ning teavad, kui palju neilt oodatakse. 42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav; • Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust; • Tuginetakse konsensusele ja koostööle; • Individuaalsete teadmiste ja kogemuste põhjal arenetakse õppiva org. poole; • Tulemusjuhtimist peab rakendama kogu org. töötajaskonnale; • Kogu tulemusjuhtimise protsess peab olema õiglane, läbipaistev. 43. Organiseerimise mõiste Organiseerimine (Organizing ) kui juhtimisfunktsioon on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
Märkimisväärne on ka ühine soov ,,läänestuda". Paljud välispartnerid on leidnud, et baltlaste maailmavaade on võrreldes enamiku teiste riikidega väga tänapäevane, armastatakse väga uusi tehnoloogiaid ja uuendusi. Lätlased soovivad alati olla hästi informeeritud, seega ei tohiks nendega suheldes olla pinnapealne, vaid võimalikult põhjalik ja otsekohene. Otsustusprotsessis ei maksa neile survet avaldada see toimib pigem vastupidiselt. Konsensusele saab aga kenasti jõuda ühise arutelu kaudu. Suhtlemisel lätlastega võiks meeles pidada, et alati mõjub hästi, kui näidata välja austust Läti intellektuaalide ja kunstnike suhtes seda osatakse hinnata. (Meltsa jt 2005) Kuna lätlased asuvad Eestile geograafiliselt lähemal on nendega tunduvalt lihtsam äri ajad, kui näiteks leedulastega, sest usaldus tuleb kiiremini. Samas on eestlased märganud, et lätlased ei pea kellaaegadest kinni, nende jaoks on tähtis positsioon
võetakse vastu riikide parlamentide kinnitamisel või referendumi teel. Teiseks, kui mingi poliitika valdkond on võetud ELi tasandile, siis kolmel institutsioonil (nüüd tegelikult neljal, kuna Lissaboni lepinguga lisandus ELi Ülemkogu). Viimaks, kui seadus on läbinud EP ja Ministrite Nõukogu, siis on ta subjektiks a Euroopa Kohtule ja liikmesriikide kohtutele. ELi institutsiooniline disain soodustab tulemusi, mis on maailmavaateliselt tsentristlikud. Negatiivse poole pealt tuuakse välja konsensusele jõudmise ajamahukus. Ajalooliselt valitsevad ELis neli sotsiaal-majanduslikku mudelit: Anglo-Saksi mude(UK, Iirimaa) dereguleeritud tööturg ja vähesed kulud heaolu tagamisele. Põhja Skandinaavia maad ja Holland) võrdlemisi liberaalne turg, kõrge heaolu tase. Kontinentaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia ja Luksemburg) reguleeritud tööturg ja kõrged kulutused heaoluriigi tagamiseks. Vahemere (Itaalia, Kreeka) reguleeritud turg, vähesed kulutused heaolule
annaabi.ee 
