Inimeste mitmekesised huvid (1)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Miks peaksin olema salliv?

Miks peaksin olema salliv ? Kõigil inimestel ühiskonnas on erinevad huvid. Igaüks on individuaalne ja omanäoline. Samas on ühe maa elanikel alati ka mingid sarnasused: ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused. Ühiskonna arenguks on vajalikud mõlemad ­ nii see, et ühiskonnas eksisteeriksid teatud ühised väärtused, kui ka see, et sallitakse erinevusi (erinevate vaadete, tõekspidamiste, aga ka välimusega inimesi). Pluralistlik ühiskond ­ ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad,

Ühiskond

64

pptx

ÜHISKONNAÕPETUS

ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium  Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest?  Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas

Ühiskond

17

docx

Ühiskonna 9kl konspekt

Sisukord: lk 2 ­ Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 ­ Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 ­ Sotsiaalne kihistus lk 5 ­ Inimeste mitmekesised huvid lk 6 ­ Sotsiaalsed normid lk 7 ­ Demokraatia lk 8 ­ Riikide valitsemine lk 9 ­ Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 ­ Rahva osalemine valitsemises lk 11 ­ Parlamendi ülesanded lk 12 ­ Vabariigi president lk 13 ­ Vabariigi valitsus lk 13 ­ Kordamine lk 14 ­ Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 ­ Eesti Vabariigi kohtusüsteem

Ühiskonnaõpetus

3

docx

MÕISTED

Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt

Ühiskonnaõpetus

11

doc

Konfliktid

.....................3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konfliktsituatsioonidesse ning sageli on mul jäänud tunne, et vastased ei oska või ei taha suhelda probleemide lahendamiseks. Oma emotsionaalsuses vihastun ma kergesti kuid sama kiirelt ka kaob mu ärrituvus. Kui mina olen valmis oma probleeme või

Ajakasutuse juhtimine

50

docx

Konfliktid ja nende lahendamine

Tunnete ümbersõnastamine näitab, et „ma mõistan Sinu tundeid“ ja vähendab sellega intensiivsete emotsioonide aktiivsust. Seejuures hoidu sildistamisest, süüdistamisest, õigustamisest, eitamisest, vältimisest või domineerimisest. Pea meeles, et aeg, mis on antud teisele osapoolele tunnete ventileerimiseks, töötab Sinu kasuks! 3. Selgita oma seisukoht, sh. vaated, vajadused ja tunded. Pea meeles, et sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused ning kodeeritud nn „lisasõnumid“, mis on kaasa võetud kas lapsepõlvest või erinevatest elukogemustest. 4. Kui mõistad, et oled aga eksinud, või teist põhjuseta süüdistanud, siis ole aus ja tunnista seda kohe teisele osapoolele ning vabanda juhtunu pärast. 5. Määratlege üksteisemõistmist toetav raamistik ja sõlmige kokkulepe edaspidise käitumise osas. Selleks määratlege ühised eesmärgid kõrgemal tasandil, sõlmige kokkulepe

Sotsiaalpsühholoogia

10

docx

Ärisuhtlus- ja läbirääkimised

mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis soovitakse sellele kinnitust: seetõttu eelistatakse suhelda inimestega, kes annavad positiivset

Ärisuhtlus- ja läbirääkimised

7

docx

Kordamine KTks

VÕIM JA OTSUSTAMINE Võim on autoriteet, mis on võimeline teisi oma tahtele allutama, teiste inimeste tegusid juhtima. Juhil võib olla võim, kuid mitte autoriteet. Viis võimutüüpi (French, Raven) · Tasustatud võim- tasul põhinev, võimalus pakkuda alluvatele palgatõusu, edutamist vms. Alati olemas. · Sundiv võim ­ karistusel põhinev, alluvad näevad juhti kui karistajat. Võib rakendada kui tahta. · Seaduspärane võim ­ liider on töötajatest kõrgemal positsioonil. Alati olemas.

Juhtimine

Meedia

Kommentaarid (1)