Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid - ÜRO (0)

5 VÄGA HEA

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid

ÜRO
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon , mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn ’ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud.

Peaassamblee

Peaassambleel (PA) on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee koguneb korraliseks istungjärguks iga aasta septembri keskpaigast detsembri keskpaigani, kuid vajadusel võidakse korraldada ka PA erakorralisi istungjärke. Kuigi PA otsused ei ole kohustustava iseloomuga, on neil ometi rahvusvahelistes küsimustes tugev kaal. Olulistes küsimustes (rahu ja julgeolek, liikmete vastuvõtt ja väljaheitmine, eelarve) võtab PA otsused vastu kahe kolmandikulise häälteenamusega, muudel juhtudel piisab lihthäälteenamusest.
Peaassamblee tööd aitavad koordineerida 6 põhikomiteed:

1. komitee - desarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek
2. komitee - majandus ja rahandus
3. komitee - sotsiaalsed, humanitaar- ja kultuurilised küsimused
4. komitee - poliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine
5. komitee - administratiiv- ja eelarveküsimused
6. komitee - õigusküsimused

• Julgeolekunõukogu
ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia , Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus. ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele - jõu kasutamise autoriseerimise ainuõigus on Julgeolekunõukogul (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN). Vastavalt ÜRO harta artiklile VI võib Julgeolekunõukogu anda soovitusi vaidluste rahumeelseks lahendamiseks; kui JN leiab, et valitseb oht rahule, on toimunud rahu rikkumine või agressioon , võib JN kasutada ka vastavalt ÜRO põhikirja artiklile VII mittesõjalisi (majanduslikke, poliitilisi) või sõjalisi meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks. Mittesõjaliste meetmete hulka kuuluvad näiteks osaline või täielik majandussuhete katkestamine ja diplomaatiliste suhete katkestamine. Kui JN peab neid meetmeid ebapiisavaks või need on osutunud mitteküllaldaseks, võib nõukogu kasutada sõjalist jõudu.
• Allorganisatsioonid
Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO)
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)
Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD)
ÜRO Haridus -, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO)
ÜRO Lastefond ( UNICEF )
ÜRO Arenguprogramm ( UNDP )

Euroopa Nõukogu
Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. Eurooopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourg 'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ( OSCE )
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (Organization for Security and Co- operation in Europe) on organisatsioon, mis asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt ühiselt. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal, kuni 1995. aastani kandis organisatsioon Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - (CSCE). OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki Euroopas. Eesmärgid – Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees.

Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon ( OECD ), G8
OECD (Organization for Economic Co-operation and Development , Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. OECD on 1948 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. See organisatsioon moodustati selleks, et kooskõlastada Marshalli plaani raames Euroopale antavat USA ja Kanada majandusabi. OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Seevastu kuuluvad asutajariikide hulka Norra, Rootsi, Šveits, Kreeka ja Türgi. Esialgu lisandus uusi liikmesriike vähe: 1964 Jaapan, 1969 Soome, 1971 Austraalia ja 1973 Uus- Meremaa . Nendele 24 liikmele ei lisandunud enam kui 20 aastat ühtki riiki. Sellest ajast on lisandunud peamiselt endised sotsialismimaad , aga ka esimene Ladina-Ameerika riik Mehhiko (1994), Lõuna-Korea (1996), esimene Lõuna-Ameerika riik Tšiili (2010) ja esimene Lähis-Ida riik Iisrael (2010). OECD-l on 34 liikmesriiki. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010.
G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Nimetus G8 tuleb sõnadest "kaheksa grupp" (inglise keeles: The Group of Eight). Grupi tippsündmuseks on iga-aastane liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, kus arutatakse aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. G8 ajalugu sai alguse 1975. aastal Prantsusmaa presidendi Valéry Giscard d'Estaing'i korraldatud kuue juhtiva tööstusriigi riigipeade kohtumisega. Sel ajal kuulusid ühenduse liikmete hulka Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa ja Suurbritannia. Gruppi hakati nimetama G6 ja kui 1976 liitus sellega Kanada, siis G7. 1991 kui pärast NSV Liidu lagunemist hakkas grupi kohtumistel osalema Venemaa, hakati suurriikide ühendusest rääkima kui G7+1. 1997 toimunud Denveri kohtumisel sai Venemaast USA presidendi Bill Clintoni algatusel grupi täisliige ja sellest ajast tuntakse seda G8 nime all. Grupp on pälvinud sageli kriitikat globaliseerumisvastastelt jõududelt. Samuti on vastuolusid tekitanud Venemaa liikmestaatus, sest paljude poliitikute ja ekspertide hinnangul ei ole tegu tõeliselt demokraatliku riigiga. Tuntumad kriitikud on olnud USA senaatorid John McCain ja Joseph Lieberman, kes esitasid 2005. aastal üleskutse Venemaa osalus ühenduses ajutiselt peatada.

WTO
Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise keeles World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil. Maailma Kaubandusorganisatsioonil on 153 liikmesriiki ja 30 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust. Vastavalt põhikirjale peavad vaatlejaliikmed (ainsa erandina Vatikan ) 5 aasta jooksul vaatlejaliikmeks saamisest alustama liitumisläbirääkimisi. Maailma Kaubandusorganisatsiooni kõrgeim organ on ministrite konverents , mis koguneb üle aasta. Organisatsioonil on ka üldnõukogu, mis rakendab konverentsil vastu võetud põhimõtteid ja vastutab igapäevase haldamise eest, ning peadirektor, kelle määrab ametisse konverents. Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy. Põhimõtteliselt on kõigi otsuste vastuvõtmisel igal riigil võrdselt 1 hääl. Tegelikkuses ei ole niisugusi hääletusi veel kunagi toimunud. Otsuste tegemisel on alati jõutud konsensusele. Selle puuduseks on väga suur otsustamiseks kulunud aeg. Otsused kipuvad olema ka nii üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti tõlgendada. Suurima majandusega riik, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni, on Venemaa, teisel kohal on Iraan . Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999.

IMF
Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire , finantsabi ja tehniline abi:

IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.
Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi.

NATO
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO - North Atlantic Treaty Organization) on iseseisvate riikide poliitilise ja sõjalise koostöö liit. Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 sätestab, et relvastatud rünnak ühe või mitme liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu. Seega on tagatud iga liikmesriigi julgeolek lisaks oma suveräänsele kaitsevõimele ka teiste liikmesriikide sõjaliste jõudude abil. Ühendus muudab tõhusamaks kõigi liikmesriikide julgeoleku kaitse, lisaks teostatakse vajadusel ühisoperatsioone demokraatia ja rahvaste vabaduse kaitseks ka väljaspool liikmesriikide piire .
NATO jaguneb tsiviil- ja sõjaliseks struktuuriks. Kõrgeim ametnik on peasekretär ja kõrgeim organ Põhja-Atlandi Nõukogu (North Atlantic Council ). Otsuseid langetatakse liikmesriikide vaheliste nõupidamiste põhjal, kusjuures iga NATO otsus vajab kõigi liikmesriikide heakskiitu. Organisatsioonil ei ole liikmesriikide üle iseseisvat võimu. NATO relvajõud koosnevad liikmesriikide relvajõududest, mis antakse vajadusel organisatsiooni ühise väejuhatuse alla. Strateegilisel tasemel tegutsevad Euroopa väejuhatus ja Atlandi väejuhatus.
NATO liikmesriigid (26) on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria , Eesti, Hispaania , Holland , Island , Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luksemburg , Läti, Norra, Poola, Portugal , Prantsusmaa, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia , Sloveenia , Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Türgi ja Ungari.
NATO loodi 1949. aasta aprillis , Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 51 raames sõlmitud Põhja-Atlandi lepinguga. Lepingu allkirjastanud 12 Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riiki soovisid eelkõige luua vastukaalu Varssavi pakti riikide sõjalisele jõule.
Möödunud sajandi viimasel kümnendil toimunud globaalse julgeolekuolukorra muutustega kaasnes organisatsiooni laialdane koostöö NATO-sse mitte kuulunud Euroopa riikidega. Suuremat osa vastavasisulisest tegevusest koondab Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (Euro-Atlantic Partnership Council), kuhu on kaasatud kokku 46 riiki, samuti programm "Partnerlus rahu nimel" (Partnership for Peace ).
Eesti sai NATO täieõiguslikuks liikmeks 29. märtsil 2004. a. Pikaajalise eeltöö tulemusena saavutatud liikmestaatust võib pidada Eesti riigi jaoks tõhusaimaks julgeolekutagatiseks läbi aegade. Liikmesriikidele rakenduv kollektiivne julgeolek moodustub liikmesriikide proportsionaalsetest panustest. Seega kuuluvad Eesti kaitsejõududes iseseisva kaitsevõime kõrval edendamisele ka professionaalsed ümberpaigutatavad üksused. Samuti jätkub osalus NATO poolt laiema stabiilsuse tagamisele suunatud rahuoperatsioonides.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 48 allalaadimist

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid - ÜRO #1

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid - ÜRO #2

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid - ÜRO #3

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid - ÜRO #4

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid - ÜRO #5

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid - ÜRO #6

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

car82 Õppematerjali autor

Lühitutvustus organisatsioonide kohta

üro euroopa nõukogu osce (oecd) wto imf nato

Sarnased õppematerjalid

doc

ÜRO, WTO, IMF, NATO - Rahvusvahelised organisatsioonid

ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO on globaalne organisatsioon, mis asutati 1945.a ja sinna kuulub 200 maailma riigist 191. ÜRO tegevuse eesmärgid on väga laialdased, selle tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. * Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.

Ühiskonnaõpetus

doc

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.

Ühiskonnaõpetus

doc

Maailma organisatsioonid

Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest. Kollektiivne enesekaitse põhimõte-relvastatud kallaletung ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, lubatud relvajõu kasutamine.Oluline treeningu juures psühholoogiline ettevalmistamine. üleeuroopaline,oluliseks funktsiooniks on ühendada Euroopat, suhteid hoitakse ka venemaaga, et vähendada rahvusvahelist vastasseisu. ÜRO-Ühinenud rahvaste organisatsioon, mis on ühtlasi ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganisatsioon. Asutati 26.juunil 1945 san fransiscos 51riigi poolt. ÜL:rahvusvaheline koostöö,rahu,julgeoleku ja inimõiguste kaitse. Tähtsaim dokument on ÜRO põhikiri.Peakorter New Yorgis, liikmesriike 192.Eesti liitus 17.sep 1991a.ÜRO-d juhib peasekretär Ban-ki-moon. Töökeeled: inglise,araabia,vene,prantsuse,hiina,hispaania. Peaassamble koosneb liikmesriikide delegatsioonidest.

Avalik haldus

docx

Osce üro nato

Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W

Ühiskonnaõpetus

ppt

NATO ja rahvusvahelised organisatsioonid

RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID NATO PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949 NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004

Ühiskond

doc

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid

omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest, ennetab ja surub maha agressioone, tagab rahu. Allorganisatsioonid - FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO, ÜRO abiorganisatsioone: UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNIDO, UNDCP 2) Euroopa Nõukogu- Regionaalne, rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. 3) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Regionaalne, eesmärgid püüd konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. 4) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8

Ühiskonnaõpetus

docx

Organisatsioonid, eksamiks

· 1990: laienemine endise Saksa DV alale · 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia · 2009: Albaania ja Horvaatia 1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ja organisatsiooni peakorter viidi Pariisist Brüsselisse. Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised julgeoleku-abijõud (ISAF). 2009. aastal sai heakskiidu Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude (NATO Responce Force, NRF) NRF-i mudel, mis põhineb suurel määral Suurbritannia initsiatiivil varasemalt välja pakutud NRF-i sisese kriisireguleerimisüksuse ASF (Allied Solidarity Force) olulistel elementidel ühine planeerimine ja väljaõpe, solidaarne rahastamismudel, suur nähtavus avalikkusele ning usutav heidutusvõime. NRF-i tuumikuks saab

Ühiskond

docx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid