Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõpetuse I kursuse kontrolltöö nr 2 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Ühiskonnaõpetuse I kursuse kontrolltöö nr 2 1) Nimeta erakondade rolle demokraatlikus ühiskonnas:  Valijate esindamine, valitsemine  Inimeste kaasamine poliitikasse  Avalike eesmärkide sõnastamine 2) Millised on erakondade riigipoolse rahastamise a) positiivsed, b) negatiivsed küljed. a) Tavakodanikule   soodsam,   korruptsiooni   vähendamine,   erakonna süsteemide stabiilsus uute tulijate tõrjumisel b) Kulutatakse   riigi   eelarvest   maksumaksja   raha,on   vähem   vastuvõtlikud kriitiga ning ootuste osas 3) Iseloomusta   Eestis  kehtivat   erakonnasüsteemi.   Mis   on   Sinu   hinnangul   selle süsteemi a) positiivsed, b) negatiivsed küljed? Mõõdukas mitmeparteisüsteem A) Tundub olevat mõistlikum süsteem, sest seal on piisavalt hääli, et jõuda konsensusele ja on ka eriarvamusi B) Erakonnasüsteem kindlustatus pole väga suur. 4) Nimeta demokraatlike valimiste peamised põhimõtted ja selgita nende sisu: * Kõigi hääl on võrdne, kõigil on samad õigused ja võimalused hääle andmisel * Salajased, igaüks hääletab eraldatult * Osalevad kõik kellel on hääletamise õigus, hääletada saavad täisealised, kes ei ole krim. korras karistatud ning on Eesti kodanikud. * Regulaarsed, toimuvad iga teatud aja tagant 5)   Selgita   majoritaarse   ja   proportsionaalse   valimissüsteemi   erinevust.   Kumb
süsteem kehtib Eestis? Proportsionaalne   valimissüsteem   on   õiglasem   kuid   raskem,   kehtib   Eestis.
Majoritaarsel valimissüsteemil võidab see, kes saab enam hääli. Näiteks USA-s on
kasutusel selline süsteem. 6)   Arutle,   kas   erakondadesse   kuulumise   ja   valimisaktiivsuse   langus   arenenud
lääneriikides   näitab   kodanike   pettumist   poliitikas   või   on   see   pigem   märk,   et
ühiskond toimib niigi hästi.


Pigem arvan,  et rahvas on kaotanud  usu oma riiki ja nad arvavad,  et neid ei
võeta nii ehk naa kuulda, seega ei anta alati oma hääli. 7) Nimeta kolm tunnust, mis on iseloomulikud demokraatiale ja too igaühe juurde
(võimalikult konkreetne) näide, kuidas see toimib Eestis. * Põhiseaduslik valitsus * Kõik on seaduse ees võrdsed * Inimõiguste kehtimine 8) Täida tühjad lahtrid tabelis. vabariik Monarhia *presidentaalne vabariik *absoluutne monarhia *parlamentaarne vabariik * parlamentaarne monarhia 9) Selgita, mille poolest erinevad föderatsioon ja unitaarriik. Föderatsioon ehk liitriikon iseseisvad, unitaarriiki ei kuulu iseseisvaid osi vaid on
ühtne riik 10) Nimeta üks kehtivas Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud: * isikuõigus – õigus elule, vabadusele ja seaduse kaitsele *   poliitiline   õigus   –   olla   valitud,   valida,   kuulda   organisatsioonidesse,   avaldada
arvamust * kultuuriline õigus – õigus haridusele, kuuluda kirikusse, säilitada rahvuskultuur 11) Leia õige termin * erinevatest erakondadest moodustatud valitsusliit – koalitsioon * erakonna saadikurühm parlamendis – fraktsioon * valituks osutumiseks vajalik minimaalne häälte hulk – 5% 12) Ühe Eesti erakonna tutvustus. Erakonna nimetus:


EKRE eesmärk on meie iseseisvuse kindlustamine Eesti rahva ja riigi huve
arvestades.   Erakonna   põhil   baasiks   on   demokraatia   ja   võimu   lahususel
rajanev õigusriik.  Mis Sulle meeldis selle erakonna programmis? Minule meeldis nende lubadus arsti abi osas, samas ka on seal veel teisi häid
punkte näiteks abi viimine erivajadustega inimesteni. Mis Sulle ei meeldinud selle erakonna programmis? Mulle   ei   meeldi   nende   võimu   kasutus   nö   nõrgemate   üle   ehk   siis   keelamine
samasooliste abiellumine ning laste adopteerimine.
Ühiskonnaõpetuse I kursuse kontrolltöö nr 2 #1 Ühiskonnaõpetuse I kursuse kontrolltöö nr 2 #2 Ühiskonnaõpetuse I kursuse kontrolltöö nr 2 #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 295078 Õppematerjali autor
1) Nimeta erakondade rolle demokraatlikus ühiskonnas:
2) Millised on erakondade riigipoolse rahastamise

Sarnased õppematerjalid

Erakonnad-valimised-demokraatia-diktatuur-riik-põhiseadus
10
docx

Erakonnad, valimised, demokraatia, diktatuur, riik, põhiseadus

Kontrolltöö nr 2 1) Erakondade mõiste ja roll demokraatlikus ühiskonnas. Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias:  Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid  Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks  Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse  Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitilised

Poliitika
Ühiskonna valitsemine
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse eksami piletid
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

Eksamipilet nr 1 1. Võrdle tööstusühiskonda postindustriaalse ühiskonnaga (tööhõive erinevates majandussektorites, erinevate asulatüüpide osatähtsus asustuses, peamine sisemajanduse kogutoodangut andev majandussektor, tööaja kasutus jmt). Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku ja v

Ühiskonnaõpetus
Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised....................................................................................

Ühiskond
Ühiskonna konspekt
21
rtf

Ühiskonna konspekt

ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia ­ Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c000000700000000000000000000000873b0000ed28000020

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse konspekt
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON ­ minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine ­ urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ­ ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I ­ infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber

Ühiskonnaõpetus
Võrdlev poliitika
24
docx

Võrdlev poliitika

1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsial

Võrdlev poliitika
Riigiõigus
72
doc

Riigiõigus

KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,

Õigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun