NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (0)

Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite ( turumajandus , avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond) eristatavus ja vastastikune seotus , tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
Tööstusühiskonnas tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine, tekkisid suured vabrikud, töö oli korraldatud konveieritel, töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ja jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt, „Aeg on raha!“ kujunes juhtmotiiviks, bürokraatia tugevnes , tööaeg domineeris puhkeaja üle. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust, muutusid: tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Peamiseks leibkonnatüübiks oli väikepere, üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal.
Postindustraal ühiskonda märgistab kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses, postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Kujunes kessklass ja erilist rolli mängisid masstootmine ja massikultuur. Massimeedia on kujunenud postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Nim ka infoühiskonnaks.
Teadmusühiskonnas kasutatakse infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult. Teadus ja uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi, eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi. Teadmusühiskond kannab endas ka ohte , mis on seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga loodusele, keskkonnatasakaalule ning eetikale.
Heaoluriigi kujunemise tingisid tööstusrevolutsioon ja kodanlikud revolutsioonid.
Heaoluriik (1960-1970 kuldaeg) püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse, pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud, pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske. Heaoluriik täitdab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigi kaks põhilist tunnust:

• Ressursside ülekandmine (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervisehoidu, rikkamalt vaesematele)
  
• Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
  

Kommunistliku bloki lagunemine muutus demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, demokraatia levik on olnud 20. Sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Ilmselt kujuneb lähimate aastakümnete tõenäoseks põhitrendiks demokraatia kindlustumine, mitte levimine, sest uue demokratiseerumislaine teeb küsitavaks vajalike eeldumine puudumine regioonides, kus siiani valitseb diktatuur.
Siirdeperioodiks ehk üleminekuperioodiks nimetatakse seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega . Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühis ühiskonnavaldkondades ja –suhtes. Üleminek toob reeglina kaasa ka majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase esialgu hoopis langeb. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo. Põhiseaduse reform ja vabad valimised õnnestuvad tavaliselt kiirelt, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit.
Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents , hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valmised. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele kandma ka järgmisi tunnuseid:

• Kodanikuvabaduste tunnustamine
  
• Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
  
• Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
  
• Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
  
• Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks
  
• Vähemuste õigustega arvestamine
  
• Tsiviilkontroll relvajõudude üle
  

Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valimisinstitutsioonide olemasolu.
Robert Dahl nimetab nüüdisdemokraatiat polüarhiaks, mis vastandub monarhiale. Tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat.
Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid:

• Eesti kultuuri elujõulisus
  
• Ãœhiskonna sidusus
  
• Ökoloogiline tasakaalustatus
  
• Heaolu kasv
  
• 
  

Jätkusuutlik valitsemine
Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Lisaks legitiimsusele peab jätkusuutlik valitsemine olema ka efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav . Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide pühihuvisid. Huvide rahuldamine käib tasakaalustatult.
Heaolu kasv
Liigne bürkokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab välisinvesteeringuid. Kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem , vaid investeering . Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Rikkus võimaldab ühiskonnal investeerida võtmevaldkondadesse, arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses.
Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus
Enamikul abielupaaridel peaks olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv. Teise võimalusena nähakse sageli sisseräne soosimist. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet.
Kuidas jätkusuutlikkust tagada?
Agenda 21
Luuakse rahvuslikke strateegiaid ning ka valdkonna strateegiaid. Strateegiate koostamisse kaasatakse ai ring asjast huvitatud inimesi. Kuna strateegiate elluviimine mõjutab väga paljude elu, siis on tähtis, et need kajastaksid erinevaid huve. Samas toob niisugune mudel kaasa ka oma ohud - võrdse partnerluse ja laia kaasatuse oludes võtab otsuste kõlastamine kaua aega, tekib raskusi ka konsensusele jõudmine ning ideede teostamisel. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on kirjas vastavad institutsioonid , vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava.