Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Liivimaa valitsemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud?
  • Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik?
  • Mis otsused tehti 1397a Danzigi kongressil?
  • Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati?
  • Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu?
  • Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?
  • Miks muutus välisoht 15saj suuremaks?
Vana- Liivimaa valitsemine

Poliitiline ülesehitus

  • 1346. Aastal – 5 väikeriiki
  • Saksa Ordu Liivimma haru – tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister
  • Riia peapiiskopkond
  • Tartu piiskopkond
  • Saare-Lääne piiskopkond
  • Kuramaa piiskopkond

Maaisand ja läänimehed

  • Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks – harisid talupojad – tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised
  • Läänivaldused – jagatud vasallidele sõjateenistuste ees

Sisepooliitika

  • Võimuvõitlus – piiskopkondade ja ordu vahel
  • Intriigid
  • Kodusõjad

Seisused

  • 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad
  • Rüütelkonnad – vasallide ühinemine territoriaalselt
  • Linnadepäevad
  • Maapäevad

Küsimused


  • Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud?
    Liivi ordu
  • Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik?
    Liivi ordu meister, Riia peapiiskop
  • Selgita, milles seisnes rõivastustüli.
  • Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil?
    Pärandamisõigus
  • Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati?
    Lahendati välispoliitisi küsimusi
  • Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu?
    Konsensusele ei jõutud
  • Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?
    Venemaa, Taani, Poola, Rootsi, Norra
  • Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks ?
    Taani kuningas oli ennast kuulutanud Põhja-Eesti hertogiks.
  • Kes olid ja millega on ajalukku läinud Diedrich Damerow ja Wolter von Plettenberg ?
    Damerow – tartu piiskop, korraldas ordu vastast tegevust
    Plettenberg –

    Sunnismaisuse ja pärisorjuse kujunemine

    • Pärisorjuse tunnused
      • Sunnismaisus
      • Keeld vabalt elukutset valida
      • Talupoegade müümine maast lahus
      • Võimaluste puuduimine esitada kaebusi
      • Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust
      • Feodaalrendi piiramatus
    • Põhjused
      • Mõisade rajamine
        • 16.saj keskpaigast teada 500 mõisa
      • Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele
      • Koos metsapõldude laienemisegakasvas vajadus teotöö järele
    • Rendistruktuuris muutus
      • Valdavaks muutus teorent
      • Loonusrent absoluutsuurus kasvas, kuid selle osakaal vähenes
      • Kümniseks maksti peaaegu ¼ saagist
      • Raharendi osa kasvas
      • Kujunesid erinevad talupoegade kategooriad
    • Talupoegade kategooriad
    • adratalupoeg – talupoeg , kelle maa suuruseks oli üks adramaa = 1 adraga haritav maa, st külvi pind oli 10ha, isandale andamid ja teotöö
    • üksjalg – tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid ise oma väikese talu, väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas
    • vabatalupoeg – talupoeg, kes tasus koormisi rahas ja ei käinud teotööl
    • maavaba talupoeg – talupoeg, kes omas talu, ratsateenistuskohustus, olid isiklikult vabad, vabastatud koormistest, pidid ise oma maad harima, neil polnud sõltuvaid talupoegi
    • Vabadikud – maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad
    • Sulased ja teenijad – müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all
    • Träälid ehk orjad (sõjavangid, võlgnikud)

    Linnad ja kaubandus

    • Linnade õiguskorraldus
      • Linna said maaisanda käest linnaõiguse
      • Linnaõiguse eesmärk: linna kodanike isikliku vabaduse, eramómandi ja pärimisõiguse kaitse
    • Linnaõhk teeb vabaks
      • Linna põgenenud sõltlased saidaasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks
      • Linnakodanikuks võis saaa iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodaniku maksu
    • Linnakodaniku õigused ja kohustused
      • Kohustused
        • Osavõtt linna kaitses
        • Osavõtt linnale vajalikes töödes
        • Maksude maksmine
      • Õigused
        • Tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega
        • Nende üle võis kohut mõista vaid linna kohus
    • Linnavalitsusraad
      • Millega tegeles
        • Linna sissetulekuga
        • Heaolukorra kindlustamisega
        • Kohtu mõistmisega
      • Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse
      • Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust , omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka
      • Raad sekkus kodanike isiklikku ellu (liigse priiskamise piiramine)
      • 16.saj-l rae poolt olid rõivakorrraldused ette kirjutatud (milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda)
    • Linnade rahvastik
      • Liivimaa suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) oli juhtiv positsioon sakslaste käes
    • Gildid ja vennaskonnad
      • Keskaegne ühiskond oli korporatiivsed (ametialased ühendused)
      • Gildid
        • Kaitsesid oma liikmete huve
        • Korraldasid seltsielu
        • Pakkusid häda korral abi ja toetust
      • Gildide seas oli tähtsaim Suurgild (kuulusid kaugkaupmehed)
      • Mustpeade vennaskond (kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid)
      • Väikegildid (kuulusid käsitöölised)
    • Käsitöö
      • Liivimaa linnade elus suurt osa mängis transiitkaubandus
    • Tsunftid
      • Korraldasid väljaõpet
      • Kaitseid turgu
      • Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti
    • Skraa
      • Tsunfti põhikiri, mis määras
        • Meistrite saamise tingimused
        • Tsufti liikmeks samise tingimused
    • Alevikud
      • Helme
      • Keila
      • Kirumpää
      • Kavastu e Kastre
      • Kuressaare
      • Koluvere
      • Lihula
      • Laiuse
      • Otepää
      • Pirita
      • Põltsamaa
      • Valgu
      • Vastseliina
      • Viru-Nigula

  • Vana-Liivimaa valitsemine #1 Vana-Liivimaa valitsemine #2 Vana-Liivimaa valitsemine #3 Vana-Liivimaa valitsemine #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadz Õppematerjali autor
    Konspekt Vana-Liivimaa valitsemise kohta

    Sarnased õppematerjalid

    Pronksiajast kuni vene ajani
    14
    docx

    Pronksiajast kuni vene ajani

    · Mõõgavendade ordu loomine (mungarüütlite ordu) ­ Baltimaade ristimise jaoks loodud Valge rüü, punase ristiga Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad kiiresti vallutada? Kuna ristisõdijatel oli palju sõdureid ja latgalite ülikud andsid vastupanuta maa ära · 1143- Rajati Lüübeki linn · 1147-1149- Saksa aladel toimusid Vendide ristisõjad · 1186- Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks · 1198- Berthold tuli Liivimaale tagasi · 1199- Saab Albert missiooni endale (uus peapiiskop) Mõõgavendade ordu · Loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid · Sisuliselt tugevaim jõud religioonis · Liivlased koos Kaupoga pöördusid vabatahtlikkult ristiusku · Eestlaste muistne vabadusvõistlus o 1208 ­ esimesed ristiretked Eestisse o 1210 ­ Võnnu lähedal Ümera lahing, mille eestlased võitsid

    Ajalugu
    Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord
    16
    doc

    Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

    Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmikega 3. Vasallkonnad 4. Linnad Maapäevadel arutati:  Välispoliitilisi küsimusi  Majanduspoliitilisi küsimusi  Püüti lahendada omavahelisi probleeme/tülisid

    Ajalugu
    Eesti alade üleminek muinasajast keskaega
    5
    docx

    Eesti alade üleminek muinasajast keskaega

    Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 ­ puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 ­ puhvri langemine ordu alla 1228 ­ Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ­ ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvaheline kandepind 1238 ­ Stensby leping > Taani kuningas sai kunagised valdused tagasi > Eestimaa hertsogkond Lääniaadli teke Linnuste rajamised maa kindlustamiseks. Linnustesse rüütlitest läänimehed (maa kaitse). Saksa ordule polnud läänimeeste abi tähtis > ei läänistatud > linnustesse ordurüütlid Lääni saamine > lojaalsus, võitlusvõimelisus, jõukas.

    Ajalugu
    Eesti keskajal
    14
    docx

    Eesti keskajal

     Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud,  Ordumeister koos orduametnikega  Vasalkondade esindajad  Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud 7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venelased, skandinaavlased, Poola, Leedu 8.Miks muutus välisoht 15.sajandil suuremaks? Moskva ja Novgorod liideti ja siis nähti õiget hetke, et rünnata Pihkvat. Sellele vastukaaluks tuldi liivimaale vallutusretketele. 9.Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Dietrich Damerow – Tartu piiskop, astus orduvastase rinde esiotsa Wolter von Plettenberg – Liivi ordumeister 1494 – 1535, lahendas maa sisemisi

    Ajalugu
    Eesti keskaeg
    12
    docx

    Eesti keskaeg

    Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa,

    Ajalugu
    Keskaeg Eestis
    7
    doc

    Keskaeg Eestis

    ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ­ ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all

    Ajalugu
    Keskaeg
    2
    doc

    Keskaeg

    Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus

    Ajalugu
    Eestimaa keskaeg
    11
    doc

    Eestimaa keskaeg

    Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun