G.A.T.S (0)

SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1. Üldine 3
2. AJALUGU 4
3. Mis on GATS? 5
4. GATS’I LIIGITUS 6
5. GATS´i teke 7
6.KÄIMASOLEV DOHA LÄBIRÄÄKIMISTE VOOR 8
VIIDATUD ALLIKAD 12

SISSEJUHATUS

Käesoleva referaadi autorid seadsid töö koostamise alguses endale eesmärgiks uurida põhjalikult GATSi eesmärki, sellega seotud teisi dokumente ning GATSi loomise põhimõtteid. Eesmärgi saavutamiseks uuriti erinevaid Internetis leiduvaid materjale.
Referaat koosneb viiest peatükist, kus esimeses räägitakse üldiselt GATSist, teises räägitakse Mis GATS endast kujutab, kolmandas peatükis tutvustatakse ajaloolist tausta , neljandas on välja toodud GATSi liigitus ning viiendas GATSi tekkepõhjused.
Referaadi koostamisel tõdesid autorid vähese info kättesaadavust antu teema kohta.

1. Üldine

GATS on ülemaailmne teenustega kauplemise kokkulepe. GATSi loomine oli üks „saavutustest“ Uruguay läbirääkimiste voorus, mille tulemused jõustusid 1995 aasta jaanuaris. GATS oli mõledud täitma samu eesmärke nagu GATT: luua usaldusväärne süsteem rahvusvahelise kaubanduseeskirjadele; tagada aus ja õiglane kohtlemine kõigile osalejatele (mittediskrimineerimise põhitmõte); stimuleerides majandustegevust läbi poliitika ning edendades kaubandust ja arengut järkjärgulise liberaliseerimisega. Kõik liikmed on selle heaks kiitnud. [1]
Kuigi teenused moodustavad praegu üle 60 protsendi maailma toodangust ja tööhõivest, esindavad nad enam kui 20 protsenti kogu kaubavahetusest (BOP alusel). Seda, pealtnäha tagasihoidlikku, osa ei tohiks siiski alahinnata.
Paljusid teenuseid, mida on pikka aega peetud riiklikuks tegevuseks on muutunud rahvusvaheliselt mobiilseks. See suundumus tõenäoliselt jätkub, kaasates uusi edastamise tehnoloogiaid (nt elektroonilise panganduse, telekommunikatsiooni-tervise või telehariduse teenused), tuues esile paljudes riikides sügavalt juurdunud monopole (näiteks kõneside ja postiteenused) ja seadusega sätestatud reforme siiani täpselt reguleeritud sektorites, näiteks transpordis. Koos tarbija muutunud eelistustega, on taolised tehnilised ja regulatiivsed uuendused suurendanud teenuste osakaalu ning seega tekitanud vajaduse mitmepoolseteks erialaladeks. [2]

2. AJALUGU

Kuigi GATSi üldine eesmärk on kõrvaldada kaubandustõkked, on riigil vabadus valida, millised sektorid järk-järgult "liberaliseerida", st mis tarneviis kehtiks konkreetses sektoris, ja mil määral liberaliseerimist esineb teatud perioodi jooksul.
Liikmete kohustused on reguleeritud " hammasratta efektiga", mis tähendab, et kohustused on ühesuunalised ja neid ei saa enam tagasi võtta. See on selle jaoks, et luua stabiilne kauplemiskliima. Kuid Artikkel XXI lubab liikmetel kohustusi tagasi võtta ning siiani on kaks liiget kasutanud seda võimalust (USA ja EL). Boliivia teatas 2008 a. novembris, et ta loobub oma tervishoiuteenuste kohustustest. [1]

3. Mis on GATS?

GATS võimaldab liikmesriikidel võtta meetmeid vastu järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kellele finantsteenuste osutaja finantsteenuse võlgneb. Teenustekaubanduse üldleping lubab liikmetel võtta meetmeid, mida on vaja kõlbluse kaitsmiseks ja pettuse vältimiseks, ning ettevaatusmeetmeid, mida on vaja muu hulgas rahandussüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks.
Üldise teenustekaubanduse kokkuleppe allakirjutamine on toonud kaasa tungiva vajaduse alla­kirjutanute turgude suurust ja nende turuosa käsitleva teabe järele, selleks et nimetatud kokkulepet hallata ja arendada. Ühendus ja liikmesriigid on võtnud teenustekaubanduse üldlepingu raames kohustused, mis on seotud tarbijate võimalusega osta panga- ja investeerimisteenuseid välisriigis. [2]

4. GATS’I LIIGITUS

GATSi alusel eristatakse nelja teenuseid osutavaid viisi: piiriülene kaubandus, tarbimine välismaal, kaubanduslik kohalolek ning füüsiliste isikute kohalolu .
Piiriülene kaubandus on määratletud teenuste vooga ühe liikme territooriumilt teise liikme territooriumile.
Tarbimine välismaal tähendab olukorda, kus teenuse tarbija kolib teenuse saamiseks teise liimesriigi territooriumile.
Kaubanduslik kohalolek tähendab, et teenuse osutamiseks ühe liikmesriigi pinnal peab ta ka reaalselt kohal olema või omama hoonet või siis rentima hoonet rendilepingu alusel.
Füüsiliste isikute kohalolek sõltub ainult nende teenuse andmisega vastavas riigis. (nt raamatupidajad, arstid, õpetajad) [2]

5. GATS´i teke

WTO multilateraalse regulatsioon põhineb asutamislepingul ja kolmel aluslepingul: GATT ja selle siduslepingud, teenustekaubanduse üldleping (GATS – General Agreement on Trade in Services ) ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping ( TRIPS – Trade Related Intellectual Property Rights ). Lisaks on WTO all nn. mõnepoolsed kaubanduslepinguid, mille osalisteks on vaid mõned WTO liikmed, näit. tsiviilõhusõidukikaubanduse leping (Agreement on Trade in Civil Aircraft) ja riigihankeleping (GPA - Government Procurement Agreement). WTO lepingutega seondub ka tugev ühine vaidluste lahendamise mehhanism , mille kaudu organisatsiooni liikmed kehtestavad oma õigusi ning lahendavad lepingute täitmisel tekkivaid erimeelsusi. WTOsse jõudvad vaidlused tulenevad harilikult ettevõtete või nende liitude poolt valitsustele edastatud teabest raskuste kohta, millega nad puutuvad kokku oma toodete turustamisel välisturgudel. Lisaks on WTO osaks ka Kaubanduspoliitika ülevaatuse mehhanism (TPR - Trade Policy Review Mechanism), mis annab võimaluse regulaarsete ajavahemikkude tagant saada liikmesriikide kaubanduspoliitikast laiahaardeline ja süstemaatiline ülevaade. [3]

6.KÄIMASOLEV DOHA LÄBIRÄÄKIMISTE VOOR

9.–14. novembril 2001 Dohas (Katar) toimunud WTO IV ministrite konverentsil võeti vastu otsus alustada uut kaubandusläbirääkimiste vooru . Vooru ametlikuks nimeks on Doha arenguvoor (Doha Development Agenda – DDA). Läbirääkimised algasid 2002. a. alguses. Vastavalt Dohas vastuvõetud ministrite deklaratsioonile pidid läbirääkimised lõppema hiljemalt 1. jaanuaril 2005. a., mis aga ei õnnestunud. Vooru eesmärgiks on kaubanduse edasine liberaliseerimine, pöörates erilist rõhku arenguaspektidele (s.t. arenguriikide integreerimine maailma kaubandussüsteemi, toetades reegleid, mis aitaksid arenguriikidel vaesusega võidelda).
Olulisemad valdkonnad, mida Doha läbirääkimistel käsitletakse, on järgmised: põllumajandus, teenused, intellektuaalomandi kaitse, tööstustoodete turulepääs, reeglid (dumpinguvastased meetmed, subsiidiumid , sh. kalandussubsiidiumid, tasakaalustusmeetmed ja regionaalsed kaubanduslepingud), kaubandusvaidluste lahendamine, kaubandus ja keskkond, kaubanduse lihtsustamine , arenguküsimused. Läbirääkimisvoor toimub ühtse terviku ( single undertaking) põhimõttel s.t. midagi ei ole kokku lepitud enne, kui kõik on kokku lepitud. (v.a. kaubandusvaidluste lahendamine, mille alased läbirääkimised toimuvad väljaspool ühtseid ajaraame).
Dohas vastu võetud ministrite deklaratsiooni kohaselt oli läbirääkimiste vooru oluliseks vahetähtajaks WTO V ministrite konverents 2003. a. Cancúnis ( Mehhiko ), mille eesmärgiks oli muuhulgas teha vahekokkuvõtteid Doha arenguvoorust ja kiita heaks läbirääkimispõhimõtted mitmes olulises valdkonnas. Kokkuleppeid ei suudetud saavutada, võeti vastu vaid lühike ministrite avaldus, milles tõdeti liikmete pühendumust läbirääkimiste jätkamisele. Doha vooru vahekokkulepete suhtes jõuti konsensusele 2004. a. 1. augustil, mil WTO peanõukogu otsusega kiideti heaks nn. juulipakett. Pakett sisaldab läbirääkimispõhimõtete raamistikku põllumajanduse ja tööstustoodete turulepääsu osas, põhimõtteid kaubanduse lihtsustamise alaste läbirääkimiste alustamiseks ning suuniseid läbirääkimiste jätkamiseks teenuste ja arenguriikide erikohtlemise üle.
Järgmiseks Doha vooru oluliseks vaheetapiks oli 2005. a. detsembris Hongkongis toimunud WTO VI ministrite konverents, kus loodeti heaks kiita kokkulepe, mis annaks selged juhised läbirääkimiseesmärkide saavutamiseks. Kuid juba enne konverentsi algust puudus paljudes küsimustes konsensus liikmete seas. Keskseks teemaks oli kujunenud põllumajandus, mis on paljude WTO liikmete jaoks kõige olulisem, kuid samas ka kõige tundlikum valdkond . Hongkongi konverentsil suudeti siiski vältida täielikku läbikukkumist (nagu oli juhtunud Cancúnis 2 aastat varem) ning kiideti heaks ministrite deklaratsioon , milles kinnitati, et Doha voor lõpetatakse edukalt 2006. aastal. Seejärel keskendus töö Hongkongis vastu võetud ministrite deklaratsioonis sisalduvate tähtaegade saavutamisele . Vaatamata pingelistele läbirääkimistele ei suudetud siiski leida võimalusi kompromisside saavutamiseks ja 24. juulil 2006 otsustati läbirääkimised ajutiselt peatada. Järgnes nö vaikse diplomaatia etapp (mitteametlikud konsultatsioonid, liikmete kahepoolsed kohtumised), mille jooksul reaalseid edasiminekuid või seisukohtade lähenemist ei saavutatud.
31. jaanuaril 2007 toimus Genfis WTO kaubandusläbirääkimiste komitee mitteametlik istung, kus WTO peadirektor Pascal Lamy juhtimisel otsustati DDA läbirääkimised taaskäivitada. Uusi ametlikke tähtaegu läbirääkimiste edasiseks protsessiks enam ei sätestatud ja tegutseti sooviga jõuda tulemuseni nii kiiresti kui võimalik. Järgmine otsustav etapp algas 21. juulil 2008, mil Genfis algasid ministrite tasemel läbirääkimised eesmärgiga jõuda kokkuleppele DDA kahe olulisima valdkonna, st põllumajanduse ja tööstustoodete turulepääsu läbirääkimispõhimõtetes. Ületamatuks komistuskiviks sai seekord põllumajandusläbirääkimiste üks aspekt – erikaitsemehhanismi (SSM – Special Safeguard Mechanism) rakendamise lävi e. arenguriikidele võimaldatav turukaitse mehhanism impordi mahu olulise suurenemise korral. Tõsiste erimeelsuste tõttu ühelt poolt India ja Hiina ning teiselt poolt USA vahel otsustas WTO peadirektor Pascal Lamy 29. juuli õhtul läbirääkimised nn juuli 2008 paketi osas tulemuseta lõpetada. Tagasilöök ei tähendanud aga DDA vooru lõppemist, vaid mõneks ajaks seiskumist. Liikmed kinnitasid selgelt vajadust ja valmidust kõneluste jätkamiseks.
Sellest ajast alates on üritatud läbirääkimisi korduvalt taaselustada ning seatud mitmeid tähtaegu nende lõpetamiseks. 11.-12. novembril 2010. a. Seoulis toimunud tippkohtumisel kinnitasid G20 juhid oma pühendumist vooru edukale lõpetamisele 2011. aasta lõpuks . Jaanuaris alustasidki läbirääkimisgrupid uuesti aktiivseid kõnelusi, võttes aluseks 2008. aastal kokku lepitud tekstiversioonid. Suve alguseks oli selge, et kogu paketis ei suudeta ka sel aastal kokkuleppele jõuda. Peamiseks takistuseks on erimeelsused ühelt poolt USA ja teiselt poolt suurte arenevate majanduste vahel nagu Hiina, India, Brasiilia. Seetõttu tegi WTO peasekretär P. Lamy maikuus liikmetele ettepaneku mõelda, missugustes teemades oleks võimalik selle aasta jooksul kokkuleppeid saavutada ning kuidas tegeleda edasi ülejäänud teemadega. Eesmärk on 2011. aasta detsembris Genfis toimuvaks WTO 8. ministrite konverentsiks kokkulepe saavutada vähemalt osades teemades ehk nn minipaketis ning ülejäänud teemade osas kokku leppida teekaart nendega edasiliikumiseks. [3]
KOKKUVÕTE
Ainetöö koostati eesmärgiga teada saada GATS’i olemusest ning põhiprintsiipidest.
Olulisemad järeldused, milleni jõuti referaadi koostamisel, on järgmised:

• On ülemaailmne teenustega kauplemise kokkulepe
  
• Jõustus 1995 aasta jaanuaris
  
• Liikmete kohustused on reguleeritud
  
• Tagab stabiilsema rahandussüsteemi
  
• eristatakse nelja teenuseid osutavaid viisi
  

Autoreid hämmastas see, et GATS on ratifitseeritud kõigi WTO liikmete poolt, siis ikkagi püüavad riigid vastavalt oma vajadustele seda kohandada . Referaadi koostamine pakkus autoritele suurel hulgal uusi teadmisi antud teema kohta. Kuigi enamus materjali oli inglise keeles ei saanud see referaadi eesmärkide täitmisel takistuseks.

VIIDATUD ALLIKAD

1.Wikipedia [ http://en.wikipedia.org/wiki/General_Agreement_on_Trade_in_Services ] (13.09.2012)
2. Word Trade Organization [ http://www.wto.org/english/tratop_e/serv_e/gatsqa_e.ht m] (13.09.2012)
3. Välisministeerium [ http://www.vm.ee/?q=node/4436 ] (13.09.2012)
12