Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus).
Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kõik ettevõtted peavad kaustama tekkepõhist arvestust ja kahekordset kirjendamist. (nt. osteti 5 jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 5 jaan-ostukuupäev. Sünteetiline konto- kontod kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Analüütiline konto-konkretiseeritud ja detailne arvestus nii naturaal-või töö ja rahalistes näitajates, Analüütiline konto annab detailset infot mingi sünteetilise konto kohta. Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta. Ühekordne kirjendamine: arvestusmoodus, kus maj
ØHorni lause tõestamiseks tõestatakse, et positiivse literaali eituse konjunktsioonist eeldusdisjunktidega saab tuletada vastuolu. Øst temast saab tuletada tühja disjunkti. Tühja disjunkti tuletamiseks kasutame klassikalise loogika reegli modus ponens üldistust - resolutsiooni reeglit (RR). Pärast RR iga rakendamist on saadud valemis 2 literaali vähem kui RR eeldusvalemites. Muutujat V sisaldav väide tähistab kõikide konkretiseeritud väidete hulka, kus konkretiseerimise all mõeldakse V asendamist kas konstantide või muutujaid sisaldavate termidega. q Kuidas unifitseerida, kui mõlemad literaalid sisaldavad muutujaid? Minimaalse substitutsiooni reegel: Asendamata jäetakse kõik muutujad, mille jaoks puudub konkretiseeriv asendus. Definitsioon (Kõige üldisem unifitseerija - mgu): Termide t1 ja t2 kõige üldisem unifitseerija on asendus , mis rahuldab tingimusi: 1
deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks. Lõppsaldo arvutamiseks üldreegel: algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive 13. Sünteetiline ja analüütiline arvestus. Seosed sünteeteliste ja analüütiliste kontode vahel Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse kontosid, kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii naturaal- või töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole.
kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks. Lõppsaldo arvutamiseks üldreegel: algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive 11) Sünteetiline ja analüütiline arvestus. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse kontosid, kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii naturaal- või töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole.
Üks võimalus õigustloovat akti määratleda on järgmine: "Õigustloov akt on õigusakt, millega kehtestatakse, muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks õigusnorme", kusjuures õigusnormide all mõistetakse konkreetselt määratlemata isikute ringile suunatud juhiseid. Sellest tulenevalt saab ka õigusakti (sealhulgas haldusakti) eelnõu ettevalmistamisel tähistada akti liiginimetusega alles pärast seda, kui on selge aktis sisalduma hakkava regulatsiooni subjekt; kas see on konkretiseeritud või mitte. Kuivõrd õigusnorm ja õigusaktide süsteem on keerukad nähtused ja paljude õigusaktide osas võib tõsiselt vaielda, kas tegemist on üld- või üksikaktiga (näiteks eelarveseadused), oleks lihtsam ja konkreetse õigusakti kehtestaja suvast mittesõltuvam lahendus rääkida õigusaktide liigitusest vaid õigustloovateks ja üksikaktideks, mille koha õigusaktide hierarhias määraks ära akti vastuvõtja pädevus ning millel puuduks konkreetne liiginimetus. See tähendaks, et
hetkel lapse isaga abielus. Ette on nähtud isaduse omaksvõtt kui lapse isa ei ole emaga abielus. · Kui ei olda abielus, peab lapse isa minema vabatahtlikult perekonnaseisu ametisse ja võtma mingi protseduuri käigus lapse omaks. Hiljem ei saa öelda, et laps ei ole tema oma. · Kui vanemate abielu on lõppenud kas lahutuse või mehe surma tagajärjel isaks loetakse mees, kes oli lapse eostamise ajal lapse emaga abielus. Konkretiseeritud on eostamise aja kestus (300 päeva, kuid võidakse tõendada ka pikem ajavahemik). · Kui konflikt kui isaduse eeldus khtib üheaegselt kahe mehe kohta (laps on eostatud eelmise, kuid sundinud juba ema järgmise abielu kestel). Üldreefliks on, et laps loetakse uue abielumehe lapseks. · Vaidlustada ei tule mitte akti kannet või kandes esitatud andmeid, vaid põlvnemist kui perekonnaõigusi ja kohustusi loovat suhet ennast.
tunnustatud tavaõiguslikes normides on suunatud nii riikidevaheliste suhte reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Tähtsamad dokumendid, mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud (üldtunnustaud) põhimõtteid ja norme: 1945. Asutatud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Hiljem on nendes dokumentides sisalduvaid demokraatlikke ja humaanseid põhimõtteid konkretiseeritud ja täiendatud paljudes rahvusvahelistes konventsioonides, paktides ja lepingutes. Eesti põhiseaduse § 3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 4.4 EUROOPA LIIDU ÕIGUS EESTI ÕIGUSE ALLIKANA Lk 61 63 Eli liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud
Piirkulu ehk marginaalkulu on ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik täiendav kulu. Kogukulu muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe tooteühiku võrra. LOENG 3 Tellimuspõhine kuluarvestus Tellimus kuluarvestuses: teistest toodetest ja teenustest selgelt eristuvad tooted ja teenused, (nt. kliendi soovil valmistatavad individuaalsed tooted või toodete partiid, samuti konkretiseeritud tööd või teenused.) Tellimuspõhise kuluarvestuse süsteemi rakendamise eesmärgiks on kindlaks teha konkreetse tellimuse maksumus. Tellimust käsitletakse kuluobjektina. 1) Kuluobjektideks (kulukandjad) on valmistatavad tooted. 2) Kõik tellimuse täitmisega seotud otsekulud kantakse otse tellimusele (täpsemalt tellimuslehele). 3) Igale tellimusele jaotatakse mingisuguse summa ulatuses kaudkulusid.
Millised on olulisemad põhimõtted avalikus õiguses ja avalik- õiguslike suhete õiguslikel reguleerimisel? · Tavaõigus, mis tekib: o pikaajalise ja ühetaolise tava kaudu ja o asjaosaliste veendumuse kaudu, et vastav tava on õiguslikult siduv. Tavaõigusel on piiratud tähendus · Riigiõiguse konkretiseerimine: terve rida haldusõiguse üldpõhimõtteid on tuletatud riigiõiguse normidest ja printsiipidest; nad kujutavad endast "konkretiseeritud riigiõigust". · Toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile: haldusõiguse eriosa mitmesuguste valdkondade õigusnormides leidub regulatsioone, mida saab vajaduse korral üle kanda teistele, reguleerimata faktilistele asjaoludele. · Tuletised nn. õiguspõhimõtetest: halduse üldpõhimõtted 2. Kes on põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste kandjad põhiseaduse alusel a) Kandjad e. subjektid on kõik ja igaüks, sest põhiõigused, vabadused ja
jaoks. Seepärast andis Mussolini 1921. aastal ühele grupile teadlastele korralduse töötada välja fasismi filosoofia. Midagi ei tulnud välja. Endiselt nimetati fasismi kord vasakpoolseks, kord parempoolseks liikumiseks. Mussolinile selline segadus isegi meeldis. Tänu sellele võis igaüks endale fasismis midagi leida. Ja tegelikult oligi ju Mussolini see, kes otsustas, kust tõmmata piir lubatu ja keelatu vahel. Kui ideoloogia pole täpsemalt konkretiseeritud, võib alati tõmmata lubatu ja keelatu piiri suvalisse kohta. 1926. a kujunes Rahvuslikust Fasistlikust Parteist ainupartei. Sellele olid eelnenud mitmed atentaadikatsed Mussolinile (osa neist olid kindlasti lavastatud). Need katsed said ettekäändeks totalitaarse diktatuuri kehtestamiseks. 1926.a novembris anti välja seadus, et möödakäijad pidid andma au, kui neist möödus kolonn partei lippudega. 1926. aasta detsembris lülitati fasci liktori vitsakimp
Seepärast andis Mussolini 1921. aastal ühele grupile teadlastele korralduse töötada välja fasismi filosoofia. Midagi ei tulnud välja. Endiselt nimetati fasismi kord vasakpoolseks, kord parempoolseks liikumiseks. Mussolinile selline segadus isegi meeldis. Tänu sellele võis igaüks endale fasismis midagi leida. Ja tegelikult oligi ju Mussolini see, kes otsustas, kust tõmmata piir lubatu ja keelatu vahel. Kui ideoloogia pole täpsemalt konkretiseeritud, võib alati tõmmata lubatu ja keelatu piiri suvalisse kohta. 1926. a kujunes Rahvuslikust Fasistlikust Parteist ainupartei. Sellele olid eelnenud mitmed atentaadikatsed Mussolinile (osa neist olid kindlasti lavastatud). Need katsed said ettekäändeks totalitaarse diktatuuri kehtestamiseks. 1926.a novembris anti välja seadus, et möödakäijad pidid andma au, kui neist möödus kolonn partei lippudega. 1926. aasta detsembris lülitati fasci liktori vitsakimp
üksteisele allutatud, nende vahel on subordinatsioonisuhted. - Modifitseeritud subjektiteooria ehk eriõigusteooria - avaliku õigusega on tegemist, kui tegutseb riik või muu halduse kandja erilises positsioonis, milles igaüks olla ei saa (omab eriõigusi). Avaliku halduse ajaloolise kujunemise põhietapid Võrreldes eraõigusega ja karistusõigusega on noor õigusvaldkond. Tekkis riigiõigusega enam-vähem samal ajal, sest tegemist on konkretiseeritud riigiõigusega (sõltub suuresti riigi põhikorrast, st põhiseadusest) 17. ja 18. sajandil politseiriikliku halduse periood Lääne-Euroopa riikides kujunesid absoluutsed monarhiad arenenud riigiasutuste süsteemi ja rohkearvulise ametnikkonnaga. Haldus oli kõikehõlmav ja tähendas valitseja igakülgset „hoolitsust" oma alamate eest. Valitseja tahe on kõrgeim seadus. Valitseja oli õiguslikult vähe piiratud. Alamad polnud valitseja tegevuse vastu üldjuhul
N. Parrest Mõiste: haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist (haldusorganisatsiooni ja haldustegevust) ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerumine. Väga tuntud on ka F. Werneri määratlus: haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus.
majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. Kattuvus eksisteerib ka selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse alust reguleeritakse PS_s. Riigiõigus mõjutab OVKÕd. OMKÕ on konkretiseeritud riigiõigus. Riigiõigus rajandeb riigi suveräänsel võimul, KOV üksused pole suveräänsed, vaid omavad üksnes õigust omavalitsusele. 3.2. kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus KOVÕ kuulub haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes üksnens ühte HÕ valdkonda- KOV üksuste haldust. On ka tihe seos teiste HÕ eriosa valdkondadega, nt korrakaitseõigusega, keskkonnaõigusega, ehitusõigusega jt, sest nendes eraõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades
Reaalne aeg ehk etenduse kestus saab fiktiivseks ajaks, millel on oma sisemine loogika. Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. 10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat Sarnast: · Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. · Lugu hargneb rohkem või vähem konkretiseeritud ajas ja ruumis · Looga on seotud tegelased Erinevat: · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi vahetult dialoogi ja remarkide kaudu · Loo esitamise vahendid ja võimalused näidendis on romaaniga võrreldes piiratumad (pikkus, arvestamine vaataja tähelepanuvõimega, teatri tehniliste võimalustega arvestamine)
aktidega ja kuidas on see teistest süsteemidest eraldatud. Juba sissejuhatus mainitud ,,Kalmistuseadus" sisaldas viidet SHKS-le. Sellest võime järeldada, et mingil moel on SHKS seotud teiste õigustloovate aktidega ning pole seetõttu täielikult eraldatud. Terviklikkuse elemendina on SHKS-s tuvastatav konkreetse valdkonna reguleerimine: kui ,,Kalmistuseadus" reguleerib kalmistutega seonduvat eraldi, siis SHKS on konkretiseeritud sõjahaudade kaitsele. Muuhulgas kinnitavad süsteemiteooriast tuleneva terviklikkuse järgimist ka legaaldefinitsioonid ,,käesolevas seaduses kasutatakse" sõnastuses (SHKS § 2), mis näitavad, et mujal võib kasutada ka teises tähenduses, ent antud õigusloovas aktis kasutatakse just sellises, eristades nii SHKS teistest õigusaktidest. 12 Narits, R. op. cit., lk 89. 10 5.2
Poolte vahel on lähedased suhted. Kingituse tegemine teisele poolele ootab sedasama vaikimisi ka teiselt poolelt, kuid omakasu ei ole siin motiveerivaks asjaoluks. ● Turundus (marketing) “Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu” (Philip Kotler) Turunduses tuleb eristada vajadusi ja soove. Vajadused on üldised (vajadus süüa, juua, liikuda jne), soovid on konkretiseeritud vajadused (mida süüa ja juua ning millega liigelda see väljendub näiteks auto brändis, kvaliteedis, funktsionaalsetes omadustes, disainis, 1 värvis ja lisavarustuses). Nüüdisaja turunduse aktsent on soovidel, nende kujundamisel ja rahuldamisel. ● Toode (product)
teadmised, oskused ja energia minigi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Motivatsioonli on oluline koht juhtimis- ja eestvedamisteooriates ning nende praktilisel rakendamisel. Töötajate motiveerimine on tõhusa juhtimise ja eestvedamise eelduseks. Motiivid on kui inimese sisemised seisundid ja jõud, mis panevad ta tegutsema, kontsenteerides inimenergia mingite eesmärkide saavutamiseks. Motiivid on inimese vajaduse konkretiseeritud vorm tegelikkuses, milleks võib olla mingi objekt, mis õrgitab inimest sihikindlale tegevusele, määretles kindlaks suuna, mille poole püüda. Juhid tuginevad töötajate motiveerimisel ametlikule võimule, saksioonidele ja hüvitistele. Olulisel kohal on kontrollil põhinev töösoorituse hindamise ja töötasustamise süsteem. Motivatsiooni võib liigitada mikro- ja maktomotivatsiooniks. Mikromotivatsioon seondub
ülesehitust, ülesannete ringi ja õiguslikku seisundit. Mõlemad põhinevad PS regulatsioonidel. Nemad sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik status. Kattuvus eksisteerib ka selles, et KOV korralduse alust reguleeritakse PS s ja konstitusioonilistes seadustes. Riigiõigus mõjutab omavalitsuskorraldusõigust. Omavalitsuskorraldusõigus on konkretiseeritud riigiõigus. Kui riigiõigus põhineb suveräänsel (riigi) võimul, siis kohalikud omavalitsusüksused rajanevad õigusel omavalitsusele. Nende õiguslik status on reguleeeritud PS s ja sedustes. 3.2. kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus Kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus kuulub sisu poolest haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes ühte haldustegevuse valdkonda - kohaliku omavalitsuse üksuste haldust.
17) 6 Nüüd tuleb leida veel integreerimiskonstandi C2 . Selleks peab teadma punkti algasendit x0 . See ei ole teksti põhjal aga otseselt antud. Küsimus on siin tegelikult selles, kuhu panna x-teljel koordinaatide alguspunkti O. Kuna O-punkti valik on vaba, siis asetame x-telje O-punkti just sinna punkti, kus masspunkt asus alghetkel. Selle valikuga on otsekohe konkretiseeritud, et x0 = 0 . Ehk lihtsamalt öeldes -- kui ülesande tekstis masspunkti algasendi kohta midagi öeldud ei ole, siis võib võtta x0 = 0 . Siis aga selgub võrrandist (4.17) otsekohe, et C2 = 0 . Kokkuvõttes oleme saanud ülesande lahendiks, et masspunkti liikumise seadus on t3 x = 2t 2 + , (m) 6 Näide 4.2
situatsiooniga, k.a. hetkesituatsiooniga, võib muutuda, selle alusel hindavad lugejaid teoseid). W. Iser: kirjandustekst on autori kavatsuste väljendus, aga sisaldab ka määratlemata elemente. Tähenduse loomine toimub läbi lugeja osaluse (ootused, nendes pettumine või mitte, suhestumine tekstiga jne.) Kirjandusteosel on kunstiline ja esteetiline poolus. Esimene on seotud autoriga ja teine lugejaga. ,,Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks siis, kui ta on konkretiseeritud (lugeja poolt), konkretiseering sõltub lugejast. Teos tekib teksti ja lugeja ühildumisel." (Iser, 1990) J. Culler: Prantsuse strukturalism + retseptsiooniteooria. Kirjanduslikud normid, konvetsioonid ja koodid struktureerivad lugemiskogemust, teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendamist. S. Fish: AFFEKTIIVNE STILISTIKA: lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise jälgimise kogemuse ajaliseks kulgemiseks. Järgides trükitud teksti, mõtestab lugeja enda jaoks seda, mida
KOV-e protsessiõ võimaldab konkreetse õ-e realiseerimist (nt KOV konstitutsiooniline kaebus). Integreerumine EL tingib liigitamist siseriiklikuks, välismaiseks, EL ja rv-ks KOV õ-ks. Piiritlemine OVkorraldusõ ja riigiõ: sarnanevad reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. KOV korralduse alust regul PS-s ja konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõ mõj OVkorraldusõ-t. see on konkretiseeritud riigiõigus. K T KOV õ ja haldusõ: KOV õ kuulub HÕ eriossa, sest normib üksnes ühte haldustegevuse valdkonda – KOV üksuste haldust. Tihe seos teiste HÕ-e eriosa valdkondadega (nt korrakaitseõ, kkõ, ehitusõ), sest nendes valdkondades teostavad KOV üksused arvukaid materiaalseid f-ne. Kuna KOV õ-e tuumaks korraldusõ, siis OVkorraldusõ-l, majandusõ-l, finantsõ-l kokkupuuted HÕ üldosaga, eriti halduskorralduse ja -menetlusõ-ga. KITSAM TÄHENDUS
põhjusi ja jõude. Motivatsioon tähendab töötaja soovi rakendada oma võimeid, st teadmised, oskused ja energia mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Töötajate motiveerimine on tõhusa juhtimise ja eestvedamise eelduseks. / 6, lk 130 / Motiivid on inimese sisemised seisundid ja jõud, mis panevad ta tegutsema, kontsentreerides inimenergia mingite eesmärkide saavutamiseks. Motiivid on inimese vajaduse konkretiseeritud vorm tegelikkuses, milleks võib olla mingi objekt, mis ärgitab inimest sihikindlale tegevusele, määrates kindlaks suuna, mille poole püüda. / 6, lk 130 / Juhtimises ja eestvedamises kasutatakse töötajate motiveerimiseks erinevaid vahendeid. Juhid tuginevad töötajate motiveerimisel ametlikule võimule, sanktsioonidele ja hüvitistele
Subjektiivne avalik õigus on, lähtudes isikust, subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivne õigus laseb mõjule pääseda põhiseaduslikult garanteeritud õiguse vabale eneseteostusele (PS § 19). Subjektiivsete õiguste tagamine moodustab sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele orienteeritud riigi põhiolemuse. Olulised subjektiivsed õigused on sätestatud põhiseaduses ning need on konkretiseeritud seadustes. Subjektiivsete avalike õiguste käsitluse praktiline väärtus seisneb selles, et ta annab võimaluse subjektiivsete õiguste kohtulikuks kaitseks. Subjektiivse õiguse eelduseks on teise, kohustatud subjekti olemasolu. Õiguslikult determineeritud kohustus põhineb seadusel. Ka siis, kui normitehniliselt on seaduses sätestatud üksnes õigused, eeldab see vastukohustuste olemasolu. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib
riik saab inimeste õigustesse rahuajal kõige intensiivsemalt sekkuda. Nähtuvalt eelnõu seletuskirjast tuleb Riigikogu põhiseaduskomisjonile antavas ülevaates käsitleda pro- kuratuurile pandud ülesannete täitmist ja tekkinud probleeme üldistatult, ülevaate eesmärk ei ole konkreet- sete kriminaalasjade menetlemisega seotud küsimuste arutamine. Eriti juhul, kui tegemist on veel menet- luses olevate kriminaalasjadega, võiks nende konkretiseeritud arutamist põhiseaduskomisjonis vähemalt näilikult pidada prokuratuuri sõltumatuse kahjustamiseks.*65 Prokuratuuri aruandekohustust peetakse kokkuvõttes siiski positiivseks. See on demokraatliku legiti- matsiooni üheks osaks, samuti võimaluseks saavutada avalikkuse suurem usaldus prokuratuuri vastu. Kas selline aruanne on peamiselt suunatud parlamendile, valitsusele või avalikkusele, sõltub riigist ja tradit-
Vältida erialakeele terminoloogiat . Kasutage lihtsaid sõnu ja kompaktseid lauseid Küsimuste sõnastamine Väldi kallutatud küsimusi Ei sobi: Kas olete mõelnud Tallinnast lahkumisele ja maale kolimisele vaikuse, rahulikuma elutempo ning puhtama õhu tõttu? www.tarbija24.ee (74% "jah") Ühes küsimuses küsi ainult ühte asja Ei sobi: Kas Te töötate ja armastate oma tööd?" Hüpoteetilisi küsimusi kasuta vaid konkretiseeritud olukorra puhul Sobib: Kui sa oled täiskasvanud kodanik, kas sa arvad, et käiksid valimas? Ei sobi: Kas te tahaksite saada suuremat palka? Defineeri perioodilisus Ei sobi: "palju"/ "vähe", "sageli"/ "harva" Ära sõnasta küsimust liiga otse , eriti hoiakute mõõtmisel Küsimused hoiakute kohta Näiteks kui te tahate uurida inimeste suhtumist poliitilisse radikaalsusesse, pole tark küsida "Kas Te pooldate poliitilist radikalismi?"
kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksu funktsioonid: 1) ’koormamisfunktsioon’ – rahalise tulu saamine 2) Kujundamisfunktsioon – majanduspoliitiline funktsioon (käitumise muutmine), sotsiaalpoliitiline funktsioon (ümberjaotamine) 1 maks võib täita ka erinevaid eesmärke. Maksubaas – konkretiseeritud maksu objekt. Maksumäär – kui suur osa maksubaasist läheb maksudeks. Maksukulud – Eestis 2013: u 320 mln Eur: täiendav maksuvaba tulu pensioni korral (126 mln), eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsam aktsiisimäär (58 mln), käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiiniseadmetele (30 mln). Maksu piirmäär (MTR) – täiendavalt teenitud rahaühikult makstav määr = ∆ (muut) makstud maksusummas / ∆ maksubaasi väärtuses.
pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori loodud tekstiga ja esteetiline selle konkretiseeringuga, mida teeb lugeja. Seega, kirjandusteos ei saa olla täiesti identne ei tekstiga ega ka selle konkretiseeringuga, asetseb nende kahe vahel. "Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks alles siis, kui ta on konkretiseeritud, pealegi ei ole konkretiseering mingil juhul sõltumatu lugeja individuaalsest soodumusest /.../ Teos tekib teksti ja lugeja ühildumise tulemusena." (Iser 1990: 20902091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria
ajakava). Turunduse kohta on loodud väga palju mõisted. On ka markantsemaid, N.: Turunduseta äri on kui poisi silmapilgutus pimedas, ei näe seda tüdruk ega keegi muu; Turundus on kõik jne. jne. 1 Turunduses on olulised kaks aspekti – VAJADUS JA VAHETUS. VAJADUSED on kas üldised (vajadus süüa, juua, liikuda), või konkretiseeritud (mida süüa ja juua, millega liigelda – auto bränd, kvaliteet, omadused, disain). VAHETUS – siin kehtib neli põhinõuet: peab olema 2 poolt kumbki peab omama seda, millest teine huvitatud on (N.: kaup või raha) kumbki peab omama võimalust vastaspoolega suhelda kumbki pool peab olema vaba teise poole ettepaneku vastuvõtmisest või tagasilükkamisest. Turunduse liigid:
pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori loodud tekstiga ja esteetiline selle konkretiseeringuga, mida teeb lugeja. Seega, kirjandusteos ei saa olla täiesti identne ei tekstiga ega ka selle konkretiseeringuga, asetseb nende kahe vahel. “Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks alles siis, kui ta on konkretiseeritud, pealegi ei ole konkretiseering mingil juhul sõltumatu lugeja individuaalsest soodumusest /…/ Teos tekib teksti ja lugeja ühildumise tulemusena.“ (Iser 1990: 2090–2091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria
Nõukogu liikme valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile kohaldatakse osaühingu juhatuse liikme valimise kohta koostatava protokolli ja hääletusprotokolli kohta sätestatut. Juhatus Juhatuse õigused ja kohustused Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühingut (ÄS § 180 lg 1). Osaühingu juhtimine ja esindamine on nii juhatuse liikmete õigus kui ka kohustus. Mitmete ÄS normidega on üldist juhatuse juhtimis- ja esindamiskohustust konkretiseeritud. 1) koosoleku kokkukutsumise kohustus, kui netovara on langenud alla seaduses nõutava määra 2) pankrotiavalduse esitamise kohustus 3) raamatupidamise korraldamise ja maksude tasumise tagamise kohustus 4) äriregistriga suhtlemise kohustus 5) aruandluskohustus nõukogu ees 6) Osanike nimekirja pidamise kohustus. Kui juhatusel on mitu liiget, siis nende õigused ja kohustused on ÄS kohaselt võrdsed, s.t. ühtesid juhatuse
ettevõtted on halduskontrollist vabastatud ja tegutsevad ettevõtlust reguleerivate seaduste alusel. Positiivne meetod haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. 1. F. Werner haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus 2. A. Merkel haldusõigus on põhiseaduse ja sellele allutatud õigusallikate produkt, halduse funktsioneerimise reegel. Erinevate käsitluste erinevus tuleneb sellest, mis haldusõiguse tahk esile on toodud. Eesti haldusõiguse eripära arvestades (nii president kui ka valitsus on allutatud halduskohtu kontrollile) on haldusõigus: avaliku õiguse haru
Küsimused peavad olema relevantsed vastajale Vältida erialakeele terminoloogiatKasutage lihtsaid sõnu ja kompaktseid lauseid Küsimuste sõnastamine Väldi kallutatud küsimusi Ei sobi: Kas olete mõelnud Tallinnast lahkumisele ja maale kolimisele vaikuse, rahulikuma elutempo ning puhtama õhu tõttu? Ühes küsimuses küsi ainult ühte asja Ei sobi: Kas Te töötate ja armastate oma tööd?” Hüpoteetilisi küsimusi kasuta vaid konkretiseeritud olukorra puhul Sobib: Kui sa oled täiskasvanud kodanik, kas sa arvad, et käiksid valimas? Ei sobi: Kas te tahaksite saada suuremat palka? Defineeri perioodilisus Ei sobi: “palju”/ “vähe”, “sageli”/ ”harva” Ära sõnasta küsimust liiga otse, eriti hoiakute mõõtmisel Ei sobi: Kas Sind on diskrimineeritud? Millises järjestuses küsimused paigutada? Eessõna sh. kontaktandmed. Postiküsitluse puhul ka kuupäev, millal
märkide järgi kandunud üle ka tänase Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistesse suhetesse. Põhilised sündmused, mis on mõjutanud viimaste aastakümnete EL-i ja Venemaa vahelisi suhteid, on järgmised: 1) 24.juunil 1994 EL-i ja Venemaa vahel sõlmitud Partnerluse- ja Koostööleping (PCA), mis sisuliselt on Euroopa Ühenduse ja NSV Liidu vahel 1989. aasta 18.detsembril sõlmitud kaubandus-majandusliku koostöölepingu laiendatud ja konkretiseeritud variant. 2) 1. mail 2004 toimunud EL-i suur laienemine, mis võttis maha Venemaa kaubanduslik- majanduslikud piirangud endistelt sotsmaadelt, sealhulgas topelttollid Eesti kaupadelt Vene turgude tarvis. 3) 2005. aasta maikuul kinnitati Moskvas EL-i ja Venemaa nn teekaardid ühistele koostööruumidele. 4) 2006. aasta mais EL-i ja Venemaa Sotši tippkohtumisel otsustati alustada partnerlust määratleva uue alusdokumendi loomist. 5) 2007. aasta aprillis
Filosoofia käsitleb eriteaduseid ja eriteadused käsitlevad tegelikkust; aga filosoofia ei käsitle tegelikkust. Loogika kui formaalne-süsteem; tundub et on abstraktsed mõtted. Loogika on siin pigem epistemoloogiline; teadusfilosoofia; mis tegeleb selle reaalse uurimistöö analüüsiga, mis teadustes on. Reaalse uurimistöö puhul peaks filosoofia: metodoloogia paika panemine, eriteadlane uurib ühte nähtust – üksiku konkreetse juhtumi käsitlus, mille meetod on alati konkretiseeritud. Seal saab aga üldistada, tuua välja meetodi üldisel kujul – seda võiks teha filosoofia. Tunnetusväärtuse määramine ja metodoloogia piiride määratlemine; tunnetuspiiride määratlemine – kantiaanlik lähenemine. Windelband oli uuskantiaan. Prooviti eriteaduse piire välja tuua, eeldati, et on olemas piirid; piiridega ei pea tegelema eriteadused. Pole olemas teadust kui niisugust, vaid on olemas üksikud eriteadused. Igas eriteaduses on
nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon ja erakorraline seisukord. President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul diplomaatilisi auastmeid, mis antakse eluks ajaks. Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud välissuhtlemisseaduse ja välisteenistuse seadusega. 3.2. Riigisisene pädevus 3.2.1. Riigikaitsepädevus. Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev
Sellega tunnistatakse kodanik õigussubjektiks ja talle antakse võimalus iseseisvalt riigi vastu välja astuda ning nõuda riigilt asjassepuutuva seaduse täitmist. Ilma subjektiivsete õigusteta oleks kodanik vaid avalik-õiguslike suhete objektiks, kes on allutatud riigile. Subjektiivsete õiguste tagamine moodustab sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele orienteeritud riigi põhiolemuse. Olulised subjektiivsed õigused on sätestatud põhiseaduses ning need on konkretiseeritud seadustes. Subjektiivsete avalike õiguste käsitlus annab võimaluse subjektiivsete õiguste kohtulikuks kaitseks. PS § 15 alusel on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. S.t, et kui avaliku võimu kandjad rikuvad või piiravad isikule kuuluvaid subjektiivseid õigusi, võib ta oma õiguste kaitseks leida abi kohtult. Ainult ja üksnes siis võib ta kohtu poole pöörduda. PS § 46 alusel võib igaüks oma õiguste kaitseks pöörduda
räägitakse üldistest huvidest. Põhiseaduse kontekstist tulenevalt võib öelda, et tegemist on identsete mõistetega. Õigusliku aluse üksikisikute huvide piiramiseks üldistes huvides annab põhiseaduse § 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seda alust on põhiseaduse järgnevates paragrahvides konkretiseeritud. Näiteks § 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Sama põhimõtet kannab ka § 32, eriti selle teine ja kolmas lõige, mille kohaselt igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt
räägitakse üldistest huvidest. Põhiseaduse kontekstist tulenevalt võib öelda, et tegemist on identsete mõistetega. Õigusliku aluse üksikisikute huvide piiramiseks üldistes huvides annab põhiseaduse § 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seda alust on põhiseaduse järgnevates paragrahvides konkretiseeritud. Näiteks § 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Sama põhimõtet kannab ka § 32, eriti selle teine ja kolmas lõige, mille kohaselt igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt
normist kõrvalekaldumised on igapäevased, siis 90ndate alguses see nii pole. Siis on eesti moodsa luule keskmeks kujunenud 60ndatel debüteerinud luuletajad (Rummo, Runnel, Luik jt) ja selline Kivisildniku kontseptuaalne akt on rünnak eesti moodsa luule keskme suunas. Selle Kivisildniku fragmendi (lehelt) tagant võiks paista tema poolehoid sürrealistlikule automaatkirjutusele, mis siin tähenduslik on. Seda võtet on siin aga märgatavalt konkretiseeritud, seda kirjutamisviisi on siin teatud elementidega veel suunatud. Nendest luuletustest leiame mingid korduvad sõnad nagu mureväsind, tunnid, vajumine, tunded, meelitavad jne. Kõik need värsiridade esimesed sõnad on pärit ühest Underi luuletusest ehk iiis selle kirjutamise aluseks on üks Underi tekst, millele Kivisisldnik lisab küllalt kliseelikud paljuski kõnekeeles kasutusel olevad väljendid. See lisandus ei sisalda midagi väga
vajadusele suunatud abi üldistest rahalistest vahenditest. Seda abi võimaldatakse ainult juhul, kui muust abist, eelkõige ülalpidamiskohustuslike perekonnaliikmete abist, ei piisa. Sotsiaalhoolekande oluliseks tunnuseks saab pidada selle subsidiaarsust. Sotsiaalhoolekandealased teenused ja toetused ei kohaldu juhul, kui isik suuda ennast ise aidata või saab nõutava abi teistelt. Edasine iseloomulik joon nimetatud abile on selle abi individualiseeritus, st abi liik, iseloom, ulatus on konkretiseeritud üksikjuhtumiga, eelkõige vajaduse endaga. Sotsiaalhoolekannet finantseeritakse ülekaalukalt kohalikest finantsvahenditest ja organisatoorne külg lahendatakse samuti kohalikul tasandil. Sotsiaalhoolekandele on iseloomulik, et hoolekanne on teistest õiguslikult vähem reguleeritud kui sotsiaalkindlustus. See valdkond ei ole reguleeritud niivõrd riigi, kuivõrd kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktidega.
(Sissejuhatus õigusteadusesse, lk 84) 83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? A Tavaõigus, mis tekib pikajalise ühetaolise tava (consuetudo) kaudu ja asjaosaliste veendumuse kaudu, et vastav tava on õiguslikult siduv (opinio iuris). Tavaõigusel on piiratud tähendus. B. Riigiõiguse konkretiseerimine: terve rida haldusõiguse üldpõhimõtteid on tuletatud riigiõiguse normidest ja printsiipidest; nad kujutavad endast ,,konkretiseeritud". C. Toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile: haldusõiguse eriosa mitmesuguste valdkondade õigusnormides leidub regulatsioone, mida saab vajaduse korral üle kanda teistele, reguleerimata faktilistele asjaoludele. D. Tuletised nn õiguspõhimõtetest: kirjanduses erneva teooria kohaselt eksisteerivad õiguslikud põhimõtted (fundamentaalsed õigusnormid), mis tulenevad vahetult õiglusprintsiibist ja on oma üldisuse tõttu igaühele arusaadavad
õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlik kahjustamine on konkretiseeritud VÕS § 42 lg-s 2. Tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. VÕS § 42 lg 3 annab näidisloetelu nendest tingimustest, mis on eelduslikult ebamõistlikult kahjustavad. VÕS § 44 kohaselt eeldatakse loetletud tüüptingimuste tühisust tarbijalepingutes,
õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlik kahjustamine on konkretiseeritud VÕS § 42 lg-s 2. Tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. VÕS § 42 lg 3 annab näidisloetelu nendest tingimustest, mis on eelduslikult ebamõistlikult kahjustavad. VÕS § 44 kohaselt eeldatakse loetletud tüüptingimuste tühisust tarbijalepingutes,
tüüptingimuste regulatsioon? 15) Kes on tarbija? § 34. Tarbija Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 16) Millised kohustused tulenevad lepingueelsetest läbirääkimistest? Lepingueelseid kohustusi seostatakse üldise kohustusega käituda lepingueelsetes suhetes hea usu põhimõtet järgides, mis on võlaõigusseaduses konkretiseeritud §-s 14 sätestatud kohustustega. Kui lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekivad suhted, mis ei ole võlaõigusseaduses reguleeritud, siis tuleb puuduvad kohustused või nõuded tuletada VÕS-i § 14 lõikes 3 sätestatud üldisest põhimõttest, mille kohaselt ei või isik läbirääkimisi pidada ega katkestada pahauskselt. Lepingueelsete kohustuste rikkumisel tekib kahjustatud poolel õigus nõuda kohustste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 115)
Munitsipaalõiguse piiritlemine Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus sarnanevad teineteisega esemeliselt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. Kattumine on ka selles osas, et omavalituse korralduse alust reguleeritakse põhiseaduses, föderatiivriikide puhul ka nende subjektide põhiseadustes, samuti konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigus mõjutab omavalitsuskorraldusõigust. Omavalitsuskorraldusõigus on konkretiseeritud riigiõigus. Munitsipaalõiguse puhul tuleb siiski silmas pidada, et kui riigiõigus rajaneb riigi suveräänsel võimul, siis kohaliku omavalitsuse üksused (meil vallad, linnad) pole suveräänsed, vaid omavad üksnes õigust omavalitsustele. Nende õiguslik staatus on reguleeritud põhiseaduses ja seadustes. KOV korralduse, sh välise ja sisemise korralduse kohta vt PS kommenteeritud väljaanne § 160 lk 664-665
· kuna kõiki ettevõtte tegevusi organiseeritakse, siis on olemas ka plaanimise organiseerimine, · organiseerimise tulemuseks on kord ja reeglid, mis toimivad normidena. Organiseerimine ja inimeste juhtimine on mõlemad juhtimisfunktsioonid, mille abil struktureeritakse ja koordineeritakse inimreste käitumist selliselt, et saaksid realiseeritud ettevõttepoliitikas visandatud ja plaanimisel konkretiseeritud eesmärgid ning meetmed. Nende põhimõtteline erinevus seisneb ainult vormis, mille abil käitumisootusi stabiliseeritakse ja läbi viiakse. Organiseerimine tähendab käitumisootuste formaliseerimist, st formaalsete reeglite väljatöötamist. Viimased on õiguspäraste subjektide poolt teatud kujundamisaktis tasakaalustatult, mittepersonaalselt, st sõltumatult teatud indiviidist kehtivana, selgitatud ja kirjalikult fikseeritud. Seega tähendab organiseerimine käitumisootuste
o menetlusõiguse oluline rikkunime vt KrMS 339 kommentaare o õiguseriikumise põhjendused valdavalt toimiku pinnalt Erand: menetlusõiguse puhul ka toimikuvälised - Riigikohus ei saa enam siduvalt nõuda suulist - NB! KrMS 347_1: probleeme seoses kassats muutmisega Kassatsioonimenetluse esemesse saavad kuuluda vaid kaebuses konkretiseeritud õigusrikkumised, sellesse ei kuulu uurija tegevuse otstarbekuse hindamine. Kui esimese astme kohtu otsus on läbi vaadatud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi menetlusesemeks üksnes ringkonnakohtu otsuse õiguslik külg, mitte aga esimese astme kohtu otsus. Kassatsioonimenetlus on riigi kõrgeima kohtu Riigikohtu põhimenetlus. Koos kassatsioonkaebusega on võimalik
annaabi.ee 
