riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Riiklike ülesannete täitmiseks antud määrused kuuluvad riigihaldusaktide normipüramiidi ja peavad olema kooskõlas riigi keskhaldusorganite aktidega. Sekundaarsed allikad: 1. Haldusõiguse põhiprintsiibid. Juhtivad põhimõtted võivad olla sageli ka reegliteks, mida õiguskirjandus ja eelkõige kohtud on üksikasjadeni konkretiseerinud, välja arendanud. Nt riigiõiguse konkretiseerimine. 2. Kohtunikuõigus e. kohtulahendid . Kohtunik rakendab õigust, kasutab vahendina tõlgendamist ja analoogiat. Õigusmõistmispõhimõtetest tekib õiguse tõlgendamine, konkretiseerimine ja edasiarendamine. 3.Täiendavad allikad: vastused/arvamused Riigikohtu järelepärimisele, õigusteadlaste arvamused. Pidepunktiks õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. Subjektiivne avalik õigus Subjektiivset avalikku õigust käsitletakse haldusõigusteaduses suhetes
o Organisatsiooni juhtkond on seisukohal, et ühekordsest koolitusest ei piisa, vajalik on järjepidevuse tagamine o Kõikide tasandite juhid soovivad anda oma panuse koolitamise kordaminekuks. 14. Personali hindamise eesmärgid Efektiivne organisatsiooni juhtimine, töö efektiivsuse suurendamine, töötajate optimaalne rakendamine, ratsionaalse palgasüsteemi loomine, personali arendamise konkretiseerimine, töötajate motiveerimine, töösoorituse hindamine, tööoskuste hindamine, töötajate tugevate ja nõrkade külgede analüüs. 15. Töökohtade hindamine Ametikohtade hindamine on ametikohtade süstemaatiline võrdlemine nende tähtsuse järgi organisatsiooni ratsionaalse palgasüsteemi loomiseks. Hindamise peaeesmärk on suurendada palgasüsteemi objektiivsust. Hindamise käigus määratakse iga ametikoha väärtus organisatsioonile, mille alusel koostatakse ametikohtade hierarhia.
arutuluskäigust ja argumentidest, kohtulikest presedentidest ning sarnaste kaasuste lahendamise praktikast. · Menetlusega kaasnevate ebameeldivuste väljatoomine ja reaalse asjade käigu rõhutamine.Advokaadid ja kohtud peaksid enne menetluse algust informeerima hagejaid sellest, missugused võivad nende kulutused olla ja kui kaua võiks kohtuotsuseni jõudmine aega võtta · Vaidlusküsimuste konkretiseerimine. Õiguslikku tähendust omvad tõendatud asjaolud. Tõendatud aspektide väljatoomine aitab kohtuasjas pooltel aru saada, mida kohus üleüldse arutama hakkab, ning teha järeldused vaidluse mõttekuse kohta. · Kompromissi eeliste rõhutamine. Kohtumenetluse negatiivsete külgede asemel võiks hoopis rõhutada kompromissi posit aspekte: kokku hoitakse aega, poolte kohtukulud on väiksemad, kohtulahendit on võimalus kiiremini täitma hakata.
10. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. 11. Professionaalse kutse-eetika eesmärk on üldtunnustatud kõlbeliste väärtuste ja normide konkretiseerimine kitsamas sfääris. Näiteks võivad koodeksid olla loodud avalikule teenistusele tervikuna või spetsiifiliselt selle üksikule organisatsioonile (nt Riigikontrollile).
leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töötu - Isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta kusagil ega puudu ajutiselt töölt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Äriplaan - Äriplaan on ettevõtja äriidee konkretiseerimine, mis esitatakse nii sõnalises, kui ka numbrilises väljendusvormis ja näitab erinevate ressursside vajadust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Äriplaan peab näitama ära ettevõtja strateegilise ärimudeli või kui äriplaaniga kavandatakse mitmeid eri valdkondade tegevusi, siis erinevad rakendatavad strateegilised ärimudelid. Ärieetika - Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades.
Retseptsiooniteooria põhimõisted Ootushorisont – vastuvõtja suhe teksti/teosesse enne vastuvõtuprotsessi Esteetiline objekt – vastuvõtja individuaalne kunstiteos, sünnib kommunikatsiooniprotsessis teose ja vastuvõtja vahel Konkretisatsioon – vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustav tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud Etenduse vastuvõtu osad: Meeleline taju – näeme, kuuleme, haistame vb Selle põhjal toimub Konkretiseerimine Sa (tähistaja nt dekoratsioon, näitleja) – Sc (kultuuriline kontekst, annab märgile tähenduse) – Se (tähistatav, meil on sotsiaalne ja kultuuriline kontekst mis aitab midagi mõista) Tõlgendamine ehk interpretatsioon Emotsionaalne suhestumine (imetlus, kaasaelamine, kaastunne, samastumine) Hinnangute andmine Vastuvõtustrateegia – empaatia, sarnasus, samastumine
Põhjendage. - Retseptsiooniteooriate filosoofiline raamistik: fenomenoloogia, hermeneutika. Fenomenoloogiline esteetika rõhutab, et alles vastuvõtt konstitueerib esteetilise objekti teos saab teoseks tajumise käigus. 63. Kuidas ilmnevad tekstis lüngad ja määramatuskohad? - Kirjandusteose struktuuri kuuluvad määramatuse kohad (seotud ennekõike esitatud objektide kihiga teose maailm, tegelased, sündmused jne); 64. Milles seisneb teksti konkretiseerimine? Tooge näiteid. - Lugeja konkretiseerib oma kujutluses teksti, täites lüngad. Ingardeni järgi ei ole kõigi määramatuskohtade konkretiseerimine vajalik ega võimalik. 65. Mis on ootushorisont ja millistest osistest see koosneb? - Ootushorisont: lugejate eeldused, ootused, millega teosele lähenetakse. Rõhutab ühist, ajastuomast ootushorisonti teose ilmumise ajal valitsevad ootused kirjanduse suhtes. - Ootushorisonid komponendid:
· VÕS-is on peatükk pandiõigus, see tähendab vedajal on õigus kaup enda valdusesse seniks kui talle makstakse veoraha. Kui vedaja poolt määratud tähtajaks veoraha ei tasuta siis on vedajal õigus kaup maha müüa. · VÕS-is on ka kolimisteenuse peatükk . 1. Üldtingimuste eesmärgiks on : · Lepingujärgse vastutse tekkimine osapoolte vahel. · Veose eest vastutuse ülemineku aja koha kohta veoahelas. · Erinevate tegevuste konkretiseerimine. · Luua arusaam terminoloogiast. 2. Reguleerida protsesse veoahelas, mida seadusandlusega ei ole reguleeritud. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, sisi kehtivad käesolevad tingimused: · Võlaõigusseadus · CMR · Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri · EEA üldtingimused. Saadetise all mõistetakse · Ühest lähtekohast ja ühelt kaubasaatjalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale, ühe veokirjaga saadetud kaupa, mis on laaditud ühte sõidukisse.
Esiteks, uudisväärtused on üldised ja ajaleht peab need konkretiserrima. Teiseks, uudisväärtusi tuleb mõõta. Kolmandaks, neid tuleb kasutada uudise tegemise eri etappidel ja erinevate probleemide lahendamiseks. Ajakirjanik peab kasutama neid sündmuste valimisel ja kooskõlastamisel. Neid uudisväärtusi tuleb kasutada sündmuse eri aspektide hindamisel. Uudisväärtust saab kasutada sündmuse kohta uute faktide otsimisel. 1. Uudisväärtuse konkretiseerimine Uudisväärtusi ja sündmusi on palju. Ajaleht ja ajakirjanik peavad looma süsteemi. Esiteks, uudisväärtused ei ole neutraalsed ja absoluutsed tõed, vaid ühiskonna ideoloogia ja prioriteetide peegeldused. Teiseks, millised on konkreetsed probleemid, mis on olulised inimestele just siin ja praegu. Kolmandaks, konkreetne leht peab uudisväärtusi enese jaoks täpsustama, hierarhiseerima, valima. 2. Uudisväärtuste mõõtmine
grupitööna suurepärase võimaluse grupisiseseks suhtluseks ja nn. sotsialiseerumiseks. Tegevuse tugevuseks on ka arutelu laiendamine erinevatele tegevustele (uuroimustöö, mida arvavad teised, robootika, arhidektuur, transport) või siis siduda tulevikuvisioonid mõne ainetunniga (füüsika rakendamine 2025, kirjandus, bioloogia, geneetilised mutatsioonid kahju vs kasu jne. Vastavalt fantaasiale). Positiivne on nn ,,kaardisüsteem" konkreetsete väidetega ja kogu tegevuse konkretiseerimine mingile ajaühikule. Tegevus annab õpilastele võimaluse mõelda ühiskonna toimimise seaduspärasuste ja põhjus-tagajärg seoste üle ning arutleda, millise stsenaariumi juures on juhtuma hakkav kõige tõenäolisem, kui võimalik ja eelistatav. Miinuseks on ebaselged juised õpetajale järelduste tegemiseks ja saadud informatsiooni analüüsiks-hindamiseks. Ka võib mõnes ainetunnis teemaga töötades tekkida
b) Omakäeliselt kirjutatud testament. Allkirjastatud. Kehtib 6 kuud. Variant 4 1. Millised on olulisemad põhimõtted avalikus õiguses ja avalik- õiguslike suhete õiguslikel reguleerimisel? · Tavaõigus, mis tekib: o pikaajalise ja ühetaolise tava kaudu ja o asjaosaliste veendumuse kaudu, et vastav tava on õiguslikult siduv. Tavaõigusel on piiratud tähendus · Riigiõiguse konkretiseerimine: terve rida haldusõiguse üldpõhimõtteid on tuletatud riigiõiguse normidest ja printsiipidest; nad kujutavad endast "konkretiseeritud riigiõigust". · Toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile: haldusõiguse eriosa mitmesuguste valdkondade õigusnormides leidub regulatsioone, mida saab vajaduse korral üle kanda teistele, reguleerimata faktilistele asjaoludele. · Tuletised nn. õiguspõhimõtetest: halduse üldpõhimõtted 2
Kui osa neist käsitlevad mõne laiema valkonna eetikat tervikuna (meditsiinieetika), siis kutse-eetika jääb kindla elukutse juurde (õe-eetika). Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. On elukutseid, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist (näiteks arst või õpetaja) ja elukutseid, kus eetikanõuete eiramine kätkeb inimesele ja sootsiumile ohtu (insener, jurist). Professionaalse kutse-eetika eesmärgiks on ültunnustatud kõlbeliste väärtuste ja normide konkretiseerimine sootsiumile tähtsas kutsetegevuse sfääris. Professionaalne eetika kohandab etikaprintsiipe ja norme mingi elukutse tarvis, olleks ise kõlbelise kultuuri tähtis osa. Kutse-eetika nõudeid väljendab kutse-eetika koodeks ehk normide kogu. Kutse-eetika põhimõisted ja printsiibid Professionaalne kohus. Kõrge teadmised, nende rakendamine, kõrgendatud vastutus, panus oodatust suurem. Professionaalne au ja väärikus. Hoida kõrgel elukutse au ja väärikust, nime ja
Vabariigi Valitsus võib määruse andmise õigust edasi volitada vaid siis, kui see on expressis verbis sätestatud volitavas seaduses, kui selleks on andnud õiguse seaduseandja. Määruse andmise õiguse edasivolitamine Vabariigi Valitsuse poolt saab toimida määruse, mitte korraldusega, sest nii delegatsiooni- kui ka subdelegatsiooninormid loetakse õigusnormide hulka kuuluvateks. Õigusriigis on määruse ülesandeks seadusega kehtestatud õigusnormide konkretiseerimine ja rakendamine. Direktiiv ehk juhend. Määrus-statuut(kuulub ka haldusakti alla) Seaduseandja võib määrusandlusõiguse anda ka iseseisvatele õigussubjektidele avalik-õiguslikele korporatsioonidele ja asutustele. Sisuliselt on siin tegemist legislatiivfunktsiooni delegeerimisega, mis toimub nn. Volitava seadusega. Tavaliselt on iseseisvate õigussubjektide määrusandlusõigus piiratud subjekti autonoomiaga
Integratsiooniline lähenemisviis Integratsiooniline lähenemine juhtimisele on suunatud erinevate allsüsteemide ja komponentide, aga ka toote elutsükli staadiumite omavaheliste sidemete uurimisele ja tugevdamisele. Integratsiooni all mõistame juhtimissubjektide koostöö süvendamist ja arendamist, juhtimissüsteemi komponentide ühendamist ja nendevaheliste sidemete tugevdamist. Firma funktsionaalsete ülesannete konkretiseerimine erinevates allsüsteemides ja täitmise tagamine võimaldavad saavutada püstitatud eesmärke. Andmete analüüs võimaldab teha olulisi järeldusi konkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmiseks. Dünaamiline lähenemisviis Toodet vaadeldakse dialektilises arengus, uuritakse põhjuse-tagajärje seoseid. Tehakse analoogsete toodete retrospektiivanalüüse (nt 5 viimast aastat) ja prognoositakse arengut. Protsessina kulgev lähenemisviis
27 Järelikult on sanktsioon üks peamisi ja efektiivsemaid vahendeid, mis seadusandjale õigusriigis antud on. 27 Sootak, karistusõiguse alused, 19 Karistuse kohaldamisel lähtub kohus seadusandja poolt antud hinnangust teole, tegu on otsusega, mille puhul hinnatakse toimepandud tegu ning seadusandja antud hinnangut sellisele teole. Järelikult on karistuse kohaldamine seadusandja poolt üldisena tehtud väärtushinnangu konkretiseerimine e. konkreetses ajas tehtav väärtusvõrdlus. Karistuse liigi ja määra abil annab seadusandja teole üldise hinnangu, mida järgides peab kohus isiku teole vastava hinnangu andma.28 Seadusemuudatuse eelnõu kandavaks eesmärgiks on määrata narkokuritegude eest õiglane ning rahva õigustundele vastav karistus, mis peaks olema hoiatuseks tulevastele narkokuritegude toimepanemisel ning hoidma ära narkokuritegude toimepanemise.29 Seega on
Mõtlemise operatsioonid Analüüs ja süntees (detailid ja tervik) 6 Võrdlemine (erinevused-sarnasused, mitu asja korraga) Rühmitamine (milliste tunnuste alusel, põhjendused) Järjestamine (objektid mingi tunnuse alusel, sündmuste ajaline järgnevus) Defineerimine (olulised tunnused ja funktsioon/käitumine) Järeldamine (loogilisus, teadmiste kasutamine) Seoste loomine Põhjus-tagajärg seoste leidmine Üldistamine ja konkretiseerimine (reeglid) Tähelepanu Tahte osalus Sunnatus Tahtmatu sõltub stiimulite eripärast Sensoorne suunatud väliskeskkonna (uudsus, internsiivsus, organismi hetke ärritajale vajadused) korduv või kestev, Ideaalne suunatud enda mõtetele nõrgendav tahtmatut TP Motoorne suunatud liigutustele Tahteline on aktiivse, teadvustatud. Eesmärgistatud. Nõuab pingutust. Sisemine algatus.
hindamisel. LISAPALK Tulemuspalk - hinnatakse püstitatud eesmärkide saavutamist. Individuaalne tulemuspalk - makstakse juhi otsusel oluliste tööalaste tulemuste eest. · Nimetage on personali hindamise olulisemad eesmärgid · Efektiivne organisatsiooni juhtimine · Töö efektiivsuse suurendamine · Töötajate optimaalne rakendamine · Ratsionaalse palgasüsteemi loomine · Personali arendamise konkretiseerimine · Töötajate motiveerimine · Töösoorituse hindamine · Tööoskuste hindamine · Töötajate tugevate ja nõrkade külgede analüüs · Nimetage olulisemad ametikohtade hindamise põhimõtted Ameti-(töö-)kohtade hindamine on ametikohtade süstemaatiline võrdlemine nende tähtsuse järgi organisatsioonis ratsionaalse palgasüsteemi loomiseks. · Hinnata tuleb ametikohta, mitte sellel töötavat inimest.
Hakkab kujunema oskus analoogia alusel ise sõnu liita ja tuletada, millest annavad tunnistust uudissõnad (nt lõpmine pro viimane uks, marjatädi pro tädi, kes müüb marju). 4-aastased 4-aastase lapse sõnavaras jätkub kaheastmelise üldistusekujunemine: laps hakkab kasutama nii üld- kui liiginimetusi (taks, puudel – koerad; banaan, leib, juust – toit; banaan, õun, pirn – puuviljad). Oluline on seejuures jällegi tähenduste kahesuunaline areng – üldistamine ja konkretiseerimine. Areneb edasi sõnaloomeoskus: laps kasutab ja moodustab lisaks liitsõnadele ka tuletisi (mahlane, jooneline). Laps märkab ja nimetab detaile (nt näo osad: ripsmed, kulmud, lõug). 5-aastased 5-aastane laps kasutab kõnes nii liig- kui üldnimetusi, hakkab kujunema sõnatähenduse 3.üldistusaste: 2.astme kujutlused ja sõnad ühendatakse veelgi üldisemateks rühmadeks (laud – mööbel – asjad; kass, rebane – loomad – koduloomad, metsloomad). Areneb omadussõnade
T?? teema valik Tutvumine kirjandusega Kogemuste anal??s Uurimusliku töö koostamise etapid Uurimisprobleemiga tutvumine Probleemi t?psustamine Uurimisobjekti ja aine konkretiseerimine T?? esialgse kava koostamine ma valiku p?hjendus ja probleemi s?nastamine Kalenderplaan T?? eesm?rk ja ?lesanded T??ks vajalike vahendite ja meetodite valik H?poteesi s?nastamine Materjali kogumine Vaatlus, eksperimendid
Uurimusliku töö koostamise etapid Töö teema valik Tutvumine kirjandusega Kogemuste analüüs Uurimisprobleemiga tutvumine Probleemi täpsustamine Uurimisobjekti ja –aine konkretiseerimine Töö esialgse kava koos- tamine Teema valiku põhjendus Kalenderplaan ja probleemi sõnasta- mine Tööks vajalike vahendite ja Töö eesmärk ja ülesan- meetodite valik ded
kergesti uuritavaid probleeme? Mida enam ning mida veenvamat uut teavet probleemi lahendus endaga kaasa toob, seda olulisema tähtsusega on probleem. Kui uurimistulemused ütlevad vaid seda, mis oli juba varem teada, kordavat iseenesestmõistetavat, ei ole probleemi lahendus informatiivne. Kas uurimistulemused, teooria või hüpoteesid selgitavad uuritud nähtust? Mida paremini nad seda teevad, seda parem on selgitusvõime. Probleemi konkretiseerimine... Probleemi täpsustamine on vajalik selleks, et see muutuks uuritavaks. Kui uurimisprobleem jääb ebaselgeks, tekib oht, et kogu töö võib ebaõnnestuda. Probleemi täpsustamisel on oluline tutvumine olemasoleva kirjandusega ja empiiriliste uurimuste tulemustega. See tähendab, et probleemi täpsustamisel tuleb võtta aluseks olemasolev teave ning arendada sellest oma uurimuse teoreetiline baas. Uurimisprobleemi
Kiirust niipalju ei saa mõjutada füsioloogiliselt kui just kordamine ja sellega. Tajumaht: anda väikesed hulgakogused ja siis neid võrrelda, kummas tulbas on rohkem. Kas lapsel on raskusi rohkemate objektide tajumisega. Tajuvalivus: saab uurida, kas leiab pildirägastikust üles selle pildi, mida me küsime/näitame. Mõtestatus tähendab sisuliselt äratundmist! MÕTLEMINE kuidas leitakse, luuakse seoseid erinevate objektide vahel, Rühmitamine ja võrldemine, üldistamine, konkretiseerimine, analüüs & süntees(kokkupanek). Mis liiki w tüüpi mõtlemist laps oskab kasutada? Millest väljendub suurte inimeste mõtlemine? Kõnes! Väikestel lastel aga praktiliselt ehk tegevuse kaudu. Nt analüüsi ja sünteesi puhul paistab see välja nii, et analüüsis võtab midagi koost lahti ja sünteesi rakendamine on siis asjade kokkupanek. 12-14 a muutub mõtlemine verbaalseks. Kui kaua väiksed lapsed mltevad praktiliselt? u 5-aastani. Sinna vahele jääb kujundiline mõtlemine
laiendav 4.3.5. LM-ist: Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne - jaguneb omakorda normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja) Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus
Sõnatäehdnuse areng ons eotud tunnetustegevuse arenguga. Sõna pärisnime rollis. BAASSÕNAVARA -esmased tajud, gestalttaju/konkreetne kujutlus Baassõnavara; meeleorganite tajutavate objektide, tegevuste, omaduste/tunnuste nimetused, suure kasutussagedusega, lihtsasti hääldatavad ja paljuses kontekstides kasutatavad sõnad (umbes 2000- 3000 sõna, areneb umbes 3-4aastaks). Need on tajutud asjad, nt kosmos ei ole, aga koer on. Edasine areng 2 suunas: Üldistamine või konkretiseerimine. · Sõna ülekantud tähenduses(metafoor, metonüümia) <-> rühmade sarnased tunnused nt rongaema · Abstraktse tähendusega sõna või sõnaühend <-> üldistatud/mentaane rühm, mõiste bioloogiline ema 3. loeng- Kõne funktsionaalsüsteem Kõne funktsionaalsüsteem mehhanism, mis aitab rääkida, organid, mis aitavad rääkida. Aju ja kõneorganite korrasolek pakub eelduse kõne arenguks. Eeldused
Formeeriva hindamise väärtuslikemateks omadusteks on informatiivsus, tihe seos konkreetse õppetööga ja sage rakendatavus.Harilikult kasutatakse formeerivaks hindamiseks lühiteste, et saada õppimisest tagasisidet ja seda vajadusel korrigeerida. Arvestusliku hindamise on õpitulemuste hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel ja see kavandatakse õppeveerandi, poolaasta või kursuse ulatuses, kusjuures selle vormid ja vahendid valib õpetaja. Õppe-eesmärkide konkretiseerimine kontrollimise ja hindamise teenistuses- konkreetsete õppe-eesmärkide formuleerimine aitab õpetajal paremini teadvustada, mida õpilased peaksid õppima, ja süstemaatiliselt jälgida õppe-eesmärkide saavutamist ning õpilastel paremini korraldada oma õppimist. Samas võib täpsete õppe-eesmärkide sõnastamine ajendada õpetajaid liigselt rõhutama seda osa õppematerjalist, mille omandamist saab hõlpsasti kontrollida. Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni kasutamine
x sisesed ja välised tegurid on sassi aetud. SWOTi plussid: x lihtne; x pole töömahukas; x võimaldab anda hinnanguid strateegiale/taktika suhtes (TOWS); x aitab konsensust ja grupitööd teha. 5.7. Stsenaariumide meetod Stsenaarium on kirjeldus, milles sündmuste loogilises järjestuses püütakse näidata, kuidas olemasolevast või mõnest teisest etteantud situatsioonist võib samm-sammult lahti hargneda tulevikuseisund. Stsenaariumi koostamise etapid: 1. Probleemi formuleerimine, konkretiseerimine ja struktureerimine. 2. Mõjusfääride määratlemine ja grupeerimine. 3. Tulevikuseisundi näitajate ja kriitiliselt oluliste tegurite määratlemine. 4. Tulevikuseisundi(te) formeerumise oluliste eelduste (alternatiivsete võimaluste) selgitamine. 5. Tulevikuseisundi näitajate ja tegurite võrdlev analüüs muutuste eeldustega (alternatiivsete võimalustega). Maatriksi "seisund-tegurid" analüüs. 6. Võimalike erakorraliste sündmuste määratlemine ja stsenaariumisse lülitamine. 7
kohustusi. Öelda, et tühist tehingut ei pea täitma pole sisuliselt õige, kuna õigupoolest polegi ju midagi, mida saaks täita. Heade kommete või avaliku korra vastasus . Näiteks kehaorganite müük, prostituudi teenus, altkäemaks. Heade kommete mõiste on ajas muutuv (näiteks peeti varem Saksamaal heade kommete vastaseks ka lõbumajade üürilepinguid) ning selle mõiste konkretiseerimine jääb kohtupraktika ülesandeks. Heade kommete tähendus sõltub riigist, antud õiguskorras, eelkõige põhiseaduses kehtivatest väärtusmastaapidest. Saksamaal loetakse heade kommete vastaseks tehinguks ka liigkasuvõtmist, st juhtumeid, kus poolte soorituse suhe on silmatorkavalt ebaproportsionaalne (näitek s laenuandmine turuintressist oluliselt kõrgema intressiga) . Eestis
verbaalsele sooritusele. Kõnetegevus inimtegevuse liik Psühhofüsioloogiline alus kõne funktsionaalspsteem Kõnetegevus: verbaalne suhtlemine ja verbaalne tunnetustegevus. Ilmneb (peamiselt) toimingute või operatsioonidena Resultaadid: keelte süsteem kõneajaloo tulemus on keeltesüsteem, Tekst konkreetne (verbaalne) Käitumise või teadmiste muutus konkreetne (psühholoogiliselt võttes) Suhtlemine üldistamine/konkretiseerimine (see LAUD üks kõigist) Kõneldes teeme alati 2 operatsiooni (üliselt): valima midagi ja siis sobitama (valik ja sobitamine) Toiming suhtlemise (kõneakt) sellega tuleb sooritada vajalikke operatsioone kõnelejal ja tajujal, mis osaliselt kattuvad, osaliselt erinevad. Kas mõttest keeleüksuseni või vastupidi? Suhtlemine ja kõne küll lõimuvad, aga need on küllalt erimahus nähtused. Laps suhtleb enne kui ta hakkab kõnelema. Ja see jääb meile alles tsk-nuna
Etendust võetakse vastu kui - Sotsiaalset sündmust sündmuslikkuse, sotsiaalse sidususe, erilise aegruumi looja. - Kunstilist sündmust meelelahutus, emotsionaalsete, esteetiliste ja intellektuaalsete vajaduste rahuldaja Ootushorisont vastuvõtja suhe teksti või teosesse enne vastuvõtuprotsessi. Esteetiline objekt vastuvõtja individuaalne kunstiteos, mis sünnib suhtlusprotsessis teose ja vastuvõtja vahel. Etenduse vastuvõtt: · Meeleline taju · Konkretiseerimine vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustuv tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikuid. · Tõlgendus interpretatsioon · Emotsionaalne suhestumine - imetlus, kaasaelamine ja kaastunne, samastumine ja sarnasus · Hinnangu andmine Etenduse vastuvõttu mõjutavad lavastus/etendus ise, etenduspaik, vanus, kultuurikogemus, haridus ja sugu.
avatud küsimused ("UKSEAVAJAD") suletud otsesed küsimused alternatiivsed sugestiivsed vastuküsimused kontroll- e. kinnitusküsimused kaudsed küsimused Laused, mis kutsuvad rääkima lähemalt, kommenteerima öeldut) 4. MÕTETE ÜMBERSÕNASTAMINE. PEEGELDAMINE. Teisiti sõnastamine, et partner aru saaks Mõistmise, tunnete peegeldamine arusaamise, selguse kontrolli eesmärgil 5. VAHEKOKKUVÕTETE TEGEMINE. 6. SUUNA HOIDMINE. Keskendumine (hoitakse teemas) Konkretiseerimine(täpsustamine, et vältida laialivalgumist) 7. INFORMEERIMINE (omapoolse lisainfo andmine) 8. LÄBIRÄÄKIMINE. oskus paindliku tegevuse kaudu saavutada soodus seisund kokkulepe sõlmimiseks 9. TULEMUSTE ANALÜÜSI JA OTSUSTUSVÕIME. Saadud informatsiooni põhjal järelduste tegemine, võrdlus, 10. PROGNOOSIVÕIME TULEVIKUKS, otsustuse tegemine. Laine Simson, Ph.D 16 Personalijuhtimine 2013 MIDA ME HINDAME?
Ajaloolise koolkonna ideed takistuseks suurtele kodifikatsioonidele aeg ei olnud küps kõikehõlmavateks seadusteks. Õigust ei tohiks kunstlikult luua, õigus peaks välja kasvama tavaõigusest. Piduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke ajaloolise õigusega tegelemiseks. Tänapäeval kodifitseerimismudeli peamine konkurent Anglo-Ameerika õigussüsteem. Subsumeerimisprintsiibile rajatud seadustik peab olema abstraktne. Seadusesätete konkretiseerimine on jäetud kohtutele. Abstraktsus võimaldab lõppastmes õiguskindlust. Koolkonna teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism kas rohkem pragmaatiline või rohkem kõlbelised ideed õiguse mõistmisel ja tähistamisel. Õiguskordade
Püsimällu salvestamine ja sealt info taastamine – millistele hulkadele millised numbrid vastavad, millistele operatsioonidele millised sümbolid vastavad – kõik tuleb püsimälus alles hoida. See ei ole neile lihtne. SÕR paradoks, kuidas on nii, et muidu tubli nutikas laps on mingi spetsiifilise infoga hädas. Mõtlemises kahjustatud analüüs/süntees, võrdlemine, rühmitamine, järjestamine, üldistamine/ konkretiseerimine, seoste loomine, järeldamine – probleemid võivad ilmneda ainult matemaatilises kontekstis. Igapäeva situatsioonides suudavad järeldusi teha ja asju võrrelda. Ei suudeta oma mõtlemisoperatsioone kasutada matemaatika kontekstis. Eriti on probleemiks, kui asi läheb abstraktseks. Eelkõige läheb raskeks siis, kui tulevad sümbolid mängu. Just siis veavad mõtlemisoperatsioonid lapsi alt. Matemaatika psühholoogiline sisu.
3. Kiirus otsustamine (Teichmann 2004). 8 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid Mõtlemisoperatsioonideks nimetame võtteid, mida inimene oma mõttetegevuses kasutab. Mõtlemine sisaldab järgmisi mõtlemise operatsioone / funktsioone: · analüüs, · süntees, · võrdlemine, · abstraheerimine, · üldistamine (induktsioon), · konkretiseerimine (deduktsioon)(Sõerd 1992: 158), · teadmine, · mõistmine, · tähelepanemine, · vaatlemine, · hindamine, · süstematiseerimine (klassifitseerimine), · rakendamine jmt.(Õppida mõtlema 2005). Analüüs ja süntees on kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Need on omavahel tihedalt seotud. Analüüs on loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes liigendatakse objekte, eraldades
) materjalidega tutvumine, intervjuu kavandamine ja keskkonna valik! 2. Intervjueerimine eeltöö & valiku kriteeriumid, intervjuu käik ja info talletamine, ajalimiidis püsimine, avatud õhkkond & vaadete aktsepteerimine, intervjuu käigu suunamine, jääda erapooletuks & kuulata; jälgi hääletooni, kehakeelt ja emotsioone; laske esitada küsimusi, kandidaadi presentatsioon mitte ülekuulamine. Tööalase pakkumise konkretiseerimine: töö ja hüvitise piiritlemine. 3. Intervjuu lõpetamine tänage kandidaati! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega. NB! Spetsiaalne hinnanguskaala! 44. Personali valiku põhimõtted ja vead Personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a
28 Maailmas kaitstakse ka heli- ja lõhnakaubamärke. Esimesena on vaadeldavad nii looduslikud kui ka tehishelid, sh meloodiad ja laulujupid. Helikaubamärgid on näiteks raadio- ja telejaamade signatuurid. Lõhn võib olla kaubamärkideks toodete puhul kui lõhna põhjal saab määrata nende pakkujat. Alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga 01.05.2004 võib heli- ja lõhnamärkidele Eestis kaitse saada ka läbi kaitstud Ühenduse kaubamärgi.29 Lõhnamärgi konkretiseerimine tekitab probleeme, kuigi A. Kukrus oma õpikus "Tööstusomandi õiguskaitse"(1995,lk 46) nimetab lõhnamärgiks konkreetset lõhna, mis kutsub esile psüühilise emotsiooni ehk äratundmise teatud konkreetse firma suhtes, siis Euroopa Kohus ei ole lõhnamärgi konkretiseerimiseni jõudnud Euroopa Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 4, kui ka varasem direktiiv 89/104 EMÜ annavad tähised, millest kaubamärk võib koosneda, kuid selgesõnaliselt ei mainitagi seal lõhnatähist
) materjalidega tutvumine, intervjuu kavandamine ja keskkonna valik! 2. Intervjueerimine eeltöö & valiku kriteeriumid, intervjuu käik ja info talletamine, ajalimiidis püsimine, avatud õhkkond & vaadete aktsepteerimine, intervjuu käigu suunamine, jääda erapooletuks & kuulata; jälgi hääletooni, kehakeelt ja emotsioone; laske esitada küsimusi, kandidaadi presentatsioon mitte ülekuulamine. Tööalase pakkumise konkretiseerimine: töö ja hüvitise piiritlemine. 3. Intervjuu lõpetamine tänage kandidaati! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega. 45 NB! Spetsiaalne hinnanguskaala! 44. Personali valiku põhimõtted ja vead Personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a
Aktiivsus, mida ühikutega tehakse. o Analüüs ja süntees (detailid ja tervik) o Võrdlemine (erinevused-sarnasused, mitu asja korraga) o Rühmitamine (milliste tunnuste alusel, põhjendused) o Järjestamine (objektid mingi tunnuse alusel, sündmuste ajaline järgnevus) o Defineerimine (olulised tunnused ja funktsioon/käitumine) o Järeldamine (loogilisus, teadmiste kasutamine) o Seoste loomine o Põhjus-tagajärg seoste leidmine o Üldistamine ja konkretiseerimine (reeglid) Tähelepanu liigid 1. Tahte osalus o Tahtmatu sõltub stiimulite eripärast (uudsusintensiivsus, organismi hetkevajadused). Korduv või kestev stimulatsioon nõrgendab tahtmatut tähelepanu. Keskkond. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 5 o Tahteline on aktiivne, pingutust nõudev, teadvustatud, eesmärgistatud ja verbaalselt vahendatud. Sisemine algatus.
Mõistuse tuletamine ülireaalsusest – kätkeb kõiki reaalsusi. See on aga abstraktne. Meeletmaailmas pole ülireaalsust. Jumal on mõistuslik olend; meie teame mõistusest oma kogemuse kaudu. Kogemus peab varustama meid mõtlemise sisuga. Kui omistame selle jumalale, siis omistame talle midagi kogemuslikku – nii ei saa. Deislik Kant – pole midagi muud kui puhastest arumõistetest loodud objekt. Olemusest toome esma-olemuse mõiste. Teislik on deisliku mõiste konkretiseerimine – mis alust on kanda jumalale üle arusaamist mõistuest ja tahest? Arumõisted on abstracto, neid tuleb konkretiseerida (in concreto). Lk 134. Asi iseenda kui kõrgem olend – põhjuslikkuse mõiste; kui algpõhjus-esmapõhjus. Kuidas on Jumal aga maailma algpõhjus? Hume – iseenda kogemuse alusel kujutleda seda, aga seda ei saa, sest muudame jumala inimese sarnaseks. religioon ja eetika Jumala baasil. Jumal käsib ehk tegemist on „isikuga“
Koordineerib nende erinevate komponentide vahel. On tihedalt seotud tähelepanuga. Kahjustuse korral ei suudeta erinevates süsteemidest tulevat infot omavahel seostada. - aga ka ka fonoloogiline silmus - püsimällu salvestamine ja sealt info taastamine – millistele hulkadele millised arvud ja numbrid vastavad. Mõtlemises kahjustatud - analüüs/süntees, võrdlemine, rühmitamine, järjestamine, üldistamine/ konkretiseerimine, seoste loomine, järeldamine – probleemid võivad ilmneda ainult matemaatilises kontekstis. Eriti on probleemiks, kui asi läheb abstraktseks. Endiselt on probleemid tajus, tähelepanus, mälus ja mõtlemises. Tajus mis probleemid on – taju diferentseeritus. Selleks et objekte eristada, peab tajuma nende erinevusi, nt suuruse erinevusi. Eristamine hulade osas – kus on palju, kus on vähem
tulemused kas kogu kursuse või selle osa kohta üldhinde panemiseks või tunnistuse väljastamiseks. Arvestuslik hindamine õpitulemustele hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel ja see kavandatakse õppeveerandi, poolaasta või kursuse ulatuses. Vormi ja vahendid valib õpetaja. Kokkuvõttev hindamine põhineb arvestuslikel hinnetel, mis pannakse välja veerandi-, poolaasta-, kursuse- v aastahinnetena. Õppe-eesmärkide konkretiseerimine kontrollimise ja hindamise teenistuses. Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni kasutamine kontrollitava sisu ja selle omandamistaseme kajastamiseks. Formaalse kontrolli ja hindamise esimeseks probleemiks on kontrollitava sisu piiritlemine. Kontrollimine peaks toimuma minimaalse jõukuluga. Selleks on tarvis võimalikult väikese väljavõttega õpitust saada objektiivne ülevaade õpilaste teadmistest ja oskustest kontrollitavas ainelõigus. Kontrollimise usaldusväärsuse sõltuvus
haldusõiguse üldpõhimõtted, kohtunikuõigus, rahvusvahelised lepingud, täiendavad allikad (Sissejuhatus õigusteadusesse, lk 84) 83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? A Tavaõigus, mis tekib pikajalise ühetaolise tava (consuetudo) kaudu ja asjaosaliste veendumuse kaudu, et vastav tava on õiguslikult siduv (opinio iuris). Tavaõigusel on piiratud tähendus. B. Riigiõiguse konkretiseerimine: terve rida haldusõiguse üldpõhimõtteid on tuletatud riigiõiguse normidest ja printsiipidest; nad kujutavad endast ,,konkretiseeritud". C. Toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile: haldusõiguse eriosa mitmesuguste valdkondade õigusnormides leidub regulatsioone, mida saab vajaduse korral üle kanda teistele, reguleerimata faktilistele asjaoludele. D. Tuletised nn õiguspõhimõtetest: kirjanduses erneva teooria kohaselt eksisteerivad õiguslikud
) materjalidega tutvumine, intervjuu kavandamine ja keskkonna valik! 2. Intervjueerimine eeltöö & valiku kriteeriumid, intervjuu käik ja info talletamine, ajalimiidis püsimine, avatud õhkkond & vaadete aktsepteerimine, intervjuu käigu suunamine, jääda erapooletuks & kuulata; jälgi hääletooni, kehakeelt ja emotsioone; laske esitada küsimusi, kandidaadi presentatsioon mitte ülekuulamine. Tööalase pakkumise konkretiseerimine: töö ja hüvitise piiritlemine. 3. Intervjuu lõpetamine tänage kandidaati! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega. Personali valiku põhimõtted ja vead: personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a. tööseadusandlus
131. Mida tähendab põhiseaduse § 86 formuleering, mille järgi täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele? Valitsemine ja haldus. Täidesaatev riigivõim on üks kolmest iseseisvast riigi põhifunktsioonist. Mõiste täidesaatev riigivõim hõlmab: seaduste täitmist ja rakendamist, ühiskondliku elu erinevatesse valdkondadesse kuuluvate muude ülesannet täitmist, piiratud ulatusega õigusloomet ja õigusemõistmist (s.o. Vabariigi Valitsuse määrustega seaduste täpsustamine ja konkretiseerimine). Vabariigi Valitsue ja Riigikogu suhted rajanevad parlamentaarsel valitsemissüsteemil. Vabariigi Valitsus on iseseisev kõrgem põhiseaduslik kollegiaalorgan, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja kannab vastavalt PS-le nimetust Vabariigi Valitsus. Vabriigi valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelvalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu üle, selles osas piirdub valitsuse pädevus üksnes valitsusasutustega.
suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt Riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne). Kirjanduses väidetakse väga sageli, et tõlgendused või vastavalt tõlgendusaktid on kas normatiivsed või kasuaalsed. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming. Tõlgendamise mõistest tuleneb see, et selgitatakse kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisata neile midagi juurde ega võeta ära. Seega ei ole termin normatiivne tõlgendamine korrektne ja tema kasutamine on eksitav. Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise
nad meid aitavad õigusliku otsustuse tegemisel? Erinevad positsioonid: 1. Valitsev ettekujutus väärtustest 2. Üldine kehtivus 3. Väärtuste aegumatus 4. väärtuste sekejteerimine õiguse kategooriate abil 5. väärtused kui kehtiva õiguse immanente osa Tänapäeval töötab õigusteadus selliste mõtlemisviisidega nagu analoogia, võrdlus ja tüüpilisus ning teiste avatud väärtusmastaapidega. Eesmärgi saavutamise nimel toimub alati konkretiseerimine. Väärtusjurisprudentsi puhul tuleb vabaneda mõistete ikkest. Väärtusjurisprudents seob õiguse rakendaja seadusest kõrgemal seisvate või seadusele eelnenud väärtustega/väärtusmastaapidega, mis on aluseks õiguslikele regulatsioonidele, nende täiendamisele, neist aru saamisele ja argumenteerimisele (need on jurisprudentsi ehk õiguse dogmaatika küsimused). Tänapäevane juriidiline otsustus peab olema väärtusotsustus. Kust leida väärtusi, millele toetuda
annaabi.ee 
