Eetika ja moraal (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga)
Maris Turunen
Merle Kõlves
KODUNE TÖÖ
EETIKA JA MORAAL
Juhendaja : Reet Urban
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2015
Eetika ja moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava või kommet. Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. ( https://et.wikipedia.org/wiki/Moraal )
Praktilise eetika infovärav tegeleb ja keskendub konkreetsete moraaliküsimustega, mis erinavatel elualadel võivad esile kerkida. Ka õenduseetika kuulub praktilise eetika alla.
20.sajandi keskpaigast alates on hakatud eriliselt silmas pidama patsiendi autonoomiat ning parimaks tagamiseks kasutatakse nii meditsiinipraktikas kui teadusuuringutes patsiendi informeeritud nõusolekut ühe või teise meditsiinilise sekkumise läbiviimiseks.
Inimese tervisemurede lahendamisse kaasatakse järjestenam ühiskonda ning see toimub erinevate sotsiaalselt juhitud tegevuste kaudu.
Politsei tahab, et arstid teataksid kuulihaavadest.
Kas kuulihaavadest teatamine arsti poolt politseisse on eetiline?
Suurbritannia avalikkuses tõusis relvakuritegude teema olulisele kohale, kui augustis aastal 2007 11-aastane poiss maha lasti. Politseiülemate assotsiatsioon on veendunud, et probleemi ei saa lahendada üksnes seaduste täiendamisega, vaid ka teised ametid peavad oma tööviise muutma . Seepärast soovivad nad, et sotsiaaltöötajad ja koolid annaksid teada lastest, kes võivad olla jõuguliikmed ja seotud relvakuritegudega. Arstid peaksid täitma kodanikukohust ning teatama noa- või kuulihaavadega patisendist ka tema nõusolekuta .
Politseiülemad on teinud valitsusele vastava ettepaneku, et paremini toime tulla noortejõukude ja relvakuritegudega. Arstid ja inimõiguslased on ettepaneku vastu, kuna konfidentsiaalsus on meditsiinieetika keskpunkt ja arsti-patsiendi suhte nurgakivi .(Wikram Dodd 29.10.2007)
Ühest küljest vaadatuna on politseisse teatamine patsiendi autonoomsuse rikkumine kui tegemist on relvajõukudega. Kui jõugud on omavahel sõjas, siis oleks küll tore, kui arst sellest politseile teada annaks. Kui tulistamine on toimunud jõugusiseselt ja arst sellest teada annab... Arvan, et arst peab ka oma elu peale mõtlema. Kui tulistatuks on osutunud hoopis kõrvaline isik, siis peaks kindlasti teatama. Aga alati ei tea ju arst mis selle taga on. Tema tegeleb haavatuga ja kui patsient ei taha, et politsei sellest teada saaks, siis ei tohiks sellest ka politseisse teatada . See võib kaasa tuua palju suuremaid ebameeldivusi nii haavatule kui arstile . Haavatu nõusolekul aga tuleb kindlasti teatada.
Mis aga puutub sotsiaaltöötajatesse ja koolipersonali, kes peaksid teada andma lastest, kes võivad olla jõugu liikmed, siis võib mõne noore inimese elu sootuks ära rikkuda mõlemal juhul. Nii siis, kui ta kuulub jõuku, kui ka siis kui ei kuulu, sõltub kõik politseitöötajate lähenemisest.
Kui arsti juurde satub noor inimene kehavigastustega, mille ta on saanud mingisuguse kuritegeliku teo sooritamise või selles osalemise käigus ja arst sellest politseile teada annab, siis sõltub selle noore inimese edasine elu täielikult temaga tegelema hakkavate politseitöötajate professionaalsusest. Kui noor inimene saadetakse kergekäeliselt vangalsse „paranema”, võivad tagajärjed olla hoopis vastupidised.
Kuriteoennetuse Sihtasutuse nõukogu esimees ja Harju maavalitsuse alaealiste komisjoni esimees Janno Rässa on oma artiklis „SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISELT NOORSOO KURITEGEVUSEST. GRUPIMÕJUD JA KONFORMISM DELIKVENTIDEL NING NOORTEVANGLA SISEELU ” maininud, et vanglad ei vähenda kuritegevust: neid võib laiendada, juurde ehitada ja ümber ehitada, ent kuritegude ja kurjategijate arv kas jääb stabiilseks või koguni tõuseb. Vangistus põhjustab retsidiivsust: seal korra juba olnud on üsna tõenäoliselt peatselt tagasi. Vangla lihtsalt toodab kurjategijaid.
Niisiis ei saagi kindlalt väita, et politseisse teatamine iga kord on õigem kui mitte teatamine.
Kogu maailmas ja kogu elus pole midagi tähtsamat kui selle kindlaks määramine, mis on õige. Ükskõik mis asi meie ees seisaks ja vaagimist nõuaks, ükskõik mis küsimus meile esitataks või milline probleem ootaks lahendamist, ikka on olemas kindel lahendus, mis sobib olukorraga ja mis tuleb otsida. Alati kui on tarvis teha mõni otsus või on omal kohal mingi kaalutlus , on asja kohta olemas õige otsustus, mis tuleb leida ja millest tuleb kinni pidada, ning on teised võimalikud otsustused, mis oleksid väärad ja millest tuleb hoiduda. (C.I. Lewis The Ground and Nature of Right)
Kirjanduse loetelu :
https://et.wikipedia.org/wiki/Moraal
Wikram Dodd 29.10.2007 UK news
The Journal of Philosophy C.I. Lewis The Ground and Nature of Right 17.09.1964